KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2013.a. Rapla Kohtuistungi aeg 02.aprill 2013.a. Väärteoasi nr 4-13-1074 Taavo Petersoni süüdistuses Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik Taavo Peterson, isikukood 38009013010, elukoht xxxxx maakond xxx xxx xxx. Kohtuväline menetleja: Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Aigi Baumeister (Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2 79514 Rapla). Kohaldatud menetlusnormid Väärteomenetluse seadustiku §§ 104 lg 3, 108, 111, 113 lg 2, 4 ja 5, 199 lg 3 ja 205 lg 2 RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Taavo Peterson väärteos Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15-1 järgi ja karistada teda arestiga kümme
(10)ööpäeva. Karistus kuulub ärakandmisele 22.aprillist 2013.a., mil Taavo Peterson on kohustatud ilmuma Rapla politseijaoskonna arestimajja. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Karistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise ajast. Kohtuotsus saata teadmiseks Rapla politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsiooniõigusest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on
- päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Väärteoprotokolli kohaselt viibis Taavo Peterson 07.septembril 2012.a. kella 18.00 paiku xxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxx alevikus xxxx t. 4 maja juures sõiduautos ja oli enne seda teadmata ajal ja kohas tarbinud ilma arsti ettekirjutuseta väikeses koguses narkootilist ainet gammahüdroksübutüraat. Taavo Petersoni tegevus on kvalifitseeritud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15-1 ette nähtud väärteona. Taavo Peterson on varem korduvalt karistatud nii narkootiliste aine tarvitamise kui ka muude väärtegude eest. Seepärast peab kohtuväline menetleja arutatava väärteo eest aresti kohaldamist ja on saatnud asja lahendamiseks kohtule. Kohtu seisukoht Taavo Peterson ei ole kohtuvälisele menetlejale ütlusi andnud ja keeldus süüdistuse kohta ütlusi andmast ka kohtuistungil. Kohus leiab, et süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb lugeda T.Petersoni tegevuses tõendatuks ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtule on esitatud 07.septembril 2012.a. kell 20.00 Wismari Haigla AS-is koostatud akt nr. 359/9, mille kohaselt saadeti T.Petersonilt võetud uriiniproov uuringuks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Samal päeval kell 20.03 on koostatud arsti poolt joobeseisundi tuvastamise saatekiri T.Petersonilt uriiniproovi võtmise kohta (t.l. 3) ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri (t.l. 5) uriiniproovis narkootilise aine olemasolu kindlakstegemiseks. Saatekirjal leidub proovi identifitseerimise kood 359/
- 25.septembril 2012.a. on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert teinud saatekirjale märke GHB sisaldumise kohta T.Petersonilt võetud uriiniproovis. (t.l. 6) Seega tuleb narkootilise aine tarvitamine T.Petersoni poolt lugeda tõendatuks. GHB on narkootiline aine vastavalt Sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr. 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad Lisale nr.
- Tegemist on KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult toime pandud süüteoga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid T.Petersoni käitumises ei ole. T.Peterson on karistatud narkootilise aine tarvitamisega seotud väärtegude eest 2011.aastal rahatrahviga kaks korda, 2012.a. samuti kaks korda ja 2013.a. ühe korra arestiga. Tasutud on üks rahatrahv. Kohus leiab, et T.Peterson ei ole suuteline senistele karistustele vaatamata end kontrollima ja keelatud ainete tarbimisest hoiduma. Seepärast ei täidaks veelkordne rahatrahv enam karistuse eesmärki ja arutatava süüteo eest tuleb mõista arest. Tegemist on sõltuvusest tingitud väärteoga ja edasist keelatud ainete tarbimist ei hoiaks ära kuitahes range karistus. Kohus leiab, et karistuse rangusest on antud juhul olulisem selle vältimatus. Seepärast peab kohus võimalikuks mõista arest alla poole võimalikust suurimast määrast. Indrek Saar Kohtunik