1-13-2700/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2700 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini (Lilitškin) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 19.03.2013 saabus Tartu Maakohtusse Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks, mida kohus palus tal 25.03.2013 kirjaga täpsustada ja edastada lisaks andmed oma majandusliku seisundi kohta. N. Lilitškini täpsustused koos nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisega saabusid kohtusse 8.04.
5. Tartu Maakohtu 24.04.2013 määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 N. Lilitškini majandusliku seisundi teatisest ja riigi õigusabi taotlusele lisatud täpsustustest nähtub, et käesoleval ajal viibib ta vanglas, kus ei tööta, ning tal puudub igasugune sissetulek ja vara. Samas on tal vaja tasuda rahalisi kohustusi. Seega asus kohus seisukohale, et N. Lilitškin ei suuda käesoleval ajal oma majandusliku seisundi tõttu ise asjatundliku õigusteenuse eest tasuda, mistõttu võib olla vajalik talle riigi õigusabi määramine, kui ei esine RÕS §-st 7 tulenevaid aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 2.2 Taotlusest ja sellele lisatud täpsustavatest materjalidest võib järeldada, et N. Lilitškin soovib riigi õigusabi Tartu Vangla ametniku suhtes kuriteoteate esitamiseks ja hilisemaks kohtumenetluses esindamiseks. Maakohus leidis, et kuriteoteate koostamine ja esitamine ei ole iseenesest selline tegevus, mis vajaks isikult õigusalaseid eriteadmisi, arvestades ka taotleja pikaaegset kogemust erinevates kohtumenetlustes. N. Lilitškin on võimeline nimetatud teate koostama ja esitama ka iseseisvalt ilma advokaadi abita. Seega leidis maakohus, et N. Lilitškini taotlus kuriteoteate esitamiseks riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuna taotleja on ka ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti ei olnud kohtul võimalik määrata talle riigi õigusabi kohtumenetluses esindamiseks, sest kohtule esitatud materjalidest ei nähtunud, et praegusel ajal oleks juba käimas mingisugune konkreetne kohtumenetlus, kus isikul oleks õigusabi tarvis, ning kohus ei saanud määrata seda võimaliku tulevase kohtumenetluse tarbeks.
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N. Lilitškin, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja talle riigi õigusabi andmist. N. Lilitškini seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 Oma kaebuses taotleb N. Lilitškin esmase õiguskaitse kohaldamist vastavalt TsMS § 4771 lg-le 2 koos teistega vanglas kiriku külastamise keelamise lõpetamiseks. N. Lilitškin soovib, et kohus kohustaks vanglat tagama talle vanglas viivitamatult tema õigused PS § 40 ja VangS § 62 järgi. N. Lilitškin vajab õigusabi kõikide kohtu ja prokuratuuri dokumentide vaidlustamiseks ja juriidiliselt korrektsete dokumentide ja taotluste koostamiseks, et ta saaks edaspidi kaitsta oma põhiõigusi vangla pideva omavoli eest. 3.2 N. Lilitškin märgib, et prokuratuur teavitas teda, et kriminaalmenetluse algatamisest vanglaametnike suhtes on kuriteokoosseisu puudumise tõttu keeldutud. Seega, kuna ei uurimisasutus ega prokuratuur algatanud kriminaalmenetlust, ehkki faktid on tõendatud, siis asi ei saa seisneda kriminaalasja eelmenetluses RÕS § 10 lg 5 tähenduses. Maakohtul puudus seadusest tulenev pädevus tema taotlust sisuliselt lahendada ning võimaldada talle riigi õigusabi KrMS § 207 lg 1, 2 alusel esitatud kaebustega kriminaalmenetluse algatamisest keeldumise ja kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamiseks. Järelikult on maakohus kohustatud andma riigi õigusabi, esitamaks kaebust vastavalt prokuratuuri või Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamisest keeldumise ja kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Vastavalt KrMS § 208 lg-le 1, kui Riigiprokuratuuri määrusega on keeldutud KrMS § 207 lg-des 1 või 2 nimetatud kaebuse rahuldamisest, saab kaebuse või taotluse esitanud isik advokaadi kaudu määruse vaidlustada ringkonnakohtus 1 kuu jooksul alates määruse koopia saamisest. Sel eesmärgil N. Lilitškin maakohtult tasuta riigi õigusabi määramist taotlebki. Kuna KrMS § 208 lg 1 alusel kaebuse esitamine ringkonnakohtusse, kuhu N. Lilitškin hakkab pöörduma, on võimalik vaid advokaadi kaudu, siis kannatanu võib kaebuse esitamiseks taotleda riigi õigusabi, sh ka ringkonnakohtult, kelle pädevusse just kuulubki nimetatud kaebuse lahendamine. 3.3 N. Lilitškin leiab, et maakohus nimetas vaid õigusabist keeldumise formaalseid põhjusi ega argumenteerinud neid millegagi. N. Lilitškin leiab, et maakohus juhindus ebaõigesti RÕS §-st 10, sest Tartu Ringkonnakohtu määrusega nr 1-12-11923 tühistati analoogne maakohtu tõlgendus, kus kohus kohaldas samuti RÕS § 10 lg 5, § 4, § 6, §
7. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ja N. Lilitškini määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses -2- esitatud põhjendused ei anna alust määruse tühistamiseks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.
9. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, et käesoleva määruskaebuse lahendamise raames on ringkonnakohtu pädevuses üksnes kontrollida, kas maakohus on põhjendatult jätnud N. Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. See tähendab, et ringkonnakohus ei lahenda N. Lilitškini taotlusi seoses esialgse õiguskaitse kohaldamisega ega vanglale ettekirjutuste tegemisega. Nimetatud küsimused ei ole käesoleva määruskaebemenetluse esemeks, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.
10. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus N. Lilitškini poolt tõstatatud küsimust sellest, kas maakohus oli üldse pädev tema õigusabitaotlust lahendama. Seejuures on N. Lilitškin viidanud Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2013 määrusele nr 1-12-11923, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 15.01.2013 määruse RÕS § 10 lg 5, § 7 lg 1 p 1, 5, 6 alusel N. Lilitškini riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta. Maakohus lahendas N. Lilitškini taotlust riigi õigusabi osutamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks ja alustatavas kriminaalmenetluses moraalse kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Ringkonnakohus seevastu leidis, et kuna kriminaalmenetlust polnud alustatud, ei olnud tegemist ka kriminaalasja kohtueelse menetluse etapiga ning seega oli maakohtu viide KrMS § 10 lg-le 5 asjakohatu. Ringkonnakohus märkis, et maakohtul puudub seadusest tulenev pädevus sisuliselt lahendada riigi õigusabi taotlusi seoses KrMS § 207 lg 1 ja 2 alusel esitatud kaebustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Järelikult puudus Tartu Maakohtul seadusest tulenev pädevus N. Lilitškini taotlust sisuliselt lahendada.
11. Käesolevas asjas ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul tegemist eeltooduga analoogse olukorraga. Kui eelmisel korral taotles N. Lilitškin riigi õigusabi kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks ja alustatavas kriminaalmenetluses moraalse kahju hüvitamise nõude esitamiseks, siis nüüd on õigusabitaotlus esitatud kuriteoteate esitamiseks ja hilisemaks kohtumenetluses esindamiseks. Seega on vähemalt osaliselt tegemist taotlusega riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena, mille lahendamine kuulub RÕS § 10 lg 3 kohaselt taotleja elu- või asukohajärgse või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgse maakohtu pädevusse. Kuivõrd N. Lilitškin kannab karistust Tartu Vanglas, on Tartu Maakohus tema taotlust lahendades toiminud kooskõlas nimetatud sättega ning N. Lilitškini väide kohtu poolt oma pädevuse piiridest väljumisest on alusetu.
12. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, millistel kohus jättis N. Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus on argumenteeritult leidnud, et kuriteoteate koostamine ja esitamine ei ole tegevus, mis vajaks isikult õigusalaseid eriteadmisi. Kuriteoteade võib sisaldada üksnes faktilisi asjaolusid ega eelda, et isik peaks andma neile omapoolse õigusliku hinnangu – see on juba uurimisasutuse või prokuratuuri ülesanne. Samuti on maakohus põhjendatult viidanud N. Lilitškini pikaajalisele kogemusele erinevates kohtumenetlustes, mis annab aluse väita, et isik on ise ilma advokaadi abita võimeline kuriteoteadet koostama ning esitama. Viimast kinnitab N. Lilitškini määruskaebusest nähtuv asjaolu, et N. Lilitškin on ise pöördunud kuriteoteatega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poole, kes jättis 4.04.2013 teatega kriminaalmenetluse algatamata. Seega ei vajanud N. Lilitškin prokuratuuri poole pöördumiseks advokaadi abi. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 on maakohus õigesti jätnud N. Lilitškinile riigi õigusabi andmata. Veel on maakohus põhjendatult märkinud, et kohtul puudub alus rahuldada riigi õigusabi taotlust isiku esindamiseks võimalikus tulevases kohtumenetluses, kuivõrd -3- sellises olukorras puudub kohtul võimalus hinnata RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmist välistavate asjaolude esinemist.
13. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud põhjendustel puudub alus. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4- Tiit Lõhmus