Obsah (5)

§ 199§ 65§ 121§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8965 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaid

§ 199

lg 1 järgi ning talle mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 24.05.2010 otsusega

§ 121järgi mõistetud karistuse 4 kuud vangistust võrra.

Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 10 kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendati mõistetud vangistus

§ 69

lg 1 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ning kohustusega järgida kontrollnõudeid ja -kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas 11.04.2013 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Tartu Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud vangistus täitmisele, kuna A. Karro on eiranud talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja rikkunud registreerimiskohustust.
2. Tartu Maakohtu 08.05.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja saadeti A. Karro Tartu Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud karistuse osa, s.o 6 kuud ja 2 päeva ärakandmisele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistati A. Karro kohtusaalist. Tema karistuse kandmisele asumise aega arvestatakse alates 08.05.
3. MAAKOHTU MÄÄRUSE SISU
4. Maakohus märkis, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui isik ei järgi kontrollnõudeid, hoidub kõrvale üldkasulikust tööst võib kohus pöörata täitmisele talle mõistetud vangistuse. Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. A. Karro on temale määratud 600 ÜKT tunnist ära teinud 236 tundi ja määruse tegemise seisuga on tegemata 364 tundi ÜKT-d, mis

§ 69lg 1 alusel vastab 182 päevale vangistusele, s.o 6 kuud ja 2 päeva vangistust.

Maakohus märkis, et A. Karro on hakanud mitmesugustel ettekäänetel kõrvale hoidma üldkasuliku töö tegemisest ja kandmata karistus 364 tundi üldkasulikku tööd tuleb vangistusena täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku juurde korduvalt ilmumata jätmise ja planeeritud üldkasuliku töö tundide tegemata jätmise kohta on ainult süüdimõistetu ebamäärased õigustused. Esialgse plaani kohaselt pidi A. Karrol olema 12.04.2013 kogu üldkasulik töö 600 tundi tehtud, kuid reaalselt on läbi häda tehtud ainult alla poole. Katseajal on A. Karrole koostatud 12 ajakava tulles talle sel viisil vastu erinevatel asjaoludel, kuid tooniandvaks on jäänud silmapaistvalt ükskõikne suhtumine oma kohustuste täitmisse. A. Karro ei ole alustanudki menetluskulude tasumist, kuigi on mitteametlikult töötanud. Talle on korduvalt selgitatud katseajal üldkasuliku töö ajakava koostamise ja tööle mitteilmumise korral teavitamise vajalikkust, kuid sellest hoolimata ei ole A. Karro teavitanud ametnikku ega juhendajat mitteilmumisest. Sellise käitumisega on A. Karro tekitanud probleeme ja segadust ka Luke Mõisapargi tööde juhendajale tööde planeerimisel ja teostamisel. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et üldkasuliku töö jätkamine A. Karro suhtes karistuse kandmisena ei ole võimalik. See on tema hoolimatu ja ükskõikse suhtumise tõttu osutunud perspektiivituks ja mõttetuks. Eeltoodu näitab, et A. Karrol on temasse mõistva suhtumise taustal tekkinud väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne ja seetõttu on jäänud ainsaks lahenduseks kandmata karistuse täitmisele pööramine vangistusena. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks pidas kohus vajalikuks pöörata 6 kuud ja 2 päeva vangistust täitmisele viivitamatult ja karistuse kandmise aega arvata alates 08.05.

1. MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED
2. Määruskaebuses taotleb A. Karro uut võimalust, et teha ära 364 tundi ÜKT-d. Selleks taotleb ta paarikuist pikendust. A. Karro selgitab, et ei jõudnud 600 tundi aastaga ära teha, kuna tal oli igasuguseid probleeme, milles suurimaks oli rahaprobleem. A. Karro pidi perele mitteametlikult raha teenima. 09.05.2013 oleks ta saanud ametlikule tööle. Aasta jooksul oli tal ka 3 haiguslehte, mistõttu pidanuks kohus talle andma 41 päeva pikendust ÜKT täitmiseks. A. Karro väitel ei saa ta pere ainukese sissetulekut teeniva isikuna vanglas olla, sest tema abi vajavad elukaaslane ja alla 2-aastane tütar. 2
3. Maakohtu määruse peale esitas 31.05.2013 kaebuse riigi õigusabi korras advokaat A. Vissak, kes märgib, et arvestab määruskaebuse esitamise tähtaega alates tellimuse vastuvõtmisest ja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega pikendada A. Karro katseaega tegemata üldkasuliku töö tundide sooritamiseks. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Ringkonnakohtu seisukoht asjas on järgmine.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata täitmisele talle mõistetud vangistuse. A. Karrole heidetakse ette nii kontrollnõuete täitmata jätmist kui ka üldkasulikust tööst kõrvale hoidumist. 7.1 Üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine tähendab, et isik ei tee talle määratud üldkasuliku töö tunde, samuti tööülesannete mittenõuetekohast täitmist. Erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Karrole on ette heidetud korduvat ajakava rikkumist, mis seisneb nii tööle ilmumata jätmises (26 ja 27.07.2012), kui ka töökavas määratud tundide täies mahus sooritamata jätmises (mais 2012, detsembris 2012, veebruaris 2013). Tegemata jäi ka

1. a märtsi planeeritud 141 tundi ÜKT-d. Ettekandest nähtub, et A. Karrole on tehtud nii suuline hoiatus kui ka kolm kirjalikku ÜKT ajakava rikkumise akti. A. Karro on rikkumisi põhjendanud tööl viibimisega, selja probleemidega (arstitõend selle kohta puudus), lapse hoidmisega või ei osanud rikkumisi selgitada. Märtsi rikkumise kohta ei esitanud ta samuti kriminaalhooldajale arstitõendit. Ühtlasi nähtub ettekandest, et vaatamata sellele, et A. Karrole korduvalt selgitati ajakava koostamise ja ÜKT-le mitteilmumise teavitamise vajalikkust, ei ole ta ei ametniku ega ka juhendaja teavitamise kohustust täitnud. 7.2 Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus täitmisele või mitte, arvestatakse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Maakohus on A. Karro õigustusi pidanud ebamäärasteks ja tema käitumist arvestades õigustatult leidnud, et süüdimõistetul on tekkinud karistamatuse ja vastutamatuse tunne ning tema hoolimatu ja ükskõikse suhtumise tõttu ei ole üldkasuliku töö jätkamine perspektiivikas. Ringkonnakohus nõustub antud arvamusega. 7.3 A. Karro on taotlenud ÜKT tähtaja pikendust haiguste tõttu. Kriminaalhooldusametnikule on ta esitanud kaks arstitõendit haigestumiste kohta (26.06-02.07.2012 ja 07.02.2013). Haiguslehtedele vaatamata ei ole kriminaalhooldusametnik pidanud otstarbekaks taotleda ÜKT peatamist, kuivõrd hooldusalusel on pidevalt esinenud ÜKT kohustuse mittetäitmist, samuti registreerimiskohustuse mittetäitmist ja tegemata on 364 tundi ÜKT-d. Ringkonnakohtule on A. Karro hilinenult esitanud ka töövõimetuslehe, mis tõendab tema haiguslehel olemist perioodil 21.03.2013-16.04.
2. A. Karro suhtumine töökohustuste täitmisesse ja kriminaalhooldaja hinnang süüdimõistetu töössesuhtumisele ning tema maakohtu istungil avaldatud kahtlus, et ka tähtaja pikendamise korral A. Karro on täitmine ebatõenäoline, annab ringkonnakohtule aluse arvata, et süüdimõistetu ei täidaks ka tähtaja pikendamise korral ÜKT kohustust nõuetekohaselt. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isikule on ÜKT ajakavade koostamisel igati vastu tuldud, arvestades tema soovide ja elukorraldusega ning antud mitu võimalust teha ära määratud ÜKT ja ta sellele vaatamata jätab selle võimaluse kasutamata, on alus arvata, et tal 3 puudub soov ja tahe talle pandud kohustust täita. Sellisel juhul tuleb kohtul konstateerida isiku kõrvalehoidumine üldkasuliku töö täitmisest ja pöörata isikule mõistetud vangistus täitmisele.
3. Lisaks on A. Karrole erakorralises ettekandes ette heidetud käitumiskontrolli nõuete rikkumist (

§ 75lg 1), mis seisnes korduvas registreerimiskohustuse mittetäitmises.

Käitumiskontrolliga pandud kohustuste täitmatajätmine võib karistuse täitmata pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKK 3-1-3-24-97). Määruskaebuses ega ka erakorralises ettekandes ei ole esile toodud ühtki mõjuvat põhjust registreerimiskohustuse mittetäitmiseks. Selgituste järgi on A. Karro registreerimiskohustuse kas unustanud ja ei ole mittetulemisest teavitanud, kuna telefonil polnud kõneaega. Selliseid rikkumisi ei saa pidada mõjuvaks ja järelikult esineb ka vangistuse täitmisele pööramise teine alus – registreerimiskohustuse rikkumine.

1. Seoses kaitsja advokaat A. Vissaku määruskaebusega ja riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramise taotlusega märgib kohtukolleegium, et need on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamist ei ole määruskaebuses taotletud. Seetõttu tuleb määruskaebus ja riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramise taotlus jätta sisuliselt läbi vaatamata ning tagastada selle esitajale. Tartu Maakohtu 08.05.2013 määrusega pöörati A. Karrole mõistetud karistus täitmisele. Allkirjalehest nähtuvalt on A. Karro saanud määruse kätte 08.05.
2. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 18.05.
3. A. Karro esitas määruskaebuse 15.05.
4. Lisaks esitas A. Karro 14.05.2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Maakohtu 20.05.2013 määrusega rahuldati A. Karro riigi õigusabi taotlus ning Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu määrati 23.05.2013 A. Karro kaitsjaks advokaat A. Vissak. Kohaldades analoogiat KrMS § 319 lg-s 41 sätestatuga leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse esitamisega peatus maakohtu määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg ning see hakkas uuesti kulgema riigi õigusabi korras kaitsja määramisest, s.o 23.05.
5. Sidudes riigi õigusabi taotlemise nimelt apellatsioonitähtaja peatumisega, suunatakse isikut otsustama õigusabi palumisega seonduvat võimalikult kiiresti pärast maakohtu lahendiga tutvumist, sest erinevalt tähtaja kulgemise katkemisest ei hakka peatumise korral tähtaeg uuesti algusest kulgema. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 29.05.
6. Nimetatud ajaks ringkonnakohtule kaebust ei esitatud. Kuna määruskaebuses ei ole taotletud ka kaebetähtaja ennistamist, jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg-st 2 ja § 323 lg 2 p-st 1 kaitsja kaebuse ja riigi õigusabi tasu suuruse ulatuse kindlaksmääramise taotluse kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata ning tagastab selle esitajale. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas