1-08-4254/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-4254 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janek Ivaste määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 16.05.2013 määrusega jäeti Janek Ivaste temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Ivaste tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 11.06.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks Viru Maakohtu 02.10.2007 kohtuotsusega KarS § 141 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused ning arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, leidis, et J. Ivaste tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt iseloomustusest on J. Ivaste poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsent suur: üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 41-62%. 2.2 J. Ivastet on 12 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Jätkuv süütegude toimepanemine näitab, et J. Ivaste ei ole karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.3 Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. J. Ivaste elustiil on riskiv ja hoolimatu. 2.4 J. Ivaste puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodut arvestades ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava kuritegelikku käitumist puudus kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks J. Ivastet uute kuritegude toimepanemisest, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2.5 Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 2.6 Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. 2.7 Arvestades J. Ivaste kuriteo iseloomu ning kuritegelikku käitumist ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Ivaste, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 J. Ivastel on kahtlus, et kohtumäärus oli juba enne tema ärakuulamist valmis. Kohus jättis tähelepanuta, et tal on kindel elukoht ning töökoht, kus ta juba alates 12.10.2012 töötab. Samuti asjaolu, et ta on avavanglas, mis võimaldab ajavahemikul 05:45-20:00 igapäevaselt töötada karjakuna. 2 3.2 Määruskaebuse esitaja vaidleb vastu kohtule selles, et tema kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil, samuti on vale väide, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid. Ka alkoholi, mille tarbimist määruses ette heidetakse, ei ole J. Ivaste tarvitanud juba 6,6 aastat, ehkki võimalusi selleks on. Ta on endale selgeks teinud, et ei alkohol ega ka narkootikumid ei ole tema jaoks. Kohtu järeldused jäävad arusaamatuks ja on valed. 3.3 J. Ivastele jääb arusaamatuks, miks on vangla riskihindamised jäänud aasta-aastalt samasuguseks ja ei lange. 3.4 Lisaks jääb arusaamatuks, millist kaitsjat kohus kuulas, sest kaitsjat kohtus ei olnud. 3.5 Viru Maakohus tugines J. Ivaste ohtlikkusele, mistõttu tekib küsimus, kuidas saab ta käia igapäevaselt vabaduses tööl. 3.6 Väär on ka maakohtu väide selle kohta, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ega suutnud tõendada, et on võimeline seaduskuulekalt käituma. Nimelt kinnitab seaduskuulekust viibimine avavangla osakonnas ja vangla usaldus lubada teda järelevalveta igapäevaselt 12 km eemal asuvasse töökohta, kus ta on üle 14 h. Seega on vangla temas kindel ja usalduse, et ta uusi kuritegusid toime ei pane, on ta välja teeninud. 3.7 Arusaamatuks jääb ka kohtu arusaam, et määruskaebuse esitaja käitumine võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Vangla ei ole J. Ivastele sotsiaalprogramme määranud ja määratud programmid on ta edukalt läbinud. 3.8 Kohus märkis samuti, et J. Ivaste ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tekib küsimus, kuidas ei riiva siis J. Ivaste igapäevane töölkäimine ühiskonna õiglustunnet. Samuti on Tartu Maakohus varem leidnud, et alla kahe aasta kandmata karistust ei riku ühiskonna õiglustunnet – J. Ivastel on kandmata 1 aasta ja 3 kuud. 3.9 Viru Vangla avavangla osakonna dokumente koostanud ametnik jättis märkimata, et J. Ivaste on nõus omal soovil vabanema ka elektroonilise valvega, mis võimaldaks veelgi paremat järelevalve teostamist, samuti aitaks kaasa paremale kohanemisele vabaduses ning pakuks abi selleks eriteadmisi omava tugiisiku näol. 3.10 Kohus jättis tähelepanuta, et J. Ivastel on kindel sissetulek ja võimalik end ise ülal pidada. 3.11 J. Ivaste küsib, kas kohtunik Pikma saab üldse arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist oli kohtunikuga, kes mõistis talle 02.10.2007 8-aastase vangistuse. J. Ivaste on lisanud määruskaebusele garantiikirja ja iseloomustuse tööandjalt, käskkirja ja otsuse avavanglasse paigutamise kohta ning 23.02.2012 tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise määrusele esitatud määruskaebuse.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.06.
8. Seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J. Ivaste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. Ivastet ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on vangistusega kriminaalkorras karistatud juba 12 korral, kelle toimepandud kuritegude korduvus ja kelle osas ei ole ka vangistusasutus tulenevalt kõrgest uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ja ohtlikkuse riskihinnangust toetav ning kes kannab karistust raske kuriteo eest, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Määruskaebuse esitaja küsib, millist kaitsjat on maakohus ära kuulanud, kui tal kaitsja puudus. Ringkonnakohus nõustub J. Ivastega, et maakohtu määruses on sellekohane viga. Samas nähtub nii maakohtu protokollist, kui ka toimikumaterjalidest, et J. Ivaste ei soovinud kaitsja osavõttu. See minetus ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist. Samuti ei välista seadus ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemist J. Ivaste süüdi mõistnud kohtuniku poolt, s.o tegemist ei ole kohtuniku taandumise alusega KrMS § 49 mõttes. Samuti ei ole J. Ivaste ise avaldanud soovi kohtuniku taandamiseks (istungi protokoll, tlk 24). 5.3 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). J. Ivaste puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h kolmel korral reaalse vangistusega. Süüdimõistetu on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, mille osas on täheldatud vägivalla toimepanemist. Käesolevat vangistust kannab ta m.h röövimise ja vägistamise eest. Kohtuotsusest nähtub, et J. Ivaste astus kannatanuga tema tahte vastaselt suguühendusse, lüües samal ajal kannatanut korduvalt rusikate ja küünarnukkidega näo piirkonda ja põhjustades kannatanule hulgaliselt vigastusi. Lisaks pani ta toime kannatanu röövimise (KarS § 200 lg 2 p 4). Arvestades J. Ivaste korduvat kriminaalkorras karistatust jt riskihinnangu seisukohast olulisi näitajaid, on temale antud hinnang uue kuriteo toimepanemise osas kõrge, mistõttu Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ehkki J. Ivaste maakohtule ohtlikkuse ja riskihinnangu kohapealt vastu vaidleb, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kinnipeetava varasem korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et J. Ivaste ei ole karistustest järeldusi teinud. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad J. Ivaste tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et J. Ivaste iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – ta asub alates 23.08.2012 avavanglaosakonnas, töötab XXX OÜ-s, kust talle on antud ka positiivne hinnang korraliku töötamise eest. Tal on hea läbisaamine kaastöötajatega ning ka töödistsipliini rikkumisi ei ole esinenud. Maakohus on positiivsete asjaoludega ka arvestanud (vt määruse p 2.5). Istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 24). Kohus on 4 sellele vaatamata leidnud, et need ei kaalu üle J. Ivaste käitumist enne vanglasse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus märkis, et vangistuses on J. Ivastel võimalik osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega. Kohtukolleegiumi hinnangul oleks kinnipeetaval vaja avavanglas viibimise perioodil jätkata töötamist, kinnistades rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja toimepandud kuritegude asjaoluga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas