← Eesti

1-11-11282/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11282 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. mai 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Sergei Neverovi (Neverov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
  3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Neverovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
  4. S. Neverovi karistati 07.12.2011 Pärnu Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi 2 aastase vangistusega ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 1.
  5. Karistuse kandmise algus on 01.05.2011 ja lõpp 01.05.
  6. Tartu Maakohtu 20.05.2013 määrusega jäeti S. Neverov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
  7. Maakohus oli seisukohal, et S. Neverovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise välistavad toimepandud esimese astme kuritegude rasked asjaolud – grupis käideldud ja üle riigipiiri toimetatud narkootilise aine kanepi ülisuur kogus, s.o 4520 grammi, mida S. Neverov käis Hollandist Eestisse toomas. Maakohtu hinnangul ei ole kantud karistusaeg – veidi üle poole karistusajast – vastav ja proportsionaalne toimepandud esimese astme kuritegude raskusega, sh sellega, millist kahju on võimalik 4520 grammi kanepi Eestis inimeste hulka käibele laskmisega tekitada. 3.
  8. Samuti ei nähtu S. Neverovi käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal, et ta oleks asunud õiguskuulekale teele, kuna tal on kehtivad distsiplinaarkaristused: 04.08.2011 noomitus (läbiotsimisel ei allunud korduvatele korraldustele väljuda kambrist ja takistas vanglaametnikke kohustuste täitmisel), 03.01.2012 8 ööpäeva kartserit (ei allunud vanglaametnike korduvatele seaduslikele korraldustele), 24.04.2012 noomitus (omas 1 ravimikapslit), 10.08.2012 noomitus (kokkusaamiselt tagasi tulles omas peidetult 3 šokolaadi), 06.09.2012 5 ööpäeva kartserit (omas peidetult 8 sigaretti) ning 26.10.2012 7 ööpäeva kartserit (jalatsisse olid peidetud 7 sigaretti). Lisaks on S. Neverovil olnud veel mitmeid väiksemaid korrarikkumisi, milliste puhul on piirdutud tema suhtes vestlustega: 22.05.2012 ei kandnud ta nähtavalt ja loetavalt nimesilti, 18.07.2012 ei allunud spordisaalis korraldustele, 31.08.2012 omas kambris isevalmistatud eset ja detsembris 2012 ei esitanud kõnede kohta kõiki andmeid. 3.
  9. Asjaolud, et S. Neverov on vangistuses osalenud ühes taasühiskonnastavas alkoholi- ja narkosõltuvusi käsitlevas programmis, ta õpib vanglas riigikeelt, tal on vabaduses olemas elukoht õe pere juures ja garanteeritud töökoht enda emale kuuluvas ettevõttes OÜ-s XXX ielekterikeevitaja ametikohal, on maakohtu hinnangul küll igati positiivsed, kuid ainult nendest S. Neverovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Maakohtu määruse kohaselt on vangistusseaduse § 76 lg 2 alusel uuesti võimalik menetleda S. Neverovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist pärast 2/3 karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui 6 kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Selleks ajaks on S. Neverovil eeldatavalt ka läbitud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille alguseks on planeeritud
  10. a I kvartal. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  11. S. Neverov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
  12. S. Neverov märgib, et tema iseloom on välja kujunenud ning ta ei suuda leida seost vangla distsiplinaarrikkumiste ja õiguskuuleka käitumise vahel. S. Neverov selgitab määruskaebuses distsiplinaarrikkumiste põhjustena vanglaametnike provotseerivat käitumist, keelebarjääri, inimlikke nõrkusi ja vangla ebainimlikke piiranguid. Süüdimõistetu kritiseerib vanglasüsteemi ning leiab, et elektroonilise valvega ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täitmine on tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Määruskaebuse kohaselt on S. Neverovil vabaduses elukoht ja töökoht ning soov vabaduses uut elu alustada, lähedasi aidata, tööl käia, võlgnevusi tasuda, makse maksta ja mitte elada maksumaksjate kulul. Vastus määruskaebusele
  13. Ringkonnakohus tegi 05.06.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 12.06.
  14. Prokurör määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Süüdimõistetu S. Neverov esitas 11.06.2013 ringkonnakohtule määruskaebusele lisa, mille kohaselt on maakohus toonud üheks tema mittevabastamise põhjuseks sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ mitteläbimise, kuid vangla vastuse kohaselt ei ole tema poolt sotsiaalprogrammi läbimisel mingit tähtsust. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et S. Neverovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on S. Neverovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks neid tervikuna korrata, märkides vastuseks määruskaebusele järgnevat.
  16. Ringkonnakohus on seisukohal, et S. Neverovi määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Neverovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu määruskaebuses esitatud distsiplinaarkaristusi õigustavad ja vanglasüsteemi kritiseerivad seisukohad just kinnitavad seda, et S. Neverov ei soovi õiguskuulekalt käituda ega mõista oma tegude tähendust. Kuna süüdimõistetu ei ole suutnud isegi range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ja vangistuse asemel kriminaalhoolduse teostamine ilmselgelt põhjendamatu ja tulemusi mitteandev. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et vaid elektroonilise valve alla vabastamise formaalsete eelduste täitmine, vangistuses sotisaalprogrammi läbimine ja õppimine, lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda ning vabanemisel elu- ja töökoha olemasolu, ei võimalda S. Neverovi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kõiki S. Neverovi iseloomustavaid asjaolusid juba arvesse võtnud ning leidnud õigesti, et tema poolt toime pandud kuritegude raskus ja õigusvastane käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Seejuures ei ole maakohus erinevalt süüdimõistetu määruskaebuse lisas esitatud väitest seadnud S. Neverovi vabanemist sõltuvusse sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimisest, vaid on viidanud üksnes võimalusele see enne järgmist ennetähtaegse vabastamise otsustamist läbida.
  17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S. Neverov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.