← Eesti

1-12-272/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-272 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Igor Ivanovi (Ivanov) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi (Nirgi) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Igor Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 10,80 eurot (kümme eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Igor Ivanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Igor Ivanovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
  7. Igor Ivanovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Igor Ivanov 1-12272 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohtu 25.01.2012 otsusega tunnistati Igor Ivanov süüdi KarS § 274 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 – § 25 lg 2 ja § 349 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud 29 päeva vangistust 18kuulise katseajaga. Katseaja kestel pidi I. Ivanov täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati I. Ivanovi katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 09.08.2012 määrusega pöörati I. Ivanovile Viru Maakohtu 25.01.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.10.2012 ja lõpeb 02.08.
  10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 04.04.
  11. Viru Maakohtu 29.04.2013 määrusega jäeti I. Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus võttis arvesse, et I. Ivanov on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest, viimasel korral on lisandunud vargusele vägivald võimuesindaja suhtes ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine. I. Ivanov on olnud viiel korral kriminaalhooldusel, kahel katseajal rikkus registreerimisnõuet ja viimasel katseajal lisaks kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistused pöörati täitmisele. Karistusregistri teatisest nähtub, et I. Ivanovi on 19-l korral karistatud väärteokorras. Eeltoodust järeldub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole I. Ivanovi puhul täitnud oma eesmärki ega pannud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. Isik ei sobi hetkel kriminaalhooldusele, sest kõik varasemad kriminaalhooldused on tema suhtes ebaõnnestunud tema süül. 2.2 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks luges maakohus ka selle, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda oma elukaaslase S.K. juurde aadressile XXX . S. K. töötab ning on nõus I. Ivanovi vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. 2.3 Kohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades I. Ivanovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vabaduses, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. I. Ivanov oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid mõlemal katseajal rikkus registreerimisnõuet ja viimasel katseajal lisaks ka kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega ei osuta kriminaalhooldus I. Ivanovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba viiel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kaks katseaega on kulgenud mitterahuldavalt seoses registreerimisnõuete ja kohustuse eiramisega, alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu. Eksisteerib suur oht, et I. Ivanov paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja elukaaslase toetus, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded 2823,98 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. 2
  12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada I. Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et I. Ivanovi ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et kinnipeetav on vangistuses mõistnud süütegude toimepanemise negatiivseid tagajärgi nii endale kui ka teistele isikutele. Järeldada võib seda asjaolust, et I. Ivanovil distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puudusid ning ta läbis vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti tuleks arvestada asjaoluga, et tema sotsiaalne võrgustik elukaaslase S. K. näol on toetav. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama tema elukohta XXX . Elukaaslane töötab ning on nõus toetama I. Ivanovi vabanemisel materiaalselt ja moraalselt. 3.2 Kaitsja usub, et elukaaslane suudab I. Ivanovi elukorraldust positiivselt mõjutada, kuna viimane sõltub vabanedes eelkõige temast. Kuna käesoleval ajal I. Ivanovil ametlik töökoht puudub, siis tuleks tal vabanemisel koheselt võtta end töötuna arvele ja leida kasvõi väiksema sissetulekuga töökoht. Kohtuistungil I. Ivanov avaldas, et ta on võimeline ja motiveeritud end muutma. Eeltoodu kohaselt on I. Ivanov motiveeritud asuma seaduskuulekale teele. Tõenäoline on, et ta leiab enda elatamiseks töökoha ega tarbi alkoholi. Kaitsja leiab, et kõige määravamaks I. Ivanovi edasise elu korraldamisel on tema vabastamine vangistusest ennetähtaegselt ja sellega seonduvalt katseaja määramine ja tema allutamine käitumiskontrolli nõuete täitmisele. Tal on vabanedes olemas püsiv elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Isik ise on motiveeritud läbima katseaega positiivselt, samal ajal asuma tööle ja mitte tarbima alkoholi.
  13. Tartu Ringkonnakohtu 5.06.2013 määrusega määrati kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 13.06.
  14. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  15. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et I. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on I. Ivanovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
  16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et I. Ivanovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgmist.
  17. I. Ivanovi puhul on tegemist isikuga, keda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Ta on varasemalt viibinud viiel korral ka kriminaalhooldusel, kuid kahel katseajal rikkus registreerimisnõuet ning viimasel katseajal lisaks ka kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Seega on I. Ivanovile korduvalt antud võimalusi kanda temale mõistetud karistusi vabaduses, alludes kriminaalhooldaja järelevalvele, kuid I. Ivanov pole kohtu usaldust õigustanud. I. Ivanovi poolt kriminaalhoolduse nõuete eiramine ning uute kuritegude 3 toimepanemine annavad tunnistust sellest, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Kuivõrd varasemad karistused pole I. Ivanovile vajalikku positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning I. Ivanov ei jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellise veendumuse puudumisel ei ole põhjendatud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  18. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid I. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  19. Seoses kaitsja taotlusega kohaldada I. Ivanovi suhtes katseaega kolm kuud juhib ringkonnakohus tähelepanu KarS § 76 lg-le 4, mille kohaselt määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Seega on kaitsja taotlus seadusega vastuolus.
  20. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.