1-09-15563/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-15563 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Roman Kalinini (Kalinin) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Roman Kalinini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 07.12.2009 otsusega tunnistati R. Kalinin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.07.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja R. Kalinini liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab R. Kalinin karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 21.04.2009 ja lõpp 29.05.
4. Tartu Maakohtu 06.07.2012 määrusega jäeti R. Kalinin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 16.04.2013 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud R. Kalinini isikliku toimiku otsustamaks uuesti Roman Kalinini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad R. Kalininil kehtivad distsiplinaarkaristused. R. Kalinin on uimastisõltlane, kes on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni. Ta on läbinud vangistuse ajal mitmed sotsiaalsed programmid. R. Kalinin osaleb jalgpallitreeningutel, treenib kaaskinnipeetavaid ja osaleb vangla sektsioonidevahelistel spordivõistlustel pallimängudes. Ta lõpetas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis kümnenda klassi ning ta töötab keevitajana AS-is Eesti Vanglatööstus. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt on R. Kalininil vanglast vabanemisel võimalik asuda elama vanemate juurde XXX . Vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, kuid ta loodab tööle saada isa juurde. Kohtu arvates kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda R. Kalininit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. R. Kalinini isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda aastatel 20002009 viiel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on R. Kalinin olnud kuritegelikult üsna aktiivne. R. Kalinin on korduvalt kandnud reaalset vangistust, kuid R. Kalininile on kohus varem andnud ka võimaluse jätkata oma elu vabaduses. R. Kalinin kuritarvitas aga kohtu usaldust. Seega ei täitnud kriminaalhooldus R. Kalinini puhul peamist oma eesmärki – vältida uute kuritegude toimepanemist. Selline R. Kalinini varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Korduvalt kriminaalkorras karistatud ja sealhulgas korduvalt ka reaalset vanglakaristust kandnud isiku puhul ei kõla eriti veenvalt R. Kalinini kohtuistungil avaldatud väide, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. Distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine vangistuse ajal, osalemine muudes toetavates tegevustes on R. Kalininit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kuid arvestades kuriteo raskust ja karistusaja lõpuni veel jäävat pikka ajavahemikku ei kaalu kohtu arvates need positiivsed asjaolud veel üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu R. Kalinin leiab, et maakohus on tema puhul arvestanud ainult negatiivseid asjaolusid. Nimelt seda, et ta oli kriminaalkorras viiel korral karistatud, nendest kolmel korral kandis reaalset vangistust. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja vabastada ta ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. Määrusekaebuses sisaldub palju asjasse mittepuutuvat, eelkõige seoses kaebaja varasemate karistuste kandmise asjaoludega. R. Kalinin leiab, et varasemad karistuse kandmise kohad ei avaldanud tema jaoks positiivset mõju, kuna sealne vangla subkultuur ei soodustanud paranemist. Veel märgib R. Kalinin, et tema eluga mittetoimetulekut soodustas õe surm, kuna ta hakkas alkoholi tarvitama ja hiljem pani toime uue kuriteo. R. Kalinin avaldab mõningast kadedust nende tingimuste üle, kes on esimest korda kinnipidamiskohas, kuna nendega tegeldakse teiste, s.o leebemate põhimõtete ja kasvatusmeetoditega. R. Kalinin rõhutab, et tegeleb käesoleval ajal paljude vanglasiseste programmidega ja on positiivselt meelestatud. Aastast 2011 töötab keevitajana AS Vanglatööstuses. Kaebaja märgib, et viimase aasta jooksul on ta järjepidevalt teinud enda juures tööd oma iseloomu ja käitumise kasvatamisel. On maksnud ära menetluskulusid, tsiviilhagisid, täitnud individuaalprogrammi, pole esinenud distsiplinaarkaristusi. Kaebaja leiab, et tema isikut iseloomustavaid andmeid tuleb vaadelda kogumis, arvestada tema kavatsusi ja eelnevate tegevuste tulemusi. Vabaduses on tal olemas töökoht ja elukoht. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et R. Kalinini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Kalinini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus keeldus R. Kalinini ennetähtaegsest vabastamisest eeskätt toimepandud kuriteo raskuse, süüdimõistetu isiku ja varasema karistatuse motiividel. Ringkonnakohus keskendub alljärgnevalt põhjendustele, miks nimetatud motiivid kaaluvad üles R. Kalinini poolt määruskaebuses esitatud seisukohad.
6. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses esitatuga, et R. Kalinini käitumises on vangistuse ajal avaldunud mitmeid positiivseid asjaolusid – motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, osalemine sotsiaalprogrammides, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on R. Kalininit vabanemisel eesootavad tingimused head: tal on vanemate juures elukoht, võimalus asuda tööle. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väljendatuga nagu oleks R. Kalinini ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused täidetud. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata R. Kalininit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
7. Maakohus on õieti rõhutanud, et aastatel 2000-2009 on süüdistatavat viiel korral kriminaalkorras karistatud. R. Kalinin on varasemalt kohtu usaldust kuritarvitanud ja pöördunud kuritegelikule teele tagasi. Maakohtu istungil antud R. Kalinini lubadus rohkem kuritegusid toime mitte panna, ei avalda kohtule põhjendatult veenvat mõju. Vajalik on rõhutada, et varasem kriminaalhooldus pole täitnud R. Kalinini isiku puhul peamist eesmärki, uuesti kuritegelikule teele mitteasumist. Seetõttu ei saa olla ka positiivselt prognoositav uue katseaja määramine. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et pole veenev R. Kalinini maakohtus esitatud väide, et nüüdseks on tema poolt tehtud järeldused, mis välistavad kuritegelikule teele sattumise. Senine aastate lõikes pidev kriminaalne elukäik, ei anna selleks alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta R. Kalinini poolt senikantud karistuse osa tema süü suurusele. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud narkokuriteo ja röövimise raskust, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud käesoleval ajal R. Kalinini ennetähtaegne vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul riivaks just narkokuriteo kui rahvatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise asjaolusid ning R. Kalinini süü suurust arvestades ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvisid ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka käitumist vangistuse ajal ja isikut vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa isikut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavate headele tingimustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr -3- 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus lisab, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus isiku mittevabastamisel on kõige kaalukamaks asjaoluks tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning tema süü suurus, kuna muud nimetatud asjaolud iseloomustavad teda positiivselt ja toetaksid tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtul siiski kaalutlusõigus isikut mitte vabastada. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamisel kõige olulisemaks põhimõtteks isiku süü. Ringkonnakohus leiab, et süüpõhimõttel on suur kaal ka KarS § 76 lg 3 kohaldamisel, kuna nimetatud sättest tulenevalt tuleb kohtul arvestada isiku varasema elukäigu, vangistusaegse käitumise ja teda eesootavate tingimuste kõrval ka süüdimõistetu isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis R. Kalinini puhul praegu tema ennetähtaegset vabastamist ei võimalda.
9. Määruskaebuses väidab R. Kalinin, et maakohus on arvestanud tema isiku puhul ainult negatiivse teabega, kuid selle väitega ei saa kindlasti nõustuda, sest maakohus on nimetanud ka palju positiivset. Ringkonnakohus möönab määruskaebuses märgitut, et varasemad karistuse kandmise kohad ei tarvitsenud R. Kalinini isiku puhul avaldada kõige paremat kasvatuslikku mõju, kuid nüüdsed vangistusasutused on sisult ja üleannetelt teist laadi. R. Kalinini määrusekaebuses korduvalt väljendatud teave positiivsest ümberkasvamisest saab usaldusväärse tõestuse siiski pärast vangistusest vabanemist. R. Kalinini poolt kaebuses rõhutatud isikliku elu raskused ei saa siiski õigustada kuritegelikule teele asumist. Ringkonnakohus peab neid R. Kalinini väiteid ennetähtaegse vabastamise otsustamisel siiski mitteasjakohasteks ega arva, et nende arvestamine omaks määravat kaalu KarS § 76 lg 3 nimetatud eelduste hindamisel.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Kalinin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata, määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Agu Timmi