1-13-2787/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2787 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Vjatšeslav Seleznjovi (Seleznjov) määruskaebus menetluskulude vaidlustamise kohta RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatav Vjatšeslav Seleznjovi määruskaebus väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise kohta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu
3. V. Seleznjov mõisteti Viru Maakohtu 03.05.2013 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust alates 16.10.
4. 1.
5. V. Seleznjovilt mõisteti riigituludesse kriminaalmenetluskuludena välja 800 eurot sundraha, 599 eurot ekspertiisitasude eest, 268,80 eurot kaitsjatasu ja 0,45 eurot toimiku koopia tasu. Ekspertiisitasu summas 1976 eurot (DNA ekspertiiside maksumus ja korduva toksikoloogia ekspertiisi maksumus) jäeti riigi kanda. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
6. V. Seleznjov taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist väljamõistetud menetluskulude osas, soovides, et pool nendest jääks riigi kanda. 2.
7. Oma taotlust motiveerib V. Seleznjov sellega, et tema ja ta ema on invaliidid ning lähedastest töötab ainult õde, kellel on väikelaps. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus leiab, et V. Seleznjovi taotlus menetluskulude osalise riigi kanda jätmise kohta tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki kohaselt.
10. V. Seleznjov taotleb apellatsioonina pealkirjastatud, kuid KrMS § 189 lg 3 kohaselt määruskaebusena käsitletatavas kaebuses maakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetluskulude väljamõistmises, leides, et pool menetluskulude maksumusest tuleks jätta riigi kanda. Nii kokkuleppest kui maakohtu istungi protokollist (kd 1 tl 178, 186) nähtub, et V. Seleznjov on sõlmitud kokkuleppega, sealhulgas täies ulatuses menetluskulude väljamõistmisega nõustunud. Maakohtu istungil on aga V. Seleznjovi kaitsja palunud DNA ekspertiisi maksumuse jätta riigi kanda ning maakohus ongi V. Seleznjovile selles osas vastu tulnud, jättes ekspertiisitasu summas 1976 eurot (DNA ekspertiiside maksumus 1881 eurot ja korduva toksikoloogia ekspertiisi maksumus 95 eurot) riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maakohtu poolt juba olulises osas vähendatud menetluskuludest omakorda poole riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude hüvitamine on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev kohustus ning V. Seleznjovi poolt määruskaebuses välja toodud invaliidsus ja tema lähedaste majanduslik olukord ja tervislik seisund ei anna alust menetluskulude tasumise kohustuse mittetäitmiseks. V. Seleznjovil tuleb sissetuleku puudumisel menetluskulude tasumise kohustus täita muu vara arvelt või pärast kinnipidamisasutusest vabanemist leida töökoht sissetuleku saamiseks. Olukorras, kus süüdimõistetu tervislik seisund ei ole takistanud tal aktiivset kuritegude toimepanemist, ei saa määratud puue olla vabanduseks oma rahalisi kohustusi mitte täita.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus V. Seleznjovi määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Agu Timmi 2 Maarika Kuusk