1-05-259/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-259 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Peeter Kangro määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Peeter Kangro määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 31.05.2013 määrusega jäeti Peeter Kangro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P. Kangro mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 31.07.2006 otsusega KarS § 113 järgi, karistades teda 8-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Tallinna Linnakohtu 13.12.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust. P. Kangro liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse algus 11.01.
5. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2006 otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et P. Kangro tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalne alus, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2.1 Materiaalseteks alusteks on elu- ja töökoha olemasolu, ent ainuüksi eelnimetatud materiaalsete aluste olemasolu ei ole küllaldane tema tingimisi ennetähtaegselt vangistuseks vabastamiseks. 2.2 P. Kangro vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. P. Kangro kannab liitkaristust esimese astme kuritegude eest. Tema kuritegudega on kahjustatud olulised õigushüved: inimese elu, mida kaitseb KarS § 113 koosseis ja rahvatervis, mida kaitseb KarS § 184 koosseis. Kinnipeetava napisõnaline seisukoht kuritegude suhtes ei anna alust järeldada tema siirast kahetsust. 2.3 P. Kangro isikut iseloomustavad korduv karistatus ja alkoholiga seotud eluviisid. Vangistuse ajal ei ole tehtud küllaldaselt alkoholiga seotud probleemide lahendamiseks ja seega paremaks resotsialiseerumiseks. P. Kangrot iseloomustab negatiivselt ka käitumine karistuse kandmise ajal. Tal on karistuse kandmise ajal korduvad distsipliinirikkumised. Hekel on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest. P. Kangro põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Maakohus on arvestanud vaid negatiivseid asjaolusid, jättes arvestamata, et määruskaebuse esitaja on suutnud säilitada lähedased suhted ema ja lastega. Ema, kes on juba 76-aastane, kardab, et ei jõuagi poega vangistusest ära oodata. Vangistuses olles on ta jõudumööda toetanud lapsi nii moraalselt kui ka materiaalselt. Lapsed vajavad teda. 3.2 Vangistuses on ta püüdnud heastada tehtud vigu, tasunud kõik hagid (u XXX krooni ulatuses), ohverdades selleks kogu eelneva elu jooksul kogutud materiaalse vara. 3.3 Kohus arvestas küll materiaalse alusena elukoha ja töökoha olemasolu, ent ei pidanud neid aluseid küllaldaseks. P. Kangro selgitab, et kui kohtule ei sobi tema poolt väljapakutud elukoht, siis võib ta asuda elama Tallinnasse. Seal ei teki probleeme ka töökohaga, sest ta töötas seal 10 aastat ehitajana. Kui kohus lepiks elukohaga Valgas, siis suudaks ta
8. klassi lõpetada töö kõrvalt. 3.4 P. Kangro omab lähisugulaste hulgas toetajaid, kes on vajadusel nõus toetama teda nii materiaalselt kui ka moraalselt. 3.5 P. Kangro on täitnud ITK-s ettenähtud kohustusi vastavalt Tartu Vangla võimalustele. Tööhõivet ei ole rakendada jõutud, kuivõrd töökohti on vähe. Ent läbitud on sotsiaalprogrammid. Programmi Vihajuhtimine määruskaebuse esitaja ei katkestanud, vaid palus selle ise asendada programmiga Agressiivsuse asendamise treening. 3.6 Distsiplinaarkaristuste selgituseks ütleb P. Kangro, et neid on tal 8 aasta ja 6 kuu jooksul olnud
9. Ent märgib, et psühholoogi hinnangust on selgunud, et P. Kangrol on kõrgendatud õigluse tunnetuse vajadus. Ta on endale teadvustanud, et pruugib suud liiga palju ja vääritult ning püüab end selles osas teadlikult pidurdada, ehkki see alati ei õnnestu. Ühtlasi selgitab P. Kangro vanglaga tekkinud konfliktide tagamaid. P. Kangro lisab, et on püüdnud järgida VangS § 6 lg-t 1 ja selgitanud ka Tartu Vanglale sise- ja rahvusvaheliste õiguste riiveid, mida on märganud, ent millele vangla ei ole siiani positiivselt reageerinud. 2 3.7 P. Kangro märgib, et ka Tartu Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks palub P. Kangro arvestada EIK lahendis Choreftakis and Choreftakis v Greece. Samuti palub ta arvestada, et käesoleva vangistuse näol on tegemist tema esmase vangistusega, mis on mõjunud talle šokina. Ta on veendunud, et karistuse eesmärgid on täidetud ja tema edaspidine vanglas hoidmine ei ole põhjendatud. 8 aasta ja 6 kuu jooksul on tal olnud aega järelemõtlemiseks ja kahetsemiseks – kahjuks ei too see kedagi ellu ja minevikku muuta ei saa. Ta tunneb piinlikust ja häbi oma varasema elukäigu pärast, mis on suures osas alkoholi kuritarvitamise tõttu kuritegelik. Ta on jõudnud veendumusele, et teise poole elust soovib ta elada täie teadvuse juures (kainelt) ja seaduskuulekalt. Selle tõestamiseks soovib ta vabanedes liituda AA ühinguga.
10. Määruskaebuse juurde on lisana saadetud P. Kangro poja Kalevi avaldus, milles viimane palub isa vabastamist, kuna vajab tema materiaalset ja moraalset tuge enda ja õe haridustee jätkamiseks.
11. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 19.06.
12. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik P. Kangro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). P. Kangro puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu kuriteod on varieeruvad ja viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile – varasemalt on teda karistatud huligaansuste, mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise, varavastase kuriteo ja suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat vangistust kannab ta tapmise eest. Kuriteo pani ta toime katseajal olles. Kuriteo asjaolud, mille eest P. Kangro karistust kannab, on rasked ja seisnesid kannatanu surnuks peksmises tugevajõuliste rohkearvuliste löökiga pikema aja vältel elutähtsatesse organitesse. Seejuures nähtub kohtuotsusest, et sündmuse juures olid ka P. Kangro lapsed (sündmuse toimumise ajal 11 ja 14 aastased). Ehkki P. Kangro on määruskaebuses sedastanud, et 8 aasta ja 6 kuu jooksul on tal olnud aega järelemõtlemiseks ja kahetsemiseks ning avaldanud kahetsust, et see paraku ei too see kedagi ellu ja minevikku muuta ei saa, ei pea ringkonnakohus võimalikuks P. Kangro vabastamist 12 aasta 5 kuu ja 13 päeva vangistuse kandmiselt, kui kandmata on veel ligi neli aastat vangistust. Vabastades teise isiku surmaga lõppenud kuriteo kandmiselt isiku, kellel on kanda veel sedavõrd pikk karistusaeg, ei oleks kooskõlas üldise õiglustundega. Ringkonnakohus on seisukohal, et mida raskema kuriteo on isik toime pannud, seda erandlikumad peavad olema põhjused tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 Lisaks on P. Kangrol ka vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus, toimepandud kuriteo asjaolud ja tema käitumine vangistuses välistavad P. Kangro tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et P. Kangro iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on tal olemas elukoht ja toetavad lähedased, ta on läbinud erinevad taasühiskonnastamist toetavad sotsiaalprogrammid (Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treening), lõpetanud 2-aastase keevitaja õppekava ning omandab keskharidust. Samuti puuduvad tal rahalised nõuded. Ehkki P. Kangro distsiplinaarkaristused on suuremalt jaolt määratud vanglapersonaliga ebaviisaka suhtlemise, ähvardamise ja korralduste eiramise eest, on suurem osa neist kustunud ja praegu on kehtiv vaid üks distsiplinaarkaristus – see näitab, et P. Kangro on suuteline end kokku võtma ja suudab edaspidi loodetavasti hoiduda uutest karistusest. Distsiplinaarkaristuste osas on P. Kangro määruskaebuses ka märkinud, et teadvustab, et pruugib suud liiga palju ja vääritult ning püüab end selles osas teadlikult pidurdada, ehkki see alati ei õnnestu. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited (taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, soov aidata lapsi, plaanid edasiseks eluks) on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 7). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et P. Kangro ei kuulu ennetähtaegsele vabastamisele. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas