1-12-2442/28

1-12-2442 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2442 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Lundeni (Lunden) vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tarmo Lundeni kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 90 eurot (summa on ilma käibemaksuta) vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt Tarmo Lundenile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Tarmo Lundenilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse.
7. Tarmo Lundenil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tarmo Lunden, 1-12-2442, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 29.05.2013 määrusega jäeti Tarmo Lunden temale Pärnu Maakohtu 04.06.2004 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Pärnu Maakohtu 04.06.2004 otsusega karistati T. Lundenit KrK § 101 p 5 järgi 15 aasta vangistusega. Karistuse algus oli 16.03.2002 ja lõpp on 15.03.
11. 25.04.2013 edastas Tartu Vangla maakohtule T. Lundeni isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et T. Lunden tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus on seisukohal, et käesoleva ajahetke seisuga välistavad T. Lundeni vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise toimepandud kuriteo ülirasked asjaolud – kuriteo toimepanemise tulemusena saabus sündmuskohal kahe inimese surm. T. Lundeni tähtaegse vabanemise aeg on 15.03.
13. T. Lundenil on talle kahe inimese tahtliku tapmise eest karistuseks mõistetud 15 aastast vangistusest kandmata veidi vähem kui 4 aastat. Kandmata karistuse pikkus, milleks on ligikaudu 4 aastat, on liiga suur selleks, et kahe inimese surma tahtlikult põhjustanud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lisaks märkis maakohus, et käesoleval ajal on ka T. Lundeni vaimne tervislik seisund selline, mis vajab ravi – hetkel saab T. Lunden tabletiravi seoses emotsionaalse ebastabiilsusega, ärevuse sümptomitega. Ka ajal, mil T. Lunden pani toime kahe inimese tahtliku tapmise, tarbis ta ravimeid (rahusteid) seoses enda vaimse tervisliku seisundi ebastabiilsusega ning kinnipidamise järgselt hakkas ta saama ravimitest võõrutusravi. Seega hetkel ei ole põhjendatud T. Lundenit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ka vaimse tervisliku seisundi ebakindluse tõttu, kuna T. Lundeni varasemast elukäigust nähtuvalt võib emotsionaalse tasakaalutusega kaasneda üliraskete tagajärgedega kuriteo toimepanemine. Asjaolud, et T. Lundenil on vabaduses olemas kindel elukoht oma vanemate juures ning talle on tagatud töökoht ja lähedastest vanemate ja venna toetus ning vangistuse ajast tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, on osalenud vangistuses viibimise ajal majandusabitöödel, käinud kirikus ja osalenud kahes taasühiskonnastavas programmis („Tee“, „Sotsiaalsete oskuste treening“), on positiivsed, kuid ainult nendest asjaoludest käesoleval ajal T. Lundeni vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks ei piisa. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning T. Lundeni tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki T. Lundeni elus ja käitumises toimunud positiivseid muutusi, kuigi neid on märkimisväärselt palju. Tartu Vangla toetab T. Lundeni vabanemist tingimisi enne tähtaega. Vangla arvates on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 12%. Kaitsja leiab, et tegemist on väikese protsendiga. -2- T. Lunden läbis vangistuses sotsiaalprogrammid „Tee“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. T. Lundeniga on vangistuse jooksul läbi viidud vestlusi hoiakute ja väärtushinnangute korrigeerimise teemadel. T. Lundenil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused – tema käitumine vanglas on olnud hea. Samuti on ta osalenud majandusabitöödel. T. Lunden on omandanud mitmed erialad: ta võib töötada autojuhina, autolukksepana, transporditöölisena. Ta omandas kutsekoolis autoremondilukksepa eriala ja omab autojuhtimises B ja C kutselise juhi õigusi. Vabaduses on T. Lundenil olemas töökoht P.K. FIE juures. T. Lunden on motiveeritud täitma oma rahalisi kohustusi, mida on tal summas XXX eurot. Kaitsja märgib, et alkoholi ja narkootikume T. Lunden ei tarvita. T. Lunden väidab, et ta ei ole alkoholi tarvitanud üle 15 aasta. T. Lundenil on olemas perekond: ema, isa ja vend. Suhted lähedastega on väga head ja üksteisega arvestavad: kõik pereliikmed toetavad teda, suheldakse kirja ja telefoni teel, toimuvad lühiajalised kokkusaamised. T. Lundenil on olemas kindel elukoht: vabanemisel asub ta elama oma vanemate juurde aadressil XXX . Korter on kahetoaline, korrastatud ja hoolitsetud. Tervislik seisund on T. Lundenil vangistuse jooksul halvenenud ja ta on ise pöördunud erialaspetsialistide vastuvõtule. Minevikus on T. Lundenil olnud mitmeid peatraumasid ja hetkel saab ta ravimeid. Vabanemisel on oluline psüühilise seisundi kontroll ja ravi. Kaitsja leiab, et T. Lundenil on olemas kõik võimalused seadusekuulekaks eluks ning ta hakkab vabaduses elama seadusekuulekalt. T. Lunden esitas 20.06.2013 oma seisukoha, paludes enda tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ta südamest kahetseb toimepandut ja palub andestust. Vabaduses on tal elu- ja töökoht ning vanemate toetus. Samuti loodab ta kriminaalhoolduse toetusele. Veel palub ta arvestada, et vangistuses olles on ta tervis halvenenud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T. Lundeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on T. Lundeni puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et T. Lundenit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
17. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka määruskaebuses esitatud T. Lundenit positiivselt iseloomustavate asjaoludega – elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu, sotsiaalprogrammis ja majandusabitöödel osalemine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, kirikus käimine –, ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus hindab T. Lundeni soovi elada edasipidi seadusekuulekalt, kuid sellegipoolest soostub maakohtu hinnanguga.
18. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on T. Lundeni esimese vanglakaristusega, ei ole käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt tema kuriteo raskusest – T. Lunden kannab käesoleval hetkel karistust kahe inimese tapmise eest. Nimelt on T. Lundeni karistusaja lõpuni jäänud ligikaudu 4 aastat ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt -3- riivatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.
19. Kohtukolleegium sedastab, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on T. Lundenile see subjektiivne õigus tagatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt T. Lundeni kandmata karistuse pikkusest on tulevikus võimalik veel korduvalt arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
20. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21. T. Lunden peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 90 eurot määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Tiit Lõhmus -4- Viivi Tomson