Obsah (6)

§ 208§ 387§199§ 193§ 194§ 207

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5502 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson Vaidlus

§ 208

lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 ja § 10 lg 5 jätta Maimo Niine taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 7. juuni 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja

§ 387

lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. 24.04.2013 esitas Maimo Niin Ida Prefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks selles, et avaldaja hinnangul raviti teda ajavahemikus 19.-24.05.2011 Rakvere Haiglas valesti - ta oli haiglas südameprobleemidega, kuid talle anti ka rahusteid, mida ta enda arvates ei vajanud. Haiglas läks M. Niine tervis halvaks ning sellest ajast alates ei tunne ta enam toidu maitset, kurk on kibe, kuigi kurguarst ei leidnud, et midagi viga oleks. Avaldaja väitel tema tasuta õigusabi katkestati, tal ei ole võimalik ise advokaati palgata ja asja kohtusse viia ning ta soovib, et politsei selgitaks välja, miks Rakvere Haiglas talle valesid ravimeid anti. Uurimisasutus jättis 02.05.2013 kriminaalmenetluse alustamata

§199lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Avaldajale selgitati, et tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel võimalikku kahju kannatanud isikul on õigus pöörduda kahjunõudega tsiviilkohtusse. M. Niin vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Viru Ringkonnaprokuratuuris, kus 23.05.2013 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Määruses märgiti, et vastavalt

§ 193

lg 1 alustatakse kriminaalmenetlus ainult siis, kui selleks on olemas nii ajend kui ka alus. Kriminaalmenetluse ajendiks on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kui antud juhul on M. Niine avaldust võimalik vaadelda kriminaalmenetluse ajendina, siis igasugused viited kuriteo tunnustele puuduvad täiesti. Mingeid kuriteole viitavaid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada ka avaldusele lisatud dokumentides ega M. Niine seletuses. Arusaamatu on ka, miks M. Niin alles kaks aastat peale sündmust on pidanud vajalikuks avaldusega politseisse pöörduda ja alles nüüd leidnud, et tegemist võib olla kuriteoga. Seda, et tegemist võis olla raviveaga, arvab vaid M. Niin ise. Eesti Patsientide Esindusühing oma kaaskirjas Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjonile (TKE) on palunud TKE-l selle välja selgitada. TKE ravivea asetleidmist ei tuvastanud, küll aga märkis, et „ patsiendi süüdistused haiglapersonalile viitavad raskustele personali poolt määratud ravisekkumiste mõistmisel. Tegemist on kommunikatsiooniprobleemiga, milles aga puudub personalipoolne pahatahtlikkus või soovimatus patsiendi probleemidega tegeleda. Patsiendile tehtud uuringud ja määratud ravi vastavad tänapäeva meditsiinilistele tõekspidamistele“. TKE selgitas avaldajale ka seda, et ekspertide arvamusega rahulolematu isik võib (oma kulul) alati taotleda hinnangut teistelt ekspertidelt ja/või pöörduda kahjunõudega tsiviilkohtusse taotledes ekspertiisi läbiviimist tsiviilkohtumenetluse käigus. Viru Maakohtu 04.12.2012 määrusest (tsiviilasi 2-12-47147) nähtub, et M. Niin esitas 16.11.2012 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus õigusdokumendi koostamiseks, seoses sooviga nõuda ebaõige ravi tulemusel tekkinud kahju kohtu kaudu. Kohus rahuldas taotluse osaliselt ja määras M. Niinele tasuta õigusabi. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotleb M. Niin jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist, olles seisukohal, et ilma tema nõusolekuta talle tugevatoimeliste ravimite manustamises esinevad KarS § 118 p 2 (raske tervisekahjustuse tekitamine) ja § 123 (ohtu asetamine) tunnused. Riigiprokuratuuri määruse sisu Tutvunud kaebuse ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidega, leidis riigiprokurör, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud ning nõustus eelnevate menetlejate asjakohaste põhistustega, lisades täiendavalt järgmist.

§ 193

lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

§ 199lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 194

on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2010 lahendi 3-1-1-60-09 kohaselt „kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) /…/ ja tuleb -2- taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ Kaebuse esitaja pole esitanud vähimatki teavet (dokumenti), mis annaks alust kasvõi eeldada, et tal esineb käesoleval ajal raske kehaline haigus (või mistahes muu pärast

1. a diagnoositud haigus), mis võib olla põhjustatud just nimelt eespool viidatud ajal Rakvere haigla töötajate poolt. Tervishoiuteenuste Kvaliteedi Ekspertkomisjon mingit raviviga ei tuvastanud. Kaebaja on esitanud vaid paljasõnalisi väiteid nagu tunneks ta ennast pärast haiglas viibimist halvasti. Ei nähtu, et ta oleks seetõttu täiendavat statsionaarset või ambulatoorset ravi vajanud. KarS § 123 tähendab isiku eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamist. Ka seda olemasolevatest materjalidest ei nähtu. Kaebuse esitaja viibis haiglas 5 päeva, eluohtlikku seisundit tal sel ajal ega pärast haiglast väljakirjutamist tuvastatud ei ole. Detailsemalt ülalmärgitud ega ka teiste KarS-i eriosas sätestatud süüteokoosseisude analüüsimist ei pea riigiprokurör antud juhul vajalikuks, kuna ilmselgelt ei esine kaebuses ega lisamaterjalides kuriteole viitavaid tunnuseid. Riigiprokurör märkis, et tulenevalt ultima ratio põhimõttest on karistusõiguslik sekkumine põhjendatud ja lubatav õigushüve kaitsel vaid siis, kui muud õiguskaitsevahendid on ebapiisavad. Kaebuses viidatakse võlaõigusseaduse sätetele, mis kinnitab kaebaja arusaamist sellest, et antud juhul on tema õigused kaitstavad tsiviilkohtumenetluse raames. Samas viidatakse rahaliste vahendite puudumisele. Kaebaja sooviks on kõigepealt kriminaalmenetluses tuvastada tema tervislik seisund ja seejärel hakata selgitama, kas ja kuidas võib see olla seotud 2011.a.toimunud haiglaraviga. Kaebuse esitajale tuleb selgitada, et soovi või suutmatust oma õigusi selleks seadusega ettenähtud menetluskorras realiseerida ei saa kompenseerida alusetu kriminaalmenetluse alustamisega. Kaebaja on pöördunud oma huvide kaitseks Viru Maakohtusse, kus tsiviilasjas 2-12-471479 on talle antud riigi õigusabi. Samas on õigusabi osutanud vandeadvokaat 12.01.2013 taotlenud õigusabi andmise lõpetamist järgmistel kaalutlustel (tsitaat) „puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve. Kahjunõude esitamisel lasub tõendamiskoormus hagejale ning esitatud asjaolusid tuleb tõendada. Maimo Niin heidab Rakvere haiglale ette, et talle manustati seal teadmata rohtusid, mis olid tema elule ohtlikud ning põhjustasid terviserikkeid. Samas puudub võimalus tõendada põhjusliku seost Rakvere haigla tegevuse ja võimaliku kahju vahel. Advokaadil puudub võimalus esitada kohtule hagi üksnes hageja oletustele rajanevalt, kuivõrd hagi rahuldamata jätmisel kaasneb sellega vastaspoole menetluskulude hüvitamise kohustus. Kohtuväliselt on Rakvere haigla keeldunud nõuet tunnustamast. Lepingulise kahju hüvitamise nõude korral peab patsient tõendama tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumist, süüd, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10 leidnud, et haiguse diagnoosimisel või ravimisel tehtud viga toob endaga kaasa tervishoiuteenuse osutaja varalise vastutuse siiski üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib patsiendile kahju. 27.10.2011.a. tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni protokollist nr 22 nähtub, et komisjon ei tuvastanud Rakvere haigla tegevuses ravivigu ja väära diagnoosi panemist. Komisjon leidis, et patsiendile tehtud uuringud ja määratud ravi vastasid tänapäeva meditsiinilistele tõekspidamistele. Tsiviilkohtumenetluses on nimetatud komisjoni otsuseid aktsepteeritud kui erialaseid teadmisi omavate isikute poolt väljastatud dokumentaalseid tõendeid. Seetõttu on nimetatud tõend menetluses pigem Rakvere haigla süüd välistav“. Kuigi seadus ei piira kuriteoteate esitamise aega, tuleb selle hindamisel arvestada ka esitamise aega ja esitamist mõjutada võinud asjaolusid. Väidetav kuritegu pandi toime aastal
2. -3- Ometi muutus kuriteoteates märgitud isikute tegevus kaebaja silmis kuritegelikuks ja õiguskaitseorganite sekkumist väärivaks alles 2013 aprillis, kui ilmnes soovitud resultaadi (kahjunõude rahuldamise) saavutamise perspektiivitus tsiviilõiguslike vahenditega. Taotluse sisu M. Niin soovib esitada kaebust Riigiprokuratuuri 07.06.2013 määrusele. M. Niin taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning on seisukohal, et Riigiprokuratuur on rikkunud tema õigusi sellega, et on jätnud kaebuse rahuldamata. Samuti soovib taotleja kriminaalmenetluse käigus tuvastada, kas Rakvere haiglas ravil olles raviti teda valesti ning kas tervisehäired, mida enne Rakvere haiglasse ravile minemist ei esinenud, on põhjustatud ravimite manustamisest ilma selleks taotleja nõusolekut saamata. Kui kriminaalmenetluse käigus selgitatakse välja, et tervisekahjustused on tekkinud valesti ravimise tagajärjel, peavad isikud, kes on süüdi temale tekitatud tervisekahjustustes, selle eest ka vastutama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, vaadanud läbi M. Niine taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

§ 208

lg 1 kohaselt, kui

§ 207

lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. M. Niin on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 07.06.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna M. Niin ei ole

§ 208

lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada selle andmine. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses märgituga, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus, mis on

§ 199

lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning ei pea vajalikuks Riigiprokuratuuri määruses toodud põhjendusi üksikasjalikult korrata.

§ 193

lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

§ 199

lg 1 sätestatud asjaolud.

§ 194

lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määruse kohaselt piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele. -4- Riigiprokuratuur märgib, et kaebuse esitaja pole esitanud vähimatki teavet (dokumenti), mis annaks kasvõi aluse eeldada, et tal käesoleval ajal esineb raske kehaline haigus (või mistahes muu pärast 2011. a diagnoositud haigus), mis võib olla põhjustatud Rakvere haigla töötajate poolt. Samuti ei ole raviviga tuvastanud Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Eksperdikomisjon (TKE). Lisaks ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks vajanud pärast haiglas viibimist täiendavat ambulatoorset või statsionaarset ravi. TKE tuvastas, et tegemist on kommunikatsiooniprobleemiga, milles aga puudub personalipoolne pahatahtlikkus või soovimatus patsiendi probleemidega tegeleda. Patsiendile tehtud uuringud ja ravi vastavad tänapäeva meditsiinilistele tõekspidamistele. Täidetud ei ole ka KarS §-s 123 näidatud eeldused, kuna olemasolevatest materjalidest ei nähtu eluohtlikku seisundit ei haiglas viibimise ajal, seda ei ole tuvastatud ka haiglast väljakirjutamise järgselt. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Niine võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed ning sellest tulenevalt tuleb M. Niine taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata. Mati Kartau Viivi Tomson -5- Tiit Lõhmus