1-12-6602/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6602 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tiina Valdase (Valdas) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tiina Valdas määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
4. Tiina Valdas mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 04.07.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning teda karistati 2-kuulise vangistusega, mis loeti kaetuks Tartu Maakohtu 04.08.2011 otsusega mõistetud karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 6-kuuline vangistus, mis loeti täielikult kantuks. T. Valdas tunnistati samuti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 6-kuulise vangistuse, mis asendati KarS § 69 alusel 360 h üldkasuliku tööga (ÜKT), mille tegemise ajaks määrati 10 kuud.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas 27.02.2013 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata T. Valdasele mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täida nõuetekohaselt registreerimiskohustust ega soorita ÜKT tunde.
6. Tartu Maakohtu 11.03.2013 määrusega kuulutati T. Valdas tagaotsitavaks ja ning kohaldati tema tabamisel vahistamist. T. Valdas peeti kinni 23.05.2013 ja tema küsitlemine toimus 24.05.2013 Tartu Maakohtus.
7. Tartu Maakohtu 27.05.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati T. Valdasele Tartu Maakohtu 04.07.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 332 ÜKT tundi (ümberarvutatuna 5 kuud ja 16 päeva vangistust), täitmisele. MAAKOHTU MÄÄRUSE SISU
8. Maakohus, osundades KarS § 69 lg 6 sätestatule põhistas oma otsustust järgmiselt. 5.1 Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et T. Valdas on temale mõistetud 360 ÜKT tunnist sooritanud 10 kuuga vaid 28 tundi ning on pidevalt rikkunud temale töö tegemiseks koostatud ajakavasid, põhjendades seda perekondlike asjaolude ja muu töö tegemisega. Kriminaalhooldajal on süüdimõistetuga toimunud 6 kohtumist, millest 3 korral on süüdimõistetu jätnud ette teatamata ilmumata. Viimati käis süüdimõistetu registreerimisel
9. a novembris, mil teatas, et kindel elukoht tal puudub ning elab ajutiselt tütre juures. Telefoni teel on kriminaalhooldusametnikul olnud kontakt süüdimõistetuga kuni
10. a detsembrikuu alguseni.
11. a jaanuarist alates ei ole kriminaalhooldusametnikul süüdimõistetuga enam kontakti õnnestunud saada ning tema elu- või asukoht on teadmata, mistõttu ei ole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud ka tema ÜKT sooritamist rohkem korraldada. Seega on ilmne, et süüdimõistetu on temale mõistetud ÜKT tegemise kohustust ja kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning kohus ei tuvastanud, et süüdimõistetul oleks esinenud selleks mingisuguseid mõjuvaid põhjendusi. 5.2 Kohus leidis, et T. Valdas on temale mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt. Kohus on karistuse mõistmisel andnud T. Valdasele võimaluse jätkata oma elu vabaduses, et teha kindlaksmääratud aja jooksul ÜKT tunde ja täita kriminaalhoolduse nõudeid. T. Valdast on mitmel korral karistatud ning see ei ole tal esimene ÜKT tegemine. ÜKT ajakavasid koostades on kriminaalhooldaja arvestanud T. Valdase soovidega. Vaatamata sellele ei ole T. Valdas ÜKT-d teinud - ta on rikkunud ÜKT kõiki kolme ajagraafikut, samuti ei olnud ta kriminaalhooldajale kättesaadav. ÜKT mittenõuetekohane täitmine ja ükskõikse suhtumisega on T. Valdas näidanud vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. ÜKT tegemise tähtaeg 10 kuud möödus 12.05.
12. Seega on kohtuotsuse täitmise tähtaeg möödunud. 5.3 Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud. T. Valdase karistus tuleb täitmisele pöörata, arvestades sellest maha 28 ÜKT tundi. Ülejäänud karistuse ärakandmata osa, s.o 332 ÜKT tundi, mis ümberarvestatuna teeb 5 kuud 16 päeva vangistust, pööratakse täitmisele. Karistuse kandmise algust loetakse alates T. Valdase kinnipidamisest, s.o 23.05.
13. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED
14. Määruskaebuses ei ole T. Valdas nõus Tartu Maakohtu määrusega, palub ringkonnakohtul määrus uuesti läbi vaadata ja peatada ÜKT arvestamine kaheks kuuks. T. Valdas selgitab, et ÜKT jäi tal tegemata perekondlikel põhjustel, kuna tema poeg haigestus sügavasse psühhoosi ja viibis ravil Soomes Helsingi psühhiaatria haigla kinnises osakonnas. Emana ei olnud T. Valdasel võimalik jätta poega võõrasse riiki üksi, sest see oleks mõjunud poja ravile halvasti. Hetkel viibib poeg ravil Tartu Vangla psühhiaatria osakonnas. T. Valdas kahetseb, et ei võtnud kriminaalhooldajaga ühendust, ent selgitab, et oli jäänud teatamata meeltesegaduses – nimelt kaotas ta Helsingis telefoni, ent uue soetamiseks puudusid vahendid. Telefonita oli ta alates
15. aasta detsembrist. 2 Hetkel viibib T. Valdas Tartu Vanglas psühhiaatri määratud ravil, sest poja haigus on avaldanud mõju tema endagi vaimsele tervisele. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Ringkonnakohtu seisukoht asjas on järgmine. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. T. Valdasele heidetakse ette nii kontrollnõuete täitmata jätmist kui ka üldkasulikust tööst kõrvale hoidumist. 7.1 Üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine tähendab, et isik ei tee talle määratud üldkasuliku töö tunde, samuti tööülesannete mittenõuetekohast täitmist. Maakohus on tuvastanud, et T. Valdas on temale mõistetud 360 ÜKT tunnist sooritanud 10 kuuga vaid 28 tundi ning on pidevalt rikkunud temale töö tegemiseks koostatud ajakavasid, põhjendades seda perekondlike asjaolude ja muu töö tegemisega. 7.2 Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus täitmisele või mitte, arvestatakse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et T. Valdas on näidanud vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. T. Valdasele on korduvalt vastu tuldud – talle on tehtud üks suuline ning kaks kirjalikku hoiatust, talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et T. Valdast on ka varem kahel korral kohustatud ÜKT-d tegema, ent neist viimasel pöörati karistus täitmisele, kuna ta ei sooritanud ÜKT-d. Järelikult oli T. Valdasele teada, et ÜKT kohustuse täitmata jätmise korral pööratakse vangistus täitmisele. 7.3 T. Valdas on taotlenud ÜKT tähtaja pikendust perekondlikel põhjustel. Ringkonnakohus selgitab, et ÜKT tähtaja peatamise võib kohus otsustada üksnes politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel. Seega puudub ringkonnakohtul pädevus T. Valdase taotlust rahuldada.
17. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isikule on ÜKT ajakavade koostamisel igati vastu tuldud, arvestades tema soovide ja elukorraldusega ning antud mitu võimalust teha ära määratud ÜKT ja ta sellele vaatamata jätab selle võimaluse kasutamata, on alus arvata, et tal puudub tegelik soov ja tahe talle pandud kohustust täita. Sellisel juhul tuleb kohtul konstateerida isiku kõrvalehoidumine üldkasuliku töö täitmisest ja pöörata isikule mõistetud vangistus täitmisele.
18. Lisaks on T. Valdasele erakorralises ettekandes ette heidetud käitumiskontrolli nõuete rikkumist (KarS § 75 lg 1), mis seisnes korduvas registreerimiskohustuse mittetäitmises. Käitumiskontrolliga pandud kohustuste täitmatajätmisel võib karistuse jätta täitmisele pööramata vaid siis, kui isikul lasuv kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKK 3-1-324-97). Erakorralise ettekande kohaselt on T. Valdasega toimunud 6 kohtumist, 3 korral on süüdimõistetu jätnud ette teatamata kohtumisele ilmumata. 3 Määruskaebuses ega ka erakorralises ettekandes ei ole esile toodud ühtki mõjuvat põhjust registreerimiskohustuse mittetäitmiseks. Erakorralise ettekande kohaselt põhjendas 21.11.2012 T. Valdas vastuvõtule mitteilmumist poja tagaotsitavaks kuulutamisega, sellele järgnenud masendusega ning sellest tingitud alkoholi liigtarvitamisega. Talle antud uue võimaluse sooritada ÜKT-d ja võtta ühendust tema suhtes menetluses olevate kriminaal- ja väärteoasjade menetlejatega jättis T. Valdas kasutamata. Kriminaalhooldajal puudus alates
19. aasta algusest T. Valdasega kontakt ning tema asukoht oli ametnikule teadmata. Ringkonnakohtule määruskaebuses saadetud selgitustes väidab T. Valdas, et kaotas telefoni ja uue soetamiseks tal vahendid puudusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei takistanud see T. Valdasel kriminaalhooldajat teavitamast teisi infokanaleid pidi. T. Valdas teadis kohustusest ilmuda kriminaalhooldaja juurde ja selle rikkumise tagajärgedest – seega rikkus ta käitumiskontrollinõudeid teadlikult.
20. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus T. Valdase kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Paavo Randma Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau