← Eesti

4-13-2383/15

Obsah (10)§ 132§ 29§ 135§ 155§ 156§ 120§ 74§ 87§ 150§ 23

Väärteoasi 4-13-2383 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg 05.juuli 2013.a kell 10.00 Võru kohtumaja ja koht Kohtunik Heiki Kolk Sekretär Merle Vaaks Tõlk J

§ 132p 3, § 133-135, kohus otsustas: 1.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse 10.04.2013 otsus väärteoasjas 2860,13,000416 ja lõpetada menetlus Andrey Zemskovi väärteoasjas liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

§ 29lg 1 p 1 alusel.

2 EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1,

§ 135

lg 4 p 3, lg 5,

§ 120

lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD

  1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo 10.04.2013 otsusega väärteoasjas nr 2860,13,000416 määrati Andrey Zemskovile karistuseks LS § 223 lg 1 järgi rahatrahv 30 trahviühikut so 120 eurot. Andrey Zemskovile määrati karistus selle eest, et tema 07.02.2013 kella 12.15 ajal Võru maakonnas, Võru linnas, Jaama tänav 2 juhtides sõiduautot ja sooritades manöövrit ehk parempööret sõiduteelt teega külgnevale alale, ei suundunud aegsasti sõidutee parema ääre lähedale, vaid sooritas parempööret tee telgjoone lähedalt sõites otsa temast paremal olevale ja otse liikunud sõiduautole. Sellise tegevusega rikkus LS § 48 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.
  2. Andrey Zemskov esitas 23.04.2013 kaebuse nimetatud otsusele. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaal – ja menetlusõigust. Tuvastatud on, et 07.02.2013 kella 12.15 paiku toimus liiklusõnnetus, milles osalesid Andrey Zemskovi poolt juhitud väikebuss xxxxxxxxxxx ja R. K. poolt juhitud sõiduauto xxxxx. Väikebuss on sõiduautost oluliselt pikem ja manöövri sooritamisel tuli arvestada sellega, et sõiduki tagaosa pöördelaius on väiksem. Soovides pöörata paremale sissesõiduteele ja arvestades, et paremal teede ristumiskohal oli elektripost, ei olnud A.Zemskovil võimalik alustada pööret vahetult Jaama tänava parema ääre lähedalt vaid ta pidi valima trajektoori, mis tagas pöörde ohutu lõpetamise. A. Zemskov andis õigeaegselt pöörde sooritamise märguande, järgis hoolsuskohustust (õigeaegne suunamärguanne, ohutu trajektoori valimine ning seega puuduva tema teos väärteotunnused. R. K. on rikkunud LS § 51 lg 1 nõudeid või ettevaatamatusest LS § 51 lg 3 p 3 nõudeid sellega, et ta alustas möödasõitu eesliikuvast sõidukist paremalt, ei pööranud tähelepanu A.Zemskovi poolt antud sunnamärguandele või ei märganud seda. A. Zemskov ei saanud seda ette näha ja toimunud liiklusõnnetuse ning R. K. tegevuse vahel on otsene põhjuslik seos. 2

(6)3 Kohtuväline menetleja ei ole

§ 74lg 1 p 8 kohaselt käsitlenud otsus A.

Zemskovi poolt esitatud vastulauset. Kohtuvälise menetleja otsus on käsitletud ainult A.Zemskovi tegevuse hindamisega. A.Zemskov palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 järgi.

  1. Kohtuväline menetleja leiab kirjalikus seisukohas, et menetlusalune isik ei ole täitnud nõuetekohaselt LS § 48 lg 1 nõudeid, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. LS § 48 lg 3 sätestab, et juhul, kui juht ei saa ristmikul või ristmike vahelisel teel sõiduki suure pöördelaiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata LS § 48 lg 1 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat. R. K. ei ole rikkunud LS § 51 lg 1 nõudeid, sest tegemist ei olnud möödasõiduga LS § 2 p 44 mõistes, mille kohaselt on möödasõit ühest või mitmest sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. R. K. poolt juhitud xxxxx sõitis oma sõidurajas ja möödus keset teed seisvast sõidukist rikkumata selle juures ühtegi liiklusseaduses sätestatud nõuet. Olles jõudnud keset teed seisnud sõidukiga xxxxxxxxxxxxx kohakuti alustas selle juht A.Zemskov parempööret ja sõitis külje pealt otsa temast mööduvale sõidukile xxxxx. A. Zemskovi poolt toimepandud liiklusnõuete rikkumine on põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. A. Zemskovi kaebus ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJNEDUSED
  2. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

  1. Väärteo kirjelduse kohaselt A.Zemskov 07.02.2013 kella 12.15 ajal Võru maakonnas, Võru linnas, Jaama tänaval Kreutzwaldi ja Soo tänava vahelisel alal liikudes Soo tänava suunas juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxx registreerimismärgiga 089 MHT, sooritades teega külgnevale alale parempööret ei suundunud aegsasti enne pöörde alustamist sõidutee parema ääre lähedale vaid alustas parempööret tee mõttelise telgjoone lähedalt. Pööret sooritades sõitis otsa temast paremal olevale samas suunas oma reas otse liikunud sõiduautole xxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx põhjustades AS DNB pangale varalist kahju. Sellise tegevusega rikkus LS § 48 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.
  2. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt peab väärteoprotokollis rikkumise kirjeldus sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Riigikohtu lahendist tuleneb, et üksnes väärteoprotokolli rikkumise kirjelduses sisalduvat viidet isikutele varalise kahju tekitamise kohta ei saa lugeda piisavaks teabeks kahju kohta ning lisaks kahju saanud isikule tuleb protokollis näidata ära ka, milles kahju seisnes (välja tuleb tuua autodel tekkinud kahjustused). Samas on leitud, et sellise kahju näitamise kohustuse 3

(6)4 rikkumise puhul ei ole siiski tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 tähenduses (Riigikohtu lahend 3-1-1-117-04 p 7).

Kohus leiab, et väärteoprotokollis olev viide, et sõiduautole xxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx otsasõiduga põhjustati varaline kahju AS-ile DNB Pank, ei ole varalise kahju osas piisav teave. Väärteoprotokolli kirjeldusest ei nähtu, millised kahjustusi sai sõiduauto xxxxx. Seda puudust ei loeta menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja kohus saab varalise kahju ise tuvastada. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kahjude kirjeldusena märgitud, et sõiduautol xxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx oli kriim sõiduki vasakpoolsel küljel, deformeerunud vasakpoolsed küljeuksed, vasak tagumine poritiib, vasak tagumine velg deformeerunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuvastatud on varalise kahju tekkimine sõiduauto xxxxx registreerimisnumbriga xxxxxxx omanikule AS DNB Pangale.

  1. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt toimus avarii Jaama tänaval, kus tema poolt juhitud xxxxx sõitis küljepealt sisse A.Zemskovi poolt juhitud sõiduk. Menetlusaluse isiku A.Zemskovi poolt antud ütlustest nähtub, et Jaama tänaval soovis pöörata paremale, selleks peatus, viibis tee paremal poolel, tee telgjoont ei ületanud, paremale pööramisel sattus taga sõitnud xxxxx pimedasse tsooni ja pööramise hetkel sai löögi sõiduki paremale tiivale. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest nähtuvalt toimus 07.02.2013 kell 12.15 liiklusõnnetus, milles osalesid Andrey Zemskovi poolt juhitud sõiduk xxxxxxxxxxx ja R. K. poolt juhitud xxxxx xx-xx. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 32 järgi on liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tunnistaja R. K. , menetlusaluse isiku Andrey Zemskovi ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastatud asjaoludest järeldab kohus, et 07.02.2013 kell 12.15 toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas, Võru linnas, Jaama tn maja nr 2 ees A. Zemskovi poolt juhitud xxxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxxx R. K. poolt juhitud xxxxx registreerimismärgiga xxxxxxxx vahel.
  2. Kohtupraktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoole käitumist. On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-79-06, p 6). Kohus on tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus A.Zemskovi ja R. K. poolt juhitud sõidukite vahel. LS § 223 lg 1 kirjeldatud rikkumise tuvastamine eeldab ettevaatamatusdelikti kooseisupärast kontrolli, mille objektiivse külje moodustavad tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks ( vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-85-12 p 6). 8.1 Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, sõidukite kokkupõrke kohta tuvastada ei ole võimalik. Kohus leiab, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asukohta vahetult pärast liiklusõnnetust ei ole võimalik tuvastada ka kohtumenetluses. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R.K. ja menetlusaluse isiku A.Zemskovi ütlustest järeldab kohus, et tee, kus liiklusõnnetus toimus oli kahesuunaline ja liiklusõnnetus toimus paremal sõidureas. Ütlustest nähtub ka, et tunnistaja R.K. hakkas sõidukiga mööduma A.Zemskovi poolt juhitud sõidukist olukorras, kus ta nägi, et A. Zemskovi poolt juhitud sõiduk manööverdab keset teed ja tema arvates hakkas A. Zemskov parkima vasakule tee äärde. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et A. Zemskovi poolt juhitud sõiduki esiosa oli tema sõidurajas. 4

(6)5 A.Zemskovi ütlustest nähtub, et ta soovis pöörata paremale ja kuna tee ääres olid lumevallid, tuli pööramiseks võtta suurem kaar ning selleks sõitis ta tee telgjoonele ja hakkas paremale pöörama ning R. K. poolt juhitud sõiduk jäi vaateväljas nn pimedasse tsooni. Kohus, väljumata A. Zemskovile koostatud väärteoprotokolli kirjeldusest märgib, et A.Zemskovile ei ole ette heidetud vastassuunda sõitmist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et R. K. tegevust samal sõidurajal teisest sõidukist möödumist ei saa pidada möödasõiduks liiklusseaduse mõttes. LS § 2 p 44 järgi on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Kuna R. K. oma sõidurajalt ei väljunud, ei saa R. K. tegevust lugeda möödasõiduks. Kohus leiab, et R.K. teostas liiklusseaduse mõistes möödumise. LS § 2 p 45 kohaselt on möödumine ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumise liiklusreeglid on sätestatud LS § 54 lg 5, mille kohaselt pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel. Kohus leiab, et R. K. tegevuses möödumisel ei ole tuvastatav LS § 52 lg 2 p-de 1 ja 2 rikkumine, sest R. K. ei möödunud A. Zemskovi poolt juhitud sõidukist piiratud nähtuvusega teelõigul, samuti ei toimunud liiklusõnnetus reguleerimata ülekäigurajal. LS § 54 lg 3 järgi kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees on takistus. Kohus möönab, et R. K. ei hinnanud tekkinud liiklusolukorda õigesti. R. K. antud ütluste kohaselt A.Zemskovi poolt juhitud mootorsõidukit märkas ta juba varem, see sõiduk manööverdas keset teed, oli vastassuunas, sõidukist mingi osa asus paremal sõidusuunas, arvas, et A. Zemskovi poolt juhitud sõiduk pöörab vasakule majade juurde. Tunnistaja poolt kirjeldatud olukorrast järeldab kohus, et R. K. alustas möödumist olukorras, kus teel oli takistus A. Zemskovi poolt juhitud sõiduki kujul. Seega pidi R.K. möödumisel andma teed A. Zemskovi poolt juhitud sõidukile. 8.2 Koostatud väärteoprotokolli kohaselt rikkus A.Zemskov LS § 48 lg 1 sätteid. LS § 48 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb juhil enne parempöörde sooritamist aegsasti suunduda parema ääre lähedale. Kohtuvaidlustes avaldas kohtuvälise menetleja esindaja, et A.Zemskovi tegu tuleb ümber kvalifitseerida LS § 48 lg 3 rikkumisena. LS § 48 lg 3 järgi kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. A. Zemskov on ütlustes selgitanud, et kuna paremal tee ääres olid lumevallid ja elektripost, pidi ta paremale pööramiseks tegema suurema kaare ning selleks suundus tee telgjoone lähedale. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt olukorras, kus A. Zemskov suundus tee keskjoonele ja alustas sealt parempööret ei ohustanud ega takistanud ta teisi liiklejaid. R.K. märkas takistust A. Zemskovi poolt juhitud sõiduki näol, asus sellest mööduma paremalt, kuid hindas valesti liiklusolukorda. R. K. ütluste kohaselt oli A.Zemskovi poolt juhitud sõiduki esiosa paremal sõidureas, seega jääb selgusetuks R.K. arvamine, et A.Zemskov soovib parkida vasakule tee äärde. Kohus leiab, et A.Zemskov ei rikkunud LS § 48 lg 1 ega ka LS § 48 lg 3 sätteid. Kohus nõustub A.Zemskovi kaitsja seisukohaga, et A.Zemskovil oli põhjendatud alus eeldada, et teised liikluses osalejad täidavad liiklusseaduse sätteid. 5
(6)6 9. Eeltoodust järeldab kohus, et liiklusõnnetust ei põhjustanud mitte A.Zemskovi tegevus liikluses, vaid R. K. , kes oleks pidanud LS § 54 lg 3 järgi andma teed A.Zemskovi poolt juhitud sõidukile. Kohus leiab, et A.Zemskovi tegevuse ja toimunud liiklusõnnetuse vahel puudub põhjuslik seos, seega puudub LS § 223 kirjeldatud objektiivne külg. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab menetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  1. Vastuseks Andrey Zemskovi esitatud kaebusele märgib kohus, et ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt rikkus R. K. LS § 51 lg 1 sätteid. Viidatud säte käistleb möödasõitu, kuid kohus on leidnud, et antud juhul ei olnud tegu mitte möödasõidu vaid möödumisega. Samuti ei nõustu kohus seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ära vastulause mittearvestamise põhjendusi. Kohtu poolt tühistatud kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et menetlusalune isik on esitanud vastulause ja sellele järgneb põhjendus, miks kohtuväline menetleja asus seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas A.Zemskov. Samas nõustub kohus väitega, et kohtuväline menetleja on antud väärteomenetluse läbiviimisel käsitlenud ainult A.Zemskovi tegevust, jättes hindamata R. K. tegevuse liikluses enne liiklusõnnetuse toimumist.
  2. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel so A.

Zemskovi teos puuduvad väärteo tunnused. A. Zemskovi kaitsjana osales menetluses vandeadvokaadi abi Kalju Kutsar.

§ 23

järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. A. Zemskov ega tema kaitsja ei ole vastavat taotlust kohtule esitanud, seega jääb A.Zemskovi poolt kaitsjale makstud tasu tema enda kanda. Heiki Kolk kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.