Obsah (13)

§ 201§ 212§ 385§ 199§ 64§ 74§ 75§ 21§ 2§ 27§ 32§ 33§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2012.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-12-1955 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär Lili Mägi Prok

§ 201

lg 2 p 2, § 212 lg 1 - § 25 lg 2, § 385 lg 1, § 199 lg 2 p 6 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kristjan Metsniit, isikukood 37711234217, xxx Kaitsja adv. Marko Tammann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kristjan Metsniit

§ 201lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kristjan Metsniit

§ 212lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Kristjan Metsniit

§ 385lg 1 ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kristjan Metsniit

§ 199

lg 2 p 6 ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Kristjan Metsniit ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75toodud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 18.10.2012.a. Kr

MS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2, 5, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristjan Metsniidult menetluskuluna riigituludesse sundraha 435 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €, tunnistajatele väljamakstud sõidukulud 333,79 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 X Pangas, 221023778606 Xas või 333416110002 X AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-12-1955, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies xtuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 1) 05.11.2009 asitõendite vaatlusprotokolli juurde kuuluvad 25-30 cm pikkused kuivanud rohu puhmad pakendati paberist pakendisse nr 1 (asuvad Lääne Prefektuuris) - hävitada 2) 05.11.2009 asitõendite vaatlusprotokolli juurde kuuluvad 6 liitmikku pakendati kilest pakendisse nr 2 (asuvad Lääne Prefektuuris) – tagastada Kristjan Metsniidule pankrotihalduri kaudu 3) 28.05.2008 sündmuskoha (X kinnistu) vaatlusprotokolli juurde kuuluv paberist pakend nr 1, milles suitsukonifilter „Bond“ ja paberist pakend nr 2, milles „Long Dringi“ purk, (asuvad Lääne Prefektuuris) - hävitada 4) 28.05.2008 sündmuskoha (X kinnistu) vaatlusprotokolli juurde kuuluv paberist pakend nr 1, milles suitsukonifilter „Bond“ (asuvad Lääne Prefektuuris) - hävitada 5) AS X Pank 27.06.2008 vastuskirjaga nr x digitaalselt esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 6) X A/S Eesti filiaali 20.06.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega diskett pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 7) X 16.06.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 8) AS X 19.06.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 9) AS X 25.09.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 10) AS X Pank 15.08.2008 vastuskirjaga nr x digitaalselt esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 11) X 01.09.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 12) X A/S Eesti filiaali 05.09.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega diskett pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 13) AS X 14.10.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde 14) 16.03.2010 asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv CD 16.05.2008-18.05.2008 sõidukite piletimüügi väljavõtetega marsruudil x ja x pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde. 2 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada X Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Kristjan Metsniidule süüdistus esitatud selles, et tema 27.12.2007 X X asuvas notar I. L büroo s notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisel, millega K. K müüs kinnistu asukohaga X x tee x, X küla, X vald X maakond, millel asus pooleliolev elamu, K. J ja K. J, millisesse tehingusse oli kaasatud OÜ X, keda esindas juhatuse liige Kristjan Metsniit, leppis Kristjan Metsniit K. K, K. J ja K. J kokku, et K. J ja K. J poolt tasutud kinnistu ostu-müügisummat kasutab K. Metsniit samal kinnistul asuva elamu lõpuni ehitamiseks 29.veebruariks 2008 vastavalt K. J esitatud projektile. Vastavalt sellele kokkuleppele kandsid K. J ja K. J Kristjan Metsniidu poolt osutatud ja notariaalses kokkuleppes fikseeritud K. K kontole nr x AS-s X Pank 28.12.2007 447 882.02 krooni (28624.88 eurot), millist arveldusarvet kasutas K. K nõusolekul tegelikult Kristjan Metsniit. Kristjan Metsniit pidi laekunud rahaga ehitama lõpuni X x tee x asuva maja, kuid ei teinud seda. Kristjan Metsniit ei tellinud ega teostanud X x tee x maja ehitusel peale 27.12.2007 notariaalset lepingut ühtki ehitustööd peale vundamendi ringi valamise ümber maja. K. J poolt K. K kontole tasutud 447 882.02 kroonist kandis Kristjan Metsniit 28.12.2007 M. M, oma elukaaslase kontole nr x, mis oli tegelikult tema enda kasutuses, 126 000 krooni selgitusega ”x” ja 29 275 krooni selgitusega „x” ning võttis sellest ajavahemikul 28.12.2007 – 31.12.2007 sularahas 153 000 krooni välja. 28.12.2007 kandis Kristjan Metsniit K. K kontolt 71 000 krooni R. M kontole nr x selgitusega ”x”, millise summa kandis R. M Kristjan Metsniidu palvel edasi R. K, kellele OÜ X võlgnes töötasu; 70 000 krooni N. R kontole nr x selgitusega „x”, millest N. R võttis K. Metsniidu palvel 20 000 krooni sularahas välja ja andis Kristjan Metsniidule tagasi, 30 000 krooni aga kandis K. Metsniidu palvel M. K ja 20 000 krooni E. S arveldusarvetele. Samal päeval kandis Kristjan Metsniit K. K kontolt veel 63 500 krooni A. K kontole nr x selgitusega „x” V. K laenu tagasimaksena; 44 000 krooni R. G x kontole nr x selgitusega „x” võla tagastusena R. G ja 24 000 krooni selgitusega „x” V. K võla tagastusena R. G; 20 000 krooni T. V kontole nr x selgitusega „x” võla tagastusena T. V. Seega K. J poolt K. K kontole üle kantud 447 882.02 kroonist, mida K. Metsniit lubas nii perekond J. kui K. K, kelle kontot ta kasutas, kasutada X x tee x asuva elamu ehituseks, vähemalt 447 775 krooni ei kasutanud K. Metsniit selleks ettenähtud otstarbel vaid on seda raha vastupidiselt kokkulepitule ja K. J ning K. J nõusolekuta kasutanud oma tarbeks - tasunud oma kohustusi ja võlgnevusi ning raha endale jättes omastanud suures ulatuses, kuna omastatud summa 447775 krooni ületas 2007.a kehtivat palga alammäära (3600 krooni) enam kui sajakordselt. Sellega tema, isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega suures ulatuses, pani toime

§ 201lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Kristjan Metsniit, müüs K. K kuulunud X X vallas X külas X kinnistul asuva palkmaja X väärtusega 906673.45 krooni (57946.99 eurot) K. K teadmata ja nõusolekuta 2008.a kevadel kriminaalasjas täpselt tuvastamata ajal koos teise samas külas X (dokumentatsiooni kohaselt X) kinnistul asunud ja K. Metsniidule endale kuulunud palkmajaga X V. K, kes arvates, et palkmajad kuuluvad Kristjan Metsniidule, ostis Kristjan 3 Metsniidult 500 000 krooni eest nimetatud palkmajad ja organiseeris ajavahemikul 15.05.2008 kuni 18.05.2008 nende palkmajade lahtivõtmise ja äraveo X maakonda X valda X külla. Oma sellise tegevusega kasutas Kristjan Metsniit V. K kui teist isikut vahendina ja valitses V. K kui ärakasutatavat isikut teadmisega, et X kinnistu ega sellel asuv palkmaja tegelikult talle enam ei kuulu. Selliselt tegutses Kristjan Metsniit teist isikut ära kasutades tahtlikult ning pani vahendliku täideviijana toime K. K kuuluva palkmaja varguse suures ulatuses, kuna palkmaja X väärtus ületas alates 01.01.2008 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alamäära (4350 krooni) enam kui sajakordselt. Vargusega tekitas Kristjan Metsniit K. K 906673.45 krooni (57946.99 euro) suuruse varalise kahju. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud suures ulatuses, pani toime

§ 199lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Kristjan Metsniit, olles kindlustusvõtjana 21.02.2008 sõlminud x AS-iga kindlustuslepingu X X vallas X külas asuva palkmaja kindlustamiseks pakettkindlustusena kindlustussummas 1 500 000 krooni, esitas 09.06.2008 x AS-ile koduvarakindlustuse kahjuavalduse selle kohta, et X X vallast X külast varastati 20.05.2008 ära tema kinnistul asunud ja temale kuulunud 2007.aastal soetatud liimpuidust palkmaja väärtusega 900 000 krooni. Tegelikkuses vargust aset ei leidnud, kuna Kristjan Metsniit müüs 2008.a maikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kindlustatud esemeks oleva palkmaja koos teise samas piirkonnas asunud ja K. K kuuluva palkmajaga V. K, kes organiseeris ajavahemikul 15.05.2008.a kuni 18.05.2008.a nende palkmajade lahtivõtmise ja transpordi X maakonda X valda X külla. Varguse kui toimumata kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigete väidete esitamisega x AS-ile on Kristjan Metsniit teinud kõik endast oleneva, et kindlustuskelmus lõpule viia. Kuivõrd kindlustusandjal X AS-il tekkis kahtlus kindlustusjuhtumi asjaolude õigsuses ning kindlustushüvitist välja ei makstud, ei ole kindlustuskelmus lõpule viidud vaid jäi katse staadiumi K. Metsniidust olenemata asjaoludel. X AS-le varalist kahju ei tekkinud. Sellega tema, tahtliku teoga, mis oli suunatud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisele kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime

§ 212lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Kristjan Metsniit, olles teadlik Pankrotiseaduse § 22 tulenevast pankrotihalduri õigusest saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta ja Pankrotiseaduse § 35 lg 2 ja § 85 lg 1 tulenevast võlgniku teabe andmise kohustusest, jättis Pärnu Maakohtu 27.02.2008 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks ja sama kohtu 23.04.2008 määrusega pankrotihalduriks määratud M. P teavitamata sellest, et Kristjan Metsniidule kuuluval kinnistul aadressiga x, X vald, X külas, X (ehitusdokumentatsiooni kohaselt X), mis kuulus pankrotivara hulka, asub ka ehitisena vundamendile püstitatud palkmaja soetusväärtusega 819 253.85 krooni. Samuti jättis Kristjan Metsniit pankrotihaldurile teatamata, et ta müüs peale pankroti väljakuulutamist 2008.a maikuus X (tegelikult X) kinnistul asunud palkmaja V. K, kuigi Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 3 alusel kaotab füüsilisest isikust võlgnik pankroti väljakuulutamisega õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja Pankrotiseaduse § 36 lg 2 kohaselt on võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing tühine; ja sai peale 18.05.2008, täpselt tuvastamata ajal X linnas palkmajade eest V. K 500 000 krooni, millise rahasumma pidanuks K. Metsniit üle andma pankrotihaldurile, kuna vastavalt Pankrotiseaduse § 37 lg 1 oli pankrotimenetluse ajal õigustatud võlgnikule täidetavat kohustust vastu võtma üksnes pankrotihaldur. 4 Kristjan Metsniidu selline tegevus – X (tegelikult X) kinnistul palkmaja olemasolu varjamine, pankrotimenetluse ajal palkmaja müümise ja sellest saadud raha varjamine - on käsitletav tema poolt tahtlikult pankrotimenetluses lasuva teabe andmise kohustuse rikkumisena ehk vara varjamisena. Pankrotiseadus § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Pankrotiseaduse § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Kristjan Metsniidu rikkus teabe andmise kohustust passiivselt s.o jättis pankrotihaldurile esitamata teabe võlgniku olemasoleva vara koosseisu kohta, millest tulenevalt sai võimalikuks palkmaja kui vallasasja eraldamine kinnistult pankrotihalduri teadmata ja nõusolekuta ja selle müük ning palkmaja müügist saadud raha varjamine pankrotihalduri eest, milline tegevus kahjustas võlausaldajate huve. Sellega tema, füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara varjamisega, pani toime

§ 385lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ja palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele Kristjan Metsniit süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 2, § 212 lg 1 - § 25 lg 2, § 385 lg 1, § 199 lg 2 p 6 järgi ja mõista talle 2-aastane vangistus, jättes selle tingimisi 2-aastase katseaja jooksul kohaldamata. Kristjan Metsniit ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja palus Kristjan Metsniidu talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu seisukoht 1. Süüdistus

§ 201

lg 2 p 2 järgi Kristjan Metsniidule on esitatud süüdistus selles, et ta pööras talle usaldatud suures ulatuses võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks ja pani sellega toime

§ 201lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Omastamise objektiivne koosseis on isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine. Subjektiivsest küljest eeldab omastamine vähemalt kaudset tahtlust. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt oli alates 02.03.2007.a. X maakonnas x vallas X külas x tee x asuva kinnistu registrinumbriga x omanikuna kinnistusraamatusse kantud OÜ x. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükkide kohaselt on OÜ x seaduslik esindaja juhatuse ainukese liikmena alates 04.05.2006 Kristjan Metsniit. Kristjan Metsniidu enda ütlustega leidis tõendamist, et tema esindas OÜ-t x kõigis kokkulepetes ja tehingutes. Kohtuistungil ülekuulatud kinnisvarabüroo X maakler P. S ütluste kohaselt vahendas tema

1. aastal X tee x kinnistu müüki. 5 19.02.2007 sõlmisid kinnistu müüja OÜ X, keda esindas Kristjan Metsniit, ostja K. J ja OÜ Kinnisvarabüroo x, keda esindas maakler P. S, X kinnisvarabüroo X kontoris lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt soovis OÜ x müüa ja K. J omandada eelnimetatud kinnistu koos sellele ehitatava elamuga hinnaga 1 650 000 krooni. Lepingu kohaselt pooled kohustusid sõlmima kinnistu notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu hiljemalt 30.augustil 2007.a. OÜ x kohustus 30.augustiks 2007.a. andma ostjale üle kinnistu otsese valduse. Lepingu müügihind oli 1 650 000 krooni, millest K. J kohustus tasuma ettemaksuna müüjale 100 000 krooni. Asja kohtulikul arutamisel vaidlust ei tekkinud, et K. J oma kohustuse täitis, OÜ x aga mitte. Kannatanute K. J ja K. J ütlustega, samuti tunnistaja S. K ütlustega leidis tõendamist, et 2007.a. septembriks oli valminud elamu vundament ja osaliselt seinad. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtuistungil ka Kristjan Metsniit, põhjendades OÜ x poolt võetud kohustuse täitmata jätmist rahaliste raskustega. 2007.a suvest tekkisid OÜ-l x makseraskuste tekkimist kinnitavad Kristjan Metsniidu pankrotimenetluse käigus kogutud andmed, liisingufirma X Liising poolt esitatud andmed. Makseraskuste olemasolu kinnitasid ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad S. K, R. K, H. L, T. V. Kristjan Metsniit laenas samal ajal erinevatelt isikutelt raha. Nimetatud asjaolu kinnitasid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad T. V, H. L ja R. G. Kohtus leidis tõendamist, et X tee x elamu ehitamisel tekkinud makseraskustest üle saada, tegi Kristjan Metsniit selle kinnistu suhtes täiesti kõrvalisele isikule K. K ettepaneku kinnistu ära osa. Selleks pidi K. K võtma kinnistu ostmiseks pangast laenu. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tutvus K. K Kristjan Metsniiduga õemehe sünnipäeval ega suhelnud temaga rohkem kui pangalaenude võtmise ja kinnistute ostmise teemal. Kristjan Metsniit töötas välja skeemi, mille kohaselt pangalt saadava laenu abil kinnistu omandamises notariaalse lepingu alusel, laenuraha kasutamises kinnistu – eelkõige sellele ehitatava elamu - viimiseks sellisesse seisu, mis võimaldaks kinnistu edasi müüa ning müügist saadud rahast eelnevalt laenatud raha tagasimaksmises. Kuna edasi müüakse kinnistu kallimalt, siis oleks võimalik ka vaheraha teenida. K. K ütluste kohaselt lubas Kristjan Metsniit kinnistu sellisel viisil omandamise eest iga tehingu eest tasu 10 000 krooni. K. K nõustus laenu taotlema ja kinnistut ostma. Ta kinnitas kohtuistungil, et uskudes Kristjan Metsniidu lubadusi, et laen jääb peale lühiajaliselt ning kuna kinnistul on juba kindel ostja olemas, müüakse see ruttu edasi. Sellise skeemi väljatöötamist Kristjan Metsniidu poolt kinnitasid ka K. J ja P. S. K. J ja K. J sõnul rääkis neile sellisel moel kinnistu ostmisest maakler P. S. K. J ja K. J olid plaaniga nõus, kuna lootsid, et OÜ x saab lisaraha elamu ehitamiseks ja nende elamu saab valmis. P. S ütluste kohaselt pakkus selle idee välja Kristjan Metsniit ja tema andis sellise ettepaneku ostjatele edasi. Kohus leiab, et Kristjan Metsniidu ütlused, et sellise skeemi võis välja pakkuda ka keegi teine peale tema, ei haaku teiste kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega ja on nendega ümber lükatud. Notariaalse lepinguga 18.10.2007.a. on tõendamist leidnud, et K. K taotles Nordea pangast kinnistu ostmiseks laenu ning ostis OÜ-lt x X x tee x asuva kinnistu. K. K ütlustega on tõendatud, et K. K võttis laenu Kristjan Metsniidu soovil. Teise ostjana oli tehingusse kaasatud K. J. Lepingu punktide 3.6, 3.7, 8.6, 8.7, 8.8, 9.
2. kohaselt, elamu ehitamise, liitumistega tagamise ja kinnistu otsese valduse üleandmise kohustus 30.novembriks 2007 lasus OÜ-l x. Nimetatud asjaolu leidis kohtus tõendamist veel ka K. J ja K. J, K. K, P. S ütlustega. Sama kinnitas kohtuistungil ka Kristjan Metsniit. Lepingu punkt 9.3 kohaselt kinnitas OÜ x, et talle teadaolevalt ei ole mingeid takistusi ehitise püstitamiseks kokkulepitud tingimustel. Kui eeltoodud kinnitus peaks osutuma ebaõigeks, vastutab OÜ x K. J seeläbi 6 tekitatud kahju eest kuni K. J tasutud müügihinna ulatuses. Punkt 4.1 kohaselt kinnistu otsest valdust K. K üle ei antagi ning lepingu esemega seonduvad kulud tasub K. J otsese valduse üleandmiseni OÜ x. Kinnistu müüki lisaraha saamiseks pangalt saadavast laenust tõendavad ka notar I. L ütlused. Notar I. L, kelle büroos sõlmiti mõlemad notariaalsed lepingud, millest tema kinnitas viimase, ütles kohtus, et 18.10.2007 lepingu näol on tegemist topeltmüügiga, mida tema arvates tehti pangalaenu saamiseks kuna oli buumiaeg ja pangalaenu anti kinnistute omandamiseks. Nii kannatanute kui tunnistajate sõnul valmis kõnealune elamu sellisel kujul nagu see on näha
3. juulil 2008 toimetatud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Peale 18.10.2007 notariaalset tehingut elamule paigaldati sarikad, vahelaetalad, katuse aluskile, osaline välisseina soojustus vahtpolüsteroolist, tuuletõkkeplaat 2.korruse otsaseintele. K. J ja K. J ütluste kohaselt jäi ehitus seejärel uuesti seisma. Nad kinnitasid kohtus, et proovisid saada Kristjan Metsniiduga ühendust ja küsida põhjuste kohta, kuid see neil ei õnnestunud. Maja ehitanud ehitustöölised S. K ja R. K ütlesid kohtus, et neile ei makstud maja ehitamise eest töötasu ega toodud ehitusmaterjale, mille tõttu nad maja edasi ei ehitanud. Kristjan Metsniit selgitas kohtus, et ehitustööd jäid seisma, kuna raha ei olnud. Kristjan Metsniit ei osanud selgitada, miks raha ei olnud, kuigi K. K kinnistu müük ja sellele eelnev pangalaenu võtmine oli mõeldud lisaraha saamiseks, et elamu valmis ehitada. OÜ x ei täitnud notariaalses kokkuleppes sätestatud kohustusi. K. J ja K. J ütlustega leidis tõendamist, et Kristjan Metsniit ei teavitanud neid kohustuste täitmise võimatusest vaid asus kõrvale hoiduma. K. J ja K. J selgitasid, et nad ei saanud Kristjan Metsniitu telefoniga kätte ja olid seetõttu sunnitud suhtlema maakler P. S. Kuivõrd ehitus oli järjekordselt seiskunud, aga nad soovisid siiski, et elamu valmis saaks, tegid nad 2007.a. detsembris ise maakler P. S ettepaneku, et nad ostavad kinnistu ära. Selleks otsustasid nad pangast laenu võtta ning anda selle OÜ-le x, kuna siiani oli ehituse seismise põhjus rahapuudus. K. J ja K. J kinnitasid kohtus, et nad soovisid, et selle raha eest lõpetab Kristjan Metsniit elamu ehituse. Kannatanute ütlustega leidis tõendamist, et nad leppisid Kristjan Metsniiduga kokku, et nende antud raha eest ehitab Kristjan Metsniit nende elamut edasi. Nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitas kohtus ka tunnistaja P. S, kelle sõnul selline kokkulepe oli olemas. K. K ütlustega leidis tõendamist, et Kristjan Metsniit palus temal 27.12.2007, so samal päeval, kui pidi toimuma kinnistu notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimine avada X Pangas oma nimel konto ning anda konto kasutamist võimaldavad paroolid Kristjan Metsniidu kätte. Kontole laekunud kinnistu müügist raha lubas Kristjan Metsniit kasutada J-de elamu ehitamiseks. Ta andis Kristjan Metsniidule X Panga konto kasutamist võimaldavad paroolid kuna uskus, et Kristjan Metsniit kasutab raha elamu ehitamiseks kuna ka tema ei tahtnud mingeid probleeme seoses kinnistu ostu-müügitehinguga J-de poolt. Tema kontole laekunud raha ei kasutanud ja ülekandeid ei teinud, kõike tegi Kristjan Metsniit. Volitust konto kasutamiseks omal äranägemisel ta Kristjan Metsniidule ei andnud. K. K ütlusi kinnitab X Pank vastus järelepärimisele 15.08.2008 nr 7.3.5-3/18437, mille kohaselt K. K avas X Pangas konto 27.12.2007.a. Konto kasutamist võimaldavad paroolid anti panga kinnitusel K. K välja samal päeval. Kohtuistungil andis ütlusi notar I. L. Tema sõnul küsis ta poolte käest 27.12.2007.a. tehingu kinnitamisel üle, millisel moel müüja 1 ehk OÜ x oma kohustuse täidab, kuna ostjate ehk J-de huvid olid juba kahjustada saanud – rikutud oli lepingu tähtaega ja osa rahast oli ette makstud. Notari ütluste kohaselt oli esialgsel müüjal ehk x OÜ-l, keda esindas Kristjan Metsniit, 7 kokkulepe teise müüjaga ehk K. K, milline võimaldas kinnitada, et X suudab ehitamise kohustuse täita. Notari sõnul kokkuleppe täpset sisu temale ei avaldatud kuigi notar juhtis tähelepanu vajadusele kokkulepped lepingus kajastada. Seega kinnitas Kristjan Metsniit ka notarile, et tal on olemas kokkulepe K. K, mis võimaldab ehitust lõpule viia. Kristjan Metsniit ei eitanud kohtus kokkuleppe olemasolu. Tunnistajate ja kannatanute ütlusi ta kahtluse alla ei seadnud ega vaielnud neile ka vastu. Seega leiab kohus, et on täielikult tõendatud kokkulepe Kristjan Metsniidu, K. J ja K. J ja K. K vahel K. K arvele kantud 447 882,02 krooni kasutamiseks X x tee x elamu ehitamiseks, mis sõlmiti hiljemalt 27.12.2007.a. notariaalse tehingu käigus. 27.12.2007.a. sõlmitud notariaalse ostu-müügilepinguga p. 2.1.1 muudeti varasema 18.10.2007 lepinguga kokkulepitut. 27.12.2007 lepinguga kohustub ostja tasuma 50 000 krooni müügihinnast maaklerile, 859 436,30 krooni Nordea Pangale K. K laenu tagastamiseks, 71 486,68 krooni X Eesti Ühispank kontole X, Kristjan Metsniidu ja A. A laenulepingutest tulenevate võlgnevuste tasumiseks ja 447 882,02 krooni K. K arveldusarvele. Notar I. L selgituste kohaselt esitavad notarile tehinguks andmeid ka pangad. Laenu andev pank nõuab, et müügisumma kantaks kinnistu omaniku so K. K kontole. X Pank vastusega nõudekirjale 07.10.2009 nr 7.3.5-3/14410 on tõendatud, et Kristjan Metsniit leppis pangaga kokku, et tagastab antud tehinguga pangale võlgnetavaid summasid, millised tegelikult ei omanud konkreetse kinnistuga otsest seost väljaarvatud ühe laenu, mis on X Pangast OÜ x võtnud X x tee x, x ja x omandamiseks summas 620 000 krooni, lisaks täiendav laen 556 000 krooni tagasimakse summas 3521,94 krooni. Kohtulikul uurimisel leidis K. K, K. J ja K. J ja P. S ütlustega tõendamist, et nemad ei määranud, milliste kulutuste katteks ja millistele arvelduskontodele ostusumma kantakse. Seega oli kokkulepe selles osas saavutatud Kristjan Metsniidu soovil, kuna ainult Kristjan Metsniidul oli huvi saada rahalisi vahendeid OÜ X, Kristjan Metsniidu ja A. A laenulepingu võlgnevuste kustutamiseks. Seega leiab kohus, et tehingus ei olnud määravaks mitte K. K vaid Kristjan Metsniidu tahe. Kannatanud K. J ja K. J pidasid OÜ x, Kristjan Metsniidu ja neile tundmatu A. A laenude tagasimaksmist nende makstavast rahast imelikuks, kuid maakler veenis neid, öeldes, et OÜ-l X on niiviisi võimalik laenu uuesti saada ning firmal on piisavalt vara kohustuste täitmiseks. Kristjan Metsniit kinnitas kohtus, et K. K arvele kantud raha on tema ja OÜ x jaoks võõras. Samas eitas Kristjan Metsniit K. K arveldusarvelt raha omastamist vaid leidis, et kontot käsutas K. K, kes tegi ilmselt ka ülekandeid. Samas andis Kristjan Metsniit kohtus vastuolulisi ütlusi, kelle poolt või kelle soovil on kontolt ülekanded tehtud. Ta väitis, et tema ülekandeid ei teinud. Neid tegi K. K kuid tema võis öelda, kellele kanda. Kõik ülekanded on tehtud X x tee x elamu ehitamiseks. Samas ütles Kristjan Metsniit, et raha läks eelnevate kulutuste katteks. Samas avaldas Kristjan Metsniit valmisolekut kahju J-le hüvitada. K. K arvelduskonto väljavõttelt nähtub et 28.12.2007.a. laekus K. J arveldusarvelt 447 882,02 krooni selgitusega X x tee x X küla X vald X maakond ost-müük. Enne seda oli konto jääk 0 krooni. Kogu ülekantud rahasumma on järgneva kolme päeva jooksul kantud edasi teistele kontodele. Mingeid elamu ehitusega seotud ülekandeid nagu makseid ehitusmaterjalide või sõlmitud lepingute jmt eest arveldusarvelt ei nähtu. K. K eitab arvelduskontole laekunud raha kasutamist. Tunnistajate M. M, T. V, N. R, R. G ütlustega on tõendatud, et nemad ei tundnud K. K. Samuti ei leidnud tõendamist, et tema 8 oleks neid isikuid tundnud või teadnud, veelgi vähem teadnud nende isikute arvelduskonto andmeid. Samas on eelnimetatud tunnistajate ütlustega tõendatud, et kõiki isikuid, kellele ülekanded tehti, tundis Kristjan Metsniit või tundis ta isikut, kes andis arvelduskonto numbri ülekande tegemiseks. 28.12.2007.a. on K. K arvelduskontolt kantud 126 000 krooni selgitusega x ja 29 275 krooni selgitusega x M. M arveldusarvele X Pangas. M. M kinnitas kohtus, et tema K. K ei tunne ja tal puudus temaga igasugune rahaline suhe. Samuti leidis M. M ütlustega tõendamist, et temal puudus igasugune muu seos J-de maja ehitusega. Tema arveldusarvet nr x X Pangas kasutas tema elukaaslane Kristjan Metsniit. Tema ei tea, milline raha kontole laekus ja kuidas seda kasutati. M. M ja panga vastuse kohaselt on M. M andnud konto kasutamiseks, millele kanti K. K arvelt raha, volituse Kristjan Metsniidule. X Panga teatise kohaselt ja maksekorralduste koopiatest nähtub, et ülekantud rahast 153 000 krooni võttis Kristjan Metsniit ajavahemikul 28.12.2007 – 31.12.2007 sularahas välja, andes selle kohta maksekorraldustele oma allkirja. Raha väljavõtmist M. M arvelt kinnitas kohtuistungil ka Kristjan Metsniit. Ta ei osanud selgitada, milleks väljavõetud raha kasutas. Ta kinnitas, et tunneb mitut H-st, kuid ükski neist ei ole seotud kõnealuse elamu ehitusega. Kohtu hinnangul raha ei olnud kasutatud elamu ehituseks, kuna kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt peale 2007.a. detsembrikuist notaritehingut elamut edasi ei ehitatud väljaarvatud, et laoti kividest ring ümber vundamendi välisvoodri fassaadikivi jaoks. Kristjan Metsniidu kohtus antud ütluste kohaselt tehti nimetatud tööd OÜ x vahenditest, mistõttu ei ole alust teha Kristjan Metsniidu poolt väljavõetud rahast mahaarvamisi. 28.12.2007.a. on K. K arveldusarvelt kantud 71 000 krooni R. M kontole selgitusega x. Tunnistaja R. M ütlustega kohtus leidis tõendamist, et tema ei tunne ei K. K, K. J ja K. J ega Kristjan Metsniitu. Küll aga palus tema konto numbrit R. K, kellega nad viibisid ühisel koosviibimisel ning kelle palvel ta kontole laekunud raha välja võttis ja kellele ka raha üle andis. R. K kinnitab R. M ütlused haakuvad ka R. K ütlustega, et raha kandis temale üle Kristjan Metsniit, kuid arvatavasti seetõttu, et OÜ-st X ei makstud talle pikemat aega töötasu. Ta töötas OÜ-s X ehitajana ja ehitas muuhulgas ka X külas asuvat kahte elamut, sealhulgas ka poolelijäänud elamut, millele tema paigaldas soojustust. R. K sõnul jäi sellest ülekandest hoolimata OÜ x temale töötasu võlgu, mistõttu ei saa pidada reaalseks, et kogu ülekantud raha oli mõeldud poolelijäänud lühiajalise töö eest X x tee x elamu soojustamisel. Samuti puudusid R. K ja K. Metsniidu vahel kokkulepped ehitustööde jätkamise osas. R. K X x tee x elamut 2008.a ei ehitanud. Kristjan Metsniit andis kohtus ütlusi, et tema ülekannet ei teinud ja R. M ei tunne. Kohtu hinnangul on tema ütlused teiste asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Kohus leiab, et on veenvalt tõendamist leidnud, et raha ülekande K. K kontolt R. M kontole tegi Kristjan Metsniit. Kohtulikul uurimisel ei ilmnenud, et R. M ja K. K teineteist oleksid tundnud või olnud mingeid suhteid. R. K suhtles raha saamiseks ülekande päeval Kristjan Metsniiduga ja andis viimasele R. M kontonumbri, kuna nad olid sel hetkel R. M koos. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustes ei ole põhjust kahelda. K. K arveldusarvelt oli tehtud ülekanne summas 70 000 krooni N. R arveldusarvele selgitusega x. Kohtus leidis N. R ütlustega tõendamist, et N. R ei tunne K. K ega K. J ja K. J ega tea midagi nende maja ehitusest. Tema toonane elukaaslane E. S ja Kristjan Metsniit palusid temal kontole laekunud raha välja võtta või edasi kanda. Tema võttis raha palutud osas sularahas välja, raha andis kas otse K. Metsniidule või läbi E. S K. Metsniidule. Kuna ta rohkem sularahas välja võtta ei saanud, kandis ülejäänud raha Kristjan Metsniidu juhiste järgi 9 edasi M. K ja E. S kontodele. Tunnistaja E. S ütlustega leidis tõendamist, et tema oli M. K raha laenanud. M. K laen oli ka varasemalt läinud OÜ-le X. N. R kontolt ülekanne M. K summas 30 000 krooni oli selle laenu tagastus. Sularaha arvas E. S üle andnud liisingumaksete tasumiseks. Ülejäänu võis minna temale töötasuks. Samas kinnitas E. S, et töötasu oli ta kätte saanud. Otsene seos J-de maja ehitusega laenude tagasimaksmises ja liisingumaksete maksmises puudub. Kuivõrd N. R ja E. S K. K ei tundud, küll aga suhtles E. S Kristjan Metsniiduga raha saamise teemal, loeb kohus tõendatuks, et raha ülekande tegi Kristjan Metsniit. Ülekandel ei oma J-de maja ehitusega mingit seost ega ole seetõttu seaduslik. K. K arveldusarvelt oli kantud 63 500 krooni A. K arveldusarvele selgitusega x. Tunnistaja V. K ütlustega leidis kinnitust, et A. K kontot kasutas tema. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka panga vastusega volituse olemasolu kohta. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ülekanne A. K oli tehtud Kristjan Metsniidu poolt ja mõeldud laenu tagastamiseks V. K. V. K oli samal aastal laenanud pangast raha ja andnud selle läbi V. K Kristjan Metsniidule korteri ostmiseks X x maanteel. Kohtus ei leidnud tõendamist, et rahaülekandel oleks olnud seost X x tee x elamu ehitusega. V. K ütlusi kinnitab A. K konto vaatlus, mille kohaselt on kontolt samal päeval V. K arvele kantud kahel korral kokku 50 000 krooni selgitusega laenu tagasimakse ja ühel korral U. U kontole 10 000 krooni selgitusega laenu tagasimakse. Samuti nähtub AS X Pank vastusest 07.10.2009.a., et Kristjan Metsniit on võtnud 31.05.2007.a. pangast laenu x mnt x ostuks. Nii aadress kui laenu aeg langevad kokku V. K ütlustega, mille kohaselt vajas Kristjan Metsniit laenu x maanteel korteri ostmiseks. V. K sõnul tekkisid neil eriarvamused ajast, mil ta avastas, et Kristjan Metsniit oli x mnt kinnistule seadnud hüpoteegi, mis tema jaoks tähendas, et ta jääb oma rahast ilma. V. K ütlusi kinnitab ka ajutise pankrotihalduri aruanne, mille kohaselt x mnt kinnistule on seatud hüpoteek nii X Panga kui S. O kasuks. Kristjan Metsniit kohtus eitas laenusuhet ja ülekande tegemist. Kohus leiab, et tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, sest need on teiste kogutud tõenditega ümberlükatud. Kohus leiab, et puudub alus arvata, et ülekande tegi K. K, kes ei tundnud kõnealuseid isikuid ega omanud nendega mingeid rahalisi suhteid. Ülekande selgitusse märgitud “x” olid OÜ x autojuhid, millist teadmist sai omada Kristjan Metsniit. Kohus ei tuvastanud, et ülekanne oleks oma J-de maja ehitusega mingit seost. K. K arveldusarvelt tehti 28.12.2007.a. kaks ülekannet R. G - 44 000 krooni selgitusega x ja 24 000 krooni selgitusega x. Tunnistaja R. G ütlustega kohtus on tõendatud, et tema ei tunne K. K ega oma temaga mingeid rahalisi suhteid. Tunnistaja kinnitas ka, et ei tea midagi elamu ehitusest ega omanud sellega mingit seost. Küll on aga kinnitas R. G, et on laenanud korduvalt raha Kristjan Metsniidule kui eraisikule. Tema ütlustega loeb kohus tõendatuks, et ülekande näol oli tegemist laenu tagasimaksega Kristjan Metsniidult, keda kutsutakse ka x. Konkreetset tähtaega, millal pidanuks laenu tagasi makstud saama, ei olnud. Miks oli ühel ülekandel selgitus x, ei osanud R. G selgitada. Tema kinnitusel ei ole ta palunud Kristjan Metsniidul teiste eest võlga maksta. R. G sõnul maksis Kristjan Metsniit talle võlga tagasi nii sularahas, ülekandega nii oma kui teiste isikute arvetelt. Kristjan Metsniidu ütluste kohaselt kandis R. G raha üle K. K. Kohus leiab, et tema ütlus on asjas kogutud teiste tõenditega täielikult ümber lükatud. Tõendamist on leidnud, et K. K kontot kasutad Kristjan Metsniit. Ta ei selgitanud, et nimetatud ülekanded omaksid mingit seost X x tee x maja ehitusega. K. K arveldusarvelt on tehtud 28.12.2007.a. ülekanne summas 20 000 krooni T. V kontole selgitusega x. Tunnistaja T. V ütlustega leidis tõendamist, et ta ei tunne ei K. K ega J-e ega oma mingit seost x asuva elamu ehitusega. Ta kinnitas, et koos oma venna ja R. S andsid 10 2007.a. Kristjan Metsniidule laenu, mida viimane õigeks ajaks ei tagastanud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 28.12.2007.a. ülekanne oli üks võla tagasimakse. Samuti on kohtu hinnangul tunnistaja ütlustega veenvalt tõendatud, et ülekande tegi just Kristjan Metsniit. Nimelt kinnitas T. V, ta helistas võõralt inimeselt raha saades Kristjan Metsniidule ja küsis, miks tuleb raha võõralt inimeselt. Kristjan Metsniit oli talle vastanud, et ei saa oma arvelt kanda. Seega ei eitanud Kristjan Metsniit T. V raha ülekandmise fakti kolmanda isiku kontolt. Kõiki eelpooltoodud ülekandeid ja nendega seotud isikute ütlusi hinnates leiab kohus, et K. K ei omanud rahaülekannetega mingit seost. Raha saanud isikud omasid võlasuhteid Kristjan Metsniiduga, kellel ainukesena oli motiiv ja võimalus raha üle kanda. Osa rahast võttis Kristjan Metsniit endale. Seega loeb kohus kogutud tõendite alusel tõendatuks, et K. K arveldusarvet kasutas alates 27.12.2007 Kristjan Metsniit, kellele K. K usaldas konto kasutamist võimaldavad paroolid. Seega oli K. K arveldusarvele kantud raha Kristjan Metsniidu valduses, see vara oli Kristjan Metsniidule võõras ning oli talle usaldatud üksnes konkreetseks tööks mõeldud kulutuste tegemiseks - X x tee x elamu ehitamiseks. Ühtki konkreetset elamu ehitamiseks mõeldud kulutust ei ole antud kohtuasjas kindlaks tehtud, mistõttu on Kristjan Metsniit kogu ulatuses – 447 775 krooni - vara oma kasuks pööranud vastupidiselt kokkulepitule K. K, K. J ning K. J vaid nende nõusolekuta kasutanud oma tarbeks - tasunud oma kohustusi ja võlgnevusi ning raha endale jättes omastanud, täites sellega

§ 201süüteokoosseisu objektiivse külje.

Kohus leiab, et Kristjan Metsniidu ütlused, milles ta eitab K. K arveldusarvelt vara omastamist ja leiab, et ülekanded tegi K. K X x tee x elamu ehituskulude katteks, on asjas kogutud teiste tõenditega veenvalt ümberlükatud. Kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid hinnates leidis kinnitust, et X x tee x elamu, mida OÜ x, kelle esindajana tegutses Kristjan Metsniit, ehitama pidi, jäi valmis ehitamata, vaatamata sellele, et ehituseks olid selleks otstarbeks olemas piisavalt rahalisi vahendeid. 27.12.2007.a. sõlmitud notariaalse lepingu kohaselt lasus OÜ-l X kohustus lõpetada elamu ehitus 28.veebruariks 2008.a. Selleks kuupäevaks oli elamu samas seisus, mis 2007.a. detsembris. OÜ X ei ehitanud ega paigaldanud kokkulepitud tähtajaks X x tee x majale telliskorstent, katusekatet, katuseaknaid, välisviimistlust, ioonkütet, II korruse otsaseinte soojustust, siseseinte krohvimist, välisuksi ja krundi tasandamist. Peale 27.12.2007.a. notariaalse lepingu sõlmimist valati üksnes elamu vundamendi ring väliskivivoodri ladumiseks, mis tehti Kristjan Metsniidu sõnul OÜ x vahenditest. Elamule juba paigaldatud aknad võttis 2008.a. suvel majalt ära X OÜ, kuna OÜ X ei tasunud tellitud ja majale juba ette pandud akende eest. Kristjan Metsniit ei informeerinud kannatanuid, et nende elamule paigaldatud akende eest on tegelikult osa rahast tasumata ega põhjendanud, miks majaehitus seisab ning kuhu on selleks makstud raha kadunud. Pooleliolevaid töid oli elamu ehitusel kannatanu tellitud kalkulatsioonide kohaselt ca 900 000 krooni ulatuses, mille hulka kuulusid ka mõningad juba tehtud tööde ümbertegemised mis olid tingitud ehitustööde seiskumisest. X OÜ hinnangul 28.augustist 2008.a. on vajaminevate ehitustööde maksumus 829 897,54 krooni, millele lisandub küttesüsteemi tööd summas 72 539,32 krooni. X OÜ 05.09.2008.a. koostatud hinnapakkumise kohaselt on tegemata tööde maksumuseks 924 872 krooni. Kristjan Metsniit vaidles kohtus sellises ulatuses ehitustööde maksumusele vastu, öeldes, et need on liiga kallid hinnad, samas ei esitanud ta kohtule teistsuguseid tõendeid. Seega lähtub kohus olemasolevatest tõenditest. 11 Omastamisega tekitas Kristjan Metsniit K. J ja K. J 447 775 krooni ehk 28 618.03 euro suuruse varalise kahju. Kohus ei aruta kannatanute esitatud tsiviilhagisid käesolevas menetluses. Süüdistusakti ja kohtulahendite infosüsteemi andmeil on Pärnu Maakohtu 23.04.2008.a. kohtuotsusega välja kuulutatud Kristjan Metsniidu pankrot. Pankrotihalduriks on määratud M. P. Pankrotiseaduse § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, mille alusel toimub ka nõuete rahuldamine. Kristjan Metsniit kohtu alla andmise ajaks oli välja kuulutatud tema kui füüsilise isiku pankrot. Pankrotihalduri kinnitusel pankrotimenetlus käesolevaks ajaks lõppenud ei ole.

201 lg 2 p 2 sätestab vastutuse omastamise eest suures ulatuses. Vastavalt Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 on suur kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 21.12.2006.a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 273 „Palga alammäära kehtestamine” kehtestati alates 01.01.2007.a. kuupalga alammääraks 3600 krooni kuus. Seega on suure ulatuse määrana käsitletav summa, mis ületab 360 000 krooni ehk 23008.19 eurot. Kohus tuvastas, et Kristjan Metsniit omastas kokku 447 775 krooni ehk 28 618,03 eurot, mis ületab suure kahju määra.

§ 201näeb ette vastutuse omastamise eest üksnes füüsilise isiku poolt.

Seega ei ole ette nähtud karistusõiguslikku vastutust juriidilisele isikule OÜ-le X, kelle juhatuse liikmena Kristjan Metsniit tegutses. Juriidilise isiku vastutus järgneb karistusõiguslikult seaduses ettenähtud juhtudel ja juhul, kui see on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohtus leidis tõendamist, et Kristjan Metsniidu tegevuses ei väljendunud tegutsemine juriidilise isiku huvides kuna ta tasus enda kui füüsilise isiku võlgnevusi, mida tõendavad tunnistajate seletused ja omastas vara läbi oma elukaaslase konto, kandmata saadud raha OÜ x kontole. Kristjan Metsniit pani kuriteo toime tahtlikult. Kohus tuvastas, et K. K arvele laekunud raha oli ettenähtud X x tee x elamu ehitamiseks. Samuti tuvastas kohus, et K. K kontot kasutas Kristjan Metsniit. Kristjan Metsniit tunnistas, et K. K arvele kantud raha (varaline nõudeõigus) oli tema jaoks võõras. Kohtu hinnangul lühikese ajavahemiku jooksul kogu raha suurtes summades edasi kandmine viitab teadlikule ja tahtlikule käitumisele oma võlgade tasumiseks ja raha endale võtmiseks. Sellega täitis Kristjan Metsniit

§ 201lg 2 p 2 süüteokoosseisu nii objektiivse kui subjektiivse külje.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega leiab kohus, et Kristjan Metsniit on toime pannud

§ 201lg 2 p 2 ettenähtud süüteo.

2. Süüdistus

§ 199

lg 2 p 6 Kristjan Metsniidule on esitatud süüdistus suures ulatuses võõra vara varguses vahendliku täideviijana. x notar S. V poolt 23.10.2006.a. koostatud notariaalakti kohaselt ostis Kristjan Metsniit AS-lt x x kinnistu asukohaga x maakond X vald X küla. X vallavalitsuse esitatud dokumentide ja kinnistusraamatu väljatrükkidega on tõendatud, et K. Metsniit taotles 2007.a. x kinnistu jagamist üheksaks eraldiseisvaks kinnistuks ja kahele neist 12 – X ja X palkmajade ehitusluba. Eraldi projekti alusel ehitati kinnistutevahelised teed ja hangiti materjal kanalisatsiooni rajamiseks. X Vallavalitsuse vastuskiri 29.03.2010 ja X, X ja X kinnistute väljatrükid, sisse kantud kinnistusraamatusse 31.05.

1. X vallavalitsus andis 09.04.2007 ehitusloa X OÜ-le X kinnistule suvemaja X (X vallavalitsuse korraldus nr 42) ja 09.04.2007 ehitusloa X kinnistule suvemaja X rajamiseks (X vallavalitsuse korraldus nr 43). 2006.aastal tellis K. Metsniit OÜ x esindajana x OÜ-lt kaks palkmaja – X ja X, milliste püstitamiseks oli ta X vallast küsinud ehitusloa. x OÜ esitatud dokumendid – x palkmaja töövõtuleping nr 54 ja selle lisad koos x arvetega - tõendavad palkmajade soetusmaksumust süüdistuses nimetatud summas. Lepinguga määratud tööde kogusumma oli lepingu p 8.1 alusel 1 553 200 krooni ja sisaldas endas kahte x OÜ poolt paigaldatava liimpuidust palkmaja seinte, katuse, vahetalade, välisuste ja akende ning terrassi ja trepi ehitustöid (lepingu lisa nr 7). Lepingu lisa 6 kohaselt oli 12.09.2006 koostatud Kristjan Metsniidu nimele x palkmaja X puitosa pakkumine nr x, milles on märgitud palkmaja X puitosa, katte-, soojustus- ja viimistlusmaterjalide ning ehitustööde hinnaks 815 400 krooni, millele lisandus AS x poolt x OÜ-le 22.01.2007 koostatud tellimuse nr 59 alusel akende ja uste hind summas 91 273,45 krooni - kokku 906673.45 krooni. Tunnistaja K. A, kes on x OÜ juhatuse liige, ütlustega leidis tõendamist, et vastavalt hinnapakkumisele majade hind kujuneski. Tunnistaja kinnitas, et x OÜ ei paigaldanud majadele katust, samuti pidi eelnevalt valmima vundament. Majad pandi kinnistutele püsti 2007.a. veebruarist maini. x OÜ 29.05.2008.a. kirja ja tunnistaja K. A ütluste kohaselt majade eest on neile raha makstud, võlgu jäi OÜ x neile eraldi kokkuleppe alusel ühe maja välisfassaadil tehtud värvimistööde eest. R. K ja K. K ütlustega on tõendatud, et Kristjan Metsniit pöördus 2009.a. enne 05.09.2007 notaritehingut nende poole ettepanekuga osta laenurahaga X külas asuv X kinnistu. R. K ütlusi kinnitas kohtus ka R. K, et tema viis Kristjan Metsniidu oma venna R. K kokku, kuna ta oli ka ise ühe kinnistu samal viisil ostnud ning kokkulepped olid pidanud. R. K kinnitas, et tema sobis ostjaks seetõttu, et ta käis sel ajal x tööl ja teenis korralikult. K. K sattus talle käendajaks, kuna pank nõudis käendajat. R. K soovis kinnistu osta oma nimele, kuna nii jäänuks talle tagatis. Kuna ta ise notarisse minna ei saanud, volitas ta oma venda R. K, kuid kuna volitus oli vormistatud valesti, müüdi kinnistu hoopis K. K. Tema ei oleks nõustunud kinnistu müümisega kellelegi teisele. R. K, R. K ja K. K ütlustega leidis tõendamist Kristjan Metsniidu kandev roll tehingute tegemisel ja nende ettevalmistamisel. Nad kinnitasid kohtus, et Kristjan Metsniit lubas neile, et kinnistu ostmine on lühiajaline, võimaldamaks saadud rahaga lõpuni ehitada kinnistul olev palkmaja, millel oli puudu katus ja tegemata sisetööd. Peale maja valmimist lubas Kristjan Metsniit kinnistu müüki panna ning et müügist saadud rahaga saab tagasi maksta võetud laenu. R. K kui ka K. K kinnitusel lubas Kristjan Metsniit mõlemale tasuda vahetehingu eest. Kinnistu edasise müügiga pidi tegelema Kristjan Metsniit. Ei R. K ega K. K ei kinnitanud maja võtmete kättesaamist. K. K kinnitas, et ei ole kunagi elamut näinud ega tea, kus see asub. Tunnistaja V. K ütlustega leidis samuti kinnitust, et K. K ja R. K võtsid laenu selleks, et maja valmis ehitada, endale elamiseks nad seda maja ei soovinud. Ta tundis K. K ja käis talle sellest plaanist esialgu rääkimas. Ta kinnitas samuti, et saadud rahade eest tuli maja valmis ehitada ja edasi müüa ning saadud rahast varasem laen tasuda. Tema kinnitusel nii K-le kui Kle lubati tehingu tegemise eest vahendustasu. 13 x Kinnisvaraekspert hindamisakti kohaselt asus X kinnistul rõhtpalkidest elamu, mille katuse lõppviimistluskate paigaldamata, siseviimistlus lõpetamata ja sanitaarsõlm ja abiruumid tegemata. Kinnistu väärtus hindamise hetkel oli 2,6 miljonit. Kui elamu oleks lõplikult valmisehitatud ja viimistletud oleks väärtus 3 miljonit krooni. R. K poolt laenu võtmine X kinnistus ostmiseks on tõendatud laenulepinguga nr x. R. K taotles Hansapangast 108 719 euro suuruse laenu et osta X kinnistu. Laenulepingu p 3.17 kohaselt panga tingimuseks oli, et kahe kuu jooksul tuleb esitada sisetööde valmimist tõendavad fotod. Vastavalt notar K. K 07.09.2007.a. koostatud lepingule sõlmis Kristjan Metsniit K. K X kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega K. K omandas X kinnistu 1 700 000 krooniga. 12.09.2007.a. kanti K. K kinnistusraamatusse omanikuna sisse. Seega on X kinnistu koos sellel asuva palkmajaga Kristjan Metsniidule võõras. Asjaolu, et x kinnistu oli Kristjan Metsniidu jaoks võõras vähemalt alates 07.09.2007.a. kinnitab ka notari lepingu p 2.4, mille kohaselt kinnitavad lepingupooled, et otsene valdus on ostjale üle antud enne lepingu sõlmimist samal päeval. Peale kinnistu müüki ei täitnud Kristjan Metsniit K. K ja R. K antud lubadusi ega asunud X kinnistul asuva palkmaja X sisetöid tegema, kuigi notariaalse lepingu kohaselt kanti selleks ettenähtud 662 650 krooni Kristjan Metsniidu elukaaslase M. M arveldusarvele Hansapangas. M. M ja pankrotihaldur M. P ütlustega leidis tõendamist, et M. M arveldusarvet kasutas Kristjan Metsniit. Kinnistu omaniku K. K ja laenu võtja R. K ütlustega leidis tõendamist, et nemad ei müünud X kinnistut ega pakkunud seda ka kellelegi müügiks. Mõlema tunnistuse kohaselt pidi kinnistu edasise müügiga tegelema Kristjan Metsniit. 20.mail 2008.a. avastasid R. K, V. K ja OÜ x juhataja U. B X X külla sõites, seal palkmajade kadumise. OÜ x juhataja U. B ütluste ja arvete nr x, x ja x kohaselt müüs ta 2007.a juunis OÜ-le X vee-ja kanalisatsioonimaterjale X külas asuva kinnisvaraprojekti tarbeks. Raha OÜ x talle materjalide eest ei maksnud, kuigi ta seda pidevalt küsis. U. B ütluste kohaselt ei saanud ta Kristjan Metsniitu kätte ja helistas seetõttu V. K, kes koos Kristjan Metsniiduga temalt kaupa võtmas käis ja tegi ettepaneku materjalid X ära tuua. Kohapeal selgus, et mõlemad palkmajad olid lahti võetud ja ära viidud mõned päevad enne 20.maid 2008.a. Sündmuskoha vaatlusprotokollid 28.05.2008 X kinnistul ja X kinnistul tõendavad, et 28.mail 2008 olid kinnistul järel vundamendid korstnatega. Tunnistaja R. K ütluste kohaselt märkas ta majade juures võõraid sõidukeid 16.mail 2008.a. Kui ta kohale vaatama läks, oli üks maja juba lahti võetud ja ära viidud, teine oli veel püsti. Tema nende isikutega rääkima ei läinud. Ühte, madalamasse majja oli tunnistaja kinnitusel vaba sissepääs, kuna majal oli ukse kõrval asuv aken vabalt avatav. Tunnistaja püüdis telefoni teel kätte saada V. K, kelle kontakt tal ainukesena oli, kuid ei saanud kätte. Tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et majad võeti lahti ja viidi minema päevasel ajal. x OÜ vastuskirjade 20.04.2009, 23.04.2009, 09.06.2009, 24.03.2009, Lääne Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri X büroo vastuste 11.03.2010 ja 30.03.2010, jälitusprotokolli 24.04.2009, vaatlusprotokolli 21.05.2010, x AS ja x AS vastuste kohaselt on tõendatud, et X sõitsid ajavahemikul 15.05.2008 – 18.05.2008 V. K sõiduautoga Mercedes Benz reg nr x, 14 kraana MAZ 5334 reg nr x, omanik A. K, mida juhtis A. K ja OÜ x vastutavas kasutuses olnud veoauto Volvo FH12 reg nr x ning M. T sõidukiga Mazda 3 reg nr x. Tunnistajate K. K, V. K, M. T, T. P ja A. K ütluste kohaselt palkmajad võeti lahti ja viidi ära V. K tellimisel nii OÜ x tööliste kui ka abiks kaasa võetud tuttavate poolt. Kraana tellis V. K A. K, kes tegi tööd oma isale kuuluva kraanaga. Ükski kohtus ülekuulatud tunnistaja ei kahtlustanud ebaseaduslikku tegevust. Tööd olid organiseeritud päevasel ajal, oma tegevust ei varjatud ning ka palkmajade ladustamine toimus avalikult suure tee ääres kolmandale isikule kuuluvasse hoonesse. Tunnistaja V. K kinnitas kohtus, et tema ostis kaks X külas asunud palkmaja oma tuttavalt Kristjan Metsniidult, kes pakkus talle maju müüa 2008.a märtsis. Kristjan Metsniit oli talle neid maju X külas aasta varem näidanud ja kinnistuid müüa pakkunud. 2008.a. ei teadnud ta, et üks majadest enam Kristjan Metsniidule ei kuulu. Tunnistaja nõustus palkmajade ostmisega, kuna hind oli soodne ja ta pidi ise majad lahti võtma ja ära vedama. Tunnistajal oli oma sõnul plaanis x vallas x külas asuvale kinnistule palkmaja püstitada. See jäi realiseerimata, kuna ta ei saanud teeservituuti ega ehitusluba. Tema ütlusi kinnitas ka kinnistusraamatu väljatrükk V. K kuuluvate kinnistute kohta - kohtule esitatud 12.09.2012.a., mille kohaselt kuulub V. K x vallas kinnistu. V. K oli oma sõnul kursis palkmajade hindadega, kuna palkmaju toodetakse ka Eestis hinnanguliselt samaväärse hinna eest kuid tema teada oli tegemist x toodetud majadega, mis olid kvaliteetsemad. Ta andis majade ostmise nõusoleku Kristjan Metsniidule enne nende järele minekut 2008.a mais. Tunnistaja ei toonud maju ära kohe peale nende pakkumist vaid mõne nädala pärast. Majade eest kokkulepitud hind oli 500 000 krooni, mille V. K tasus Kristjan Metsniidule sularahas X. Tunnistaja ei mäletanud, kus täpselt ja millal, kuna tehingust on aega palju möödas ja tehinguid on vahepeal olnud palju, kuid kindlasti peale majade lahtivõtmist ja äratoomist. Raha majade ostmiseks tal endal niipalju ei olnud. Ta laenas 450 000 krooni tuttavalt T. P ning kirjutas selle kohta ka võlakirja. Hiljem, kui ta ei suutnud tähtajaks laenu tagastada, nõudis T. P lepingut, mille nad sõlmisid. V. K ütlusi laenu saamiseks tõendavad x, 3.mail 2008.a. V. K poolt omakäeliselt koostatud võlakiri ja laenuleping. Majade ostmise kohta lepingut ei vormistanud, kuna ei pidanud seda vajalikuks, sest sai majad kätte enne kui maksis raha. Esmasel ülekuulamisel ta ei öelnud, kellelt ta raha laenas seetõttu, et ei teadnud, kas raha laenaja soovib oma nime avalikustada. Ta kinnitas, et sai Kristjan Metsniidult majade kohta plaanid. Kohtulikul uurimisel uuritud plaanidelt nähtub, et tegemist on osalise seletuskirja koopiaga X vallas X külas x kinnistule ehitatava elamu kohta. Seletuskirja osalised koopiad on kahe elamu kohta, samuti kahe elamu – X ja X eskiisid kannavad kuupäeva 17.11.2006 ehk aega, mil x OÜ ja Kristjan Metsniit OÜ x esindajana sõlmisid samade elamute ehitamiseks lepingud. Kohtus tunnistas x OÜ juhataja K. A, et sellised dokumendid annavad nemad tellijale, antud juhul OÜ-le X, vallast ehituslubade saamiseks. Kellelegi kõrvalisele peale tellija ei ole nad dokumente väljastanud. Seega leiab kohus, et x OÜ-st V. K neid dokumente ei saanud. Samuti ei saanud V. K neid koopiaid X vallast teha, sest X vallavalitsuse 29.märtsi 2010.a. teatisega on tõendatud, et Kristjan Metsniit küsis 2008.a X vallast mõlema kinnistu toimikud ega ole neid tagasi toonud. Vallal temaga kontakti ei ole õnnestunud saada ja vald palus politseilt Kristjan Metsniidu andmeid. Samuti tekib küsimus, miks vajas K. Metsniit 2008.a mõlema, sh ka X kinnistu toimikut, kui see enam temale ei kuulunud. K. Metsniidult kohtuistungil mõistlikku vastest ei saanud ning sisuliselt eitas ta toimikute saamist. Seega leiab kohus, et on veenvalt tõendamist leidnud, et Kristjan Metsniit võttis X vallast 2008.a. mõlema kinnistu toimikud, neid valda tagasi ei viinud ja andis seal olevad majade 15 plaanid ise V. K. Kristjan Metsniidu ütlused, et tema toimikuid vallast saanud ei ole on seega X valla teatisega ümber lükatud. Tunnistaja T. P ütlused kinnitasid V. K ütlusi palkmajade ostmise kohta. Tema ütluste kohaselt ta tunneb V. K juba lapsest saadik. Ta kinnitas, et on V. K raha laenanud. Konkreetsel juhul tuli V. K tema elukohta Tartus ja palus laenu palkmaja ostmiseks. Tal oli kodus 450 000 krooni sularahas, mille ta V. K üle andis. Kuna oli kiire, kirjutas V. K tema nõudmisel omakäelise võlakirja, mis jäi T. P kätte ja mille T. P tagastas 28.12.2008 laenulepingu pikendamisel. Tunnistaja T. P kinnitas, et omab edukaid ettevõtteid, millest saab dividende. Tema ütlusi tõendasid 2008.a OÜ x OÜ majandusaasta aruanne, millest nähtub dividendide väljavõtmine aastatel 2006-
2. Samuti teadis T. P, et V. K omas kinnistut x vallas, mida ta soovis arendada ning palkmaja püstitada, kuid kinnistule servituudi seadmisega tekkisid probleemid. Kohus leiab, et V. K ütlusi, et ta ostis nimetatud palkmajad kinnitavad lisaks tunnistaja T. P ütlustele ka tunnistajad M. T, V. K ja R. P. Tunnistaja R. P, kes on OÜ X juhataja kinnitas kohtus, et 2008.a. pöördus V. K tema poole kuna otsis sobivat kohta palkmajade ladustamiseks. Kuna OÜ-l X oli X külas vaba plaatkuivati, lubas ta V. K majad sellesse paigutada. V. K ütles talle, et on majad ostnud. Majad laaditi OÜ X territooriumile ja veeti kuivatisse. Ta lubas palkmajad V. K ära osta, loobus sellest, kui kuulis, et majadega ei ole kõik korras. Raha ta majade eest maksnud ei ole. 04.05.2009.a. koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt asusid palkmajad X vallas X külas OÜ-le X kuuluvas plaatkuivatis. Tunnistaja M. S ütlustega on tõendatud, et tegemist on samade majadega, millised x OÜ paigaldas X külla, kuna majade detailid omasid vastavat tähistust. Läbiotsimise käigus leiti ja tagastati OÜ-le x vee-ja kanalisatsioonimaterjalid, milliste järele U. B X algselt sõitis. V. K ostis 2008.a kevadel Kristjan Metsniidult oma sõnul kaks palkmaja, millised ta teadis olevat Kristjan Metsniidu omad. Kogutud tõendite kohaselt Kristjan Metsniit müüs ühe palkmajadest ehk X kinnistu, millel asus palkmaja, 07.09.2007.a. K. K. Seega ei kuulunud sellel kinnistul asunud palkmaja Kristjan Metsniidule ja oli talle võõras. Kohtulikul uurimisel leidis tunnistajate ütlustega tõendamist, et palkmaju oli väga lihtne lahti võtta ja teisaldada. Ka tunnistaja M. S kinnitas, et lahtivõetud majade osad oli komplektsed. Seega kinnisasjalt eemaldamisel muutus palkmaja vallasasjaks, mille vargus on võimalik. Kohtu hinnangul on tõendatud, et palkmaju ei müünud ei K. K ega R. K. Kristjan Metsniit kinnitas, et tema maju ei müünud. Kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et ainukesena oli motiiv majade müügiks Kristjan Metsniidul. Kohus leiab, et V. K maju varastada puudus aga igasugune motiiv. Ta korraldas majade lahtivõtmise ja äravedamise enda kulul, palkas selleks hulgaliselt inimesi, kes kõik kinnitasid, et neile küll mingit sellist muljet ei jäänud, et tegemist võiks olla mingi ebaseadusliku tegevusega. Tegutseti kahel päeval päevastel aegadel. Lisaks oma töömeestele oli samas külas hulgaliselt elanikke, kes kogu sündmust pealt nägid. Samuti kinnitavad tunnistaja T. P ütlused, et V. K käis tema käest palkmajade ostuks raha laenamas asjaolu, et V. K siiski need palkmajad Kristjan Metsniidult ostis. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et majadesse oleks sisse murtud. V. K ei peitnud palkmaju vaid need seisid kuivatis peaaegu aasta. Tunnistaja R. P sõnul kasutasid kuivatit paljud isikud, kelle eest maju ei varjatud. V. K ei kasutanud majade äraveoks võõraid 16 sõidukeid vaid tegi tööd oma masinatega. Seega ei saa kuidagi tuvastada, et V. K oleks majad varastanud. Tähelepanuta ei saa jääda ka asjaolu, et palkmajade kadumine X külast langes ajaliselt kokku Kristjan Metsniidu pankrotimenetlusega ja pankroti väljakuulutamisega. Pankrotihalduri ütluste kohaselt otsis Kristjan Metsniit võimalusi, et pankrotimenetluse algatanud võlausaldajaga kompromiss saavutada. Seega leiab kohus, et kui Kristjan Metsniidul tekkis võimalus palkmajad ära müüa, siis seda ta ka tegi. Et ostu-müüki ei vormistatud kirjalikult, oli samuti Kristjan Metsniidu huvides, et müük ei kajastuks pankrotimenetluses. Puuduvad tõendid, et V. K käitus pahauskselt ja omandas teadlikult pankrotivara, kuna vastav kanne Kristjan Metsniidu pankroti väljakuulutamise kohta kanti X ja X kinnistute kohta kinnistusraamatusse 28.05.2008.a. kuid selleks ajaks olid majad ära viidud. K. Metsniidu vara vähenemine maja mahamüümisega ei ähvardanud, kuna 2008.a. veebruaris kindlustas ta elamu Xes. Samuti tunnistasid K. K ja R. K, et Kristjan Metsniit oli teadlik, et nende elamu oli samuti kindlustatud, kuna teisiti pank laenu ei anna ja Kristjan Metsniit oli laenulepingu sõlmimise juures ning teadlik kindlustamise faktist. Kristjan Metsniidu poolt majade pakkumise aeg langeb kokku pankrotimenetluse alustamisega 2008.a. veebruaris ning ajaga, mil Kristjan Metsniidul kadusid sissetulekud. Peale X x tee x kinnistu müüki seiskus ka OÜ x tegevus. Pankrotimenetluses kogutud tõenditest ja Maksu-ja Tolliameti teatisest 22.03.2011 nr x nähtub, et alates 2008.a veebruarist ei saanud K. Metsniit enam töötasu OÜ-st X ning hakkas 2008.a. märtsis saama töötukassast toetust. Ka see toetus jäi pangakontole kinni, kuna pankrotihalduri sõnul arestis ta Metsniidu kontod. Samas oli 16.04.2008.a. koostatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt Kristjan Metsniidul erinevaid võlgnevusi ca 62 000 krooni ulatuses kuus. Lugedes tõendatuks, et V. K võttis lahti ja viis ära X külas asuvad kaks palkmaja kokkuleppel Kristjan Metsniiduga ning asjaolu, et V. K ei teadnud, et üks kinnistutest, millel palkmaja asus, oli vahepeal müüdud kolmandale isikule – K. K, pani Kristjan Metsniit toime K. K kuuluva palkmaja X varguse vahendlikult, kuna ta ei teavitanud V. K asjaolust, et üks kinnistu talle enam ei kuulu. Puuduvad andmed, et V. K pidanuks teadma, millistele kinnistutele palkmajad ehitati ja et üks nendest on vahepeal omanikku vahetanud. Segadus andmetes oli ka Kristjan Metsniidul kuna kohtueelse uurimise käigus ilmnes nii hindamisaktides kui lepingutes viga, kuna üks palkmajadest asus hoopis X mitte X kinnistul. Segadust andmetes kinnitas kohtus ka pankrotihaldur, vea olevat ainult vundamendiga kinnistu hindamise ajal 2008.a. lõpus teinud isegi hindaja, kuna maa-ameti kaardid olid uuendamata. See viga leiti vaatluse käigus vaatlusprotokoll 21.05.2010 (tugijaamade ja kinnistute vaatlus) - värskeid maa-ameti fotosid aluseks võttes, millelt nähtub, et allesjäänud vundament asub X kinnistul. Kohtus esinenud tunnistajate, kes maju lahti võtmas käisid, ütlustest kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollidest 28.maist 2008 nähtub, et looduses ei ole kinnistute piirid kindlaks tehtavad ning tegemist on võsastunud maa-alaga. Seetõttu on V. K seletus, et ta teadis kinnistud kuuluvat Kristjan Metsniidule ega teadnud, et üks maja on vahepeal müüdud, usutav. Vahendlik täideviija

§ 21lg 1 2.alternatiivi kohaselt on isik, kes kasutab teist isikut ära vahendina.

Vahendlik täideviimine on juriidiline konstruktsioon, mis võimaldab omistada ühe isiku poolt (ärakasutatav) toimepandud süüteokoosseisupärased teod teisele isikule 17 (ärakasutaja). Ärakasutaja peab tegutsema tahtlikult. Ärakasutatud isiku valitsemise korral teadmisega näeb vahendlik täideviija erinevalt ärakasutatavast juba ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb ja valitX selle teadmisega ärakasutatavat isikut. Üldjuhul tähendab teadmisega valitsemine ärakasutatava eksimusse viimist või ärakasutataval esinenud eksimuse sellist kasutamist, et viimane teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. Oma sellise tegevusega kasutas Kristjan Metsniit V. K kui teist isikut vahendina ja valitses V. K kui ärakasutatavat isikut teadmisega, et X kinnistu ega sellel asuv palkmaja tegelikult talle enam ei kuulu. Selliselt tegutses Kristjan Metsniit teist isikut ära kasutades tahtlikult ning pani vahendliku täideviijana toime K. K kuuluva palkmaja varguse. Vargus on salajane, kuigi seda nägid pealt kõrvalised isikud, kuid need isikud ei saanud aru, et tegemist on vargusega. Vargus on toime pandud

§ 199

lg 2 p 6 mõttes suures ulatuses, kuna palkmaja X väärtus ületas alates 01.01.2008 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alamäära (4350 krooni) enam kui sajakordselt kuna palkmaja väärtus oli 906673.45 krooni (millele vastab 57 946.99 eurot), millises ulatuses tekkis K. K varaline kahju. Tsiviilhagi K. K esitas summas 906 673,45 krooni kuid peale palkmaja tagastamist kannatanu loobus hagist, kinnitades seda ka kohtus. Subjektiivsest küljest tegutses Kristjan Metsniit kavatsetult, seades eesmärgiks varguse toimepanemise ja teades või vähemalt pidades võimalikuks tagajärje saabumist – soovides, et V. K viib palkmajad minema, mille tõttu jääb K. K majast ilma. Sellega täitis Kristjan Metsniit

§ 199lg 2 p 6 süüteokoosseisu.

3. Süüdistus

§ 212lg 1 ja § 25 lg 2 järgi.

Kristjan Metsniidule on esitatud süüdistus kindlustuskelmuse katses. Koduvarakindlustuse sooviavaldus 21.02.2008.a. tõendab, et Kristjan Metsniit esitas X AS-ile (äriregistri kood 10055752) 21.02.2008 koduvarakindlustuse sooviavalduse, millega soovis kindlustada X vallas X külas x kinnistul asuvat 2007.a ehitatud ja ehitusjärgus oleva eramu hoonet pakettkindlustusega kindlustussummas 1 500 000 krooni. Koduvarakindlustuse sooviavalduse alusel on soodustatud isikuks märgitud X Pank. Selle alusel väljastas X AS 21.02.2008.a. kindlustuspoliisi nr x, mille alusel on X vallas X külas x kinnistul asuva eramu kindlustusvõtjaks Kristjan Metsniit, kindlustusvariandiks on ehituse pakettkindlustus ja kindlustussumma 1 500 000 krooni. Kristjan Metsniidu poolt sooviavalduse esitamise ja X AS-i poolt kindlustuspoliisi väljastamisega oli nende vahel kindlustusleping sõlmitud. X AS oli kindlustusandjaks ning Kristjan Metsniit kindlustusvõtjaks. Kindlustuspoliisi järgi on sõlmitud pakettkindlustus, see on koduvarakindlustuse toode, mis katab tulekahju, välgu, plahvatuse, murdvarguse ja röövi, vara tahtliku hävitamise või rikkumise ja tormi tekitatud kahjustuse riskid vastavalt kindlustustingimustes sätestatule. 18 Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et X AS poolt kindlustatud X nimelisel kinnistul asuv Kristjan Metsniidule kuuluv palkmaja asus Maa-ameti geoportaali (http://geoportaal.maaamet.ee) andmete järgi tegelikult X nimelisel kinnistul. Nimelt on Maaameti geoportaalist näha, et kinnistul katastritunnusega x asub vundament koos korstnajalaga. Katastritunnusega x kinnistu nimetus on aga kinnistusraamatu andmete järgi „X“. Sama geoportaali fotolt on näha aga, et X kinnistu kõrval on kinnistu katastritunnusega x, millise kinnistu puhul on tegemist „X“ nimelise kinnistuga. Kristjan Metsniit oli X kinnistu omanik alates X kinnistu omandamisest (23.10.2006), selle kinnistu jagamisest 31.05.2007 kinnistamisavalduse alusel üheksaks kinnistuks kuni 04.01.2011 toimunud enampakkumiseni ning X kinnistu omanik oli ta samuti alates X kinnistu omandamisest ja selle jagamisest kuni 28.09.2009 toimunud enampakkumiseni. Kohtus tunnistusi andnud X AS-s töötava E. M ütluste kohaselt lähtutakse põhimõttest, et kui peale kinnistu jagamist ei jäänud X kinnistule hoonet, asub kindlustatud hoone X kinnistust jagamise teel moodustunud X kinnistul. Seega soovis Kristjan Metsniit kindlustada ikkagi X Vallavalitsuse ehitusdokumentatsiooni kohaselt X kinnistule mõeldud, X kinnistu nime all X AS-is kindlustatud, kuid tegelikkuses X kinnistule paigaldatud palkmaja X. 09.06.2008 esitas Kristjan Metsniit kindlustusvõtjana X AS-ile X kontoris koduvarakindlustuse kahjuavalduse, millega teatas, et 20.05.2008 on tema kinnistul X vallast X külast ära varastatud temale kuulunud liimpuidust palkmaja hinnaga 900 000 krooni. Selle avaldusega ja avaldusele lisatud seletuskirjaga väitis Kristjan Metsniit olevat aset leidnud temale kuuluva liimpuitpalkmaja varguse väärtusega 900 000 krooni. Seega hindas K. Metsniit palkmaja väärtuseks selle soetusmaksumuse suurusjärgus oleva hinna. Palkmaja X puitosa pakkumine nr x kohaselt oli palkmaja X, milline asus Kristjan Metsniidule kuuluval X kinnistul, puitosa, katte-, soojustus- ja viimistlusmaterjalide ning ehitustööde hinnaks 737 800 krooni ning millele lisandus AS x (äriregistri kood 10164470) poolt x OÜ-le 22.01.2007 koostatud tellimuse nr x alusel akende ja uste hind 81 453.85 krooni - kokku 819 253.85 krooni ehk 52 359.86 eurot. Tunnistaja E. M ja M. V ütluste kohaselt ja vastavalt kindlustustingimustele, kuulub kindlustusobjekti – elamu – vargus hüvitatavate kindlustusjuhtumite alla. Varguse kui kindlustusriski realiseerumise korral tekib kindlustusandjal X AS-l kohustus hüvitada vargusega tekkinud kahju, eelkõige uue hoone soetamismaksumus, millele lisanduvad paigalduskulud. Juhul, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult X AS-i üldiste lepingutingimuste 1/2003 (kehtivad alates 01.09.2003) punkti 8.6.1 alusel vabaneb X AS täitmise kohustusest. Kindlustuseuurijana tegutseva tunnistaja E. M ja kahjukäsitleja M. V ütluste kohaselt olid kindlustusjuhtumi asjaolud iseäralikud. E. M kinnitas, et ei ole varem Eestis keegi kinnistult maja varastanud, samuti arvestades kindlustusvõtja Kristjan Metsniidu tausta ja võlgasid ning lisaks politsei poolt juhtumi uurimine, peatati kindlustusjuhtumi menetlemine kohtuotsuseni. Kristjan Metsiniidule ei ole kindlustushüvitist välja makstud. Käesolevaks ajaks on kindlustusobjekt omanikule (pankrotihaldurile) tagastatud.

§ 212

lg 1 näeb ette vastutuse kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Karistusseadustiku § 212 kommentaaride p 4.1 kohaselt ei kujuta sündmuse lavastamise endast kindlustussündmuse (nt varguse) esilekutsumist, võib olla aga vaadeldav kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomisena. Seetõttu on K. 19 Metsniidule esitatud süüdistus

§ 212lg 1 teise alternatiivi alusel.

Sama kommentaari p 5 kohaselt jõuab kindlustuskelmus katse staadiumi vastavate väidete esitamisega kindlustusandjale ning on lõpule viidud väärkujutluse tekkimisega kindlustusandjal. Kuriteo subjektiks saab olla erilise isikutunnusega isik – kindlustusvõtja. Vaidlus puudub asjaolus, et Kristjan Metsniit on 21.02.2008 sõlmitud kindlustuslepingu alusel X AS-lt kindlustusvõtja ja kindlustusandja. Kristjan Metsniidu ütlustega kohtus leidis tõendamist, et ta esitas 21.02.2008.a. X AS-le kindlustuse sooviavalduse kuna pank seda temalt nõudis. 09.06.2008.a.a esitas kahjuavalduse kuna talle teatati palkmaja kadumisest. Kindlustuskelmust ei ole ta toime pannud ega valeandmeid esitanud. Eelnevalt salajase varguse süüdistuses toodud asjaoludel ja motiividel leiab kohus, et Kristjan Metsniit on esitanud kindlustusele teadvalt ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise asjaoludest. Kohus luges tõendatuks, et Kristjan Metsniit müüs kaks X külas asuvat palkmaja, sh temale endale kuuluva palkmaja, mis oli kindlustatud X, V. K ning temale endale kuuluv palkmaja võeti lahti ja viidi ära tema tahte kohaselt ja tema teadmisel, ei ole tegemist vargusega vaid varguse lavastamisega. Palkmaja varguse kui lavastatud sündmuse toimumise kohta kahjuavalduse esitamisega ja täiendava seletuse andmisega on Kristjan Metsniit alustanud kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse loomist. Kuna kindlustusandjal ei tekkinud väärkujutlust vaid kahtlus kindlustusjuhtumi tegelikes asjaoludes, jäi kindlustuskelmus lõpule viimata. Kohus leiab, et K Metsniidu ütlused, milles ta end süüdi ei tunnista on paljasõnalised, ennastõigustavad ja teiste kogutud tõenditega ümber lükatud. Kohus leiab, et kahjuavalduse esitamisega tegi Kristjan Metsniit kõik selleks, et kindlustusfirmalt hüvitust saada, muidu ei oleks ta kahjuavaldust esitanud. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud kavatsetult kuna kindlustusavalduse esitas Kristjan Metsniit teadmisega, et kindlustusjuhtum ei ole avalduses toodud viisil juhtunud. Kindlustusseltsil X AS-l varalist kahju ei tekkinud, kuna kindlustusvõtjale hüvitist välja ei ole makstud. Seega leiab kohus, et Kristjan Metsniit on toime pannud

§ 212lg 1 ja § 25 lg 2 süüteo.

4. Süüdistus

385 lg 1 järgi. Kristjan Metsniidule on esitatud süüdistus

§ 385

lg 1 järgi füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara varjamises.

§ 385

õigushüve on võlausaldaja varalised või muud huvid, mille kaitsele on pankrotimenetlus suunatud. Objektiivse koosseisu moodustab füüsilisest isiku võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara varjamine või võlgniku vara või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine. Kuriteo subjektiks on füüsilisest isikust võlgnik. Võlgnikuks on isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Pärnu Maakohtu 27.02.2008.a. määrusega algatati Kristjan 20 Metsniidu kui füüsilise isiku pankrotimenetlus ja sama määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks M. P. Seega oli Kristjan Metsniit võlgnikuks alates 27.02.2008.a. Pankrotimenetluses on võlgniku peamiseks kohustuseks teabe andmise kohustus pankrotihaldurile, kuna võlgnikul võib olla vara. Vara all mõistetakse nii vara kui kohustusi, mille kohta andmeid saab anda ainult võlgnik. Pankrotiseaduse § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus-või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Pankrotiseaduse § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Teabe andmise kohustus pankroti algatamise ja pankroti väljakuulutamise vahele jääval ajal tuleneb PankrS §-st 22 lg 3 p 1. 14.04.2008 saatis Kristjan Metsniit e-posti aadressilt x ajutise pankrotihalduri M. P e-posti aadressile x elektronkirja koos kahe kaasas oleva failiga seletuskiri.doc ja minu vara.xls. Failis minu vara.xls märkis Kristjan Metsniit oma varana poolt maja X, korteriomandit X x mnt x, üheksat kinnistut X külas X vallas X (tegelikult kaheksat – üks kinnistu on topelt), kinnistut x vallas x kinnistul koos tee ja vundamendiga. Sissetulekuna märkis Kristjan Metsniit pensioni. Nii pankrotihaldur M. P kui Kristjan Metsniit kinnitasid, et rohkem nad enne pankroti väljakuulutamist ei kohtunud ning Kristjan Metsniit enamat infot oma vara kohta ei edastanud. Kristjan Metsniidu esitatud andmetest nähtub, et ta jättis pankrotihalduri teavitamata asjaolust, et X ei asu paljalt kinnistud vaid X kinnistul katastritunnustega x:x:x (tegelikkuses X kinnistul katastritunnusega x:x:x) asub ehitis - vundamendile püstitatud palkmaja X soetusväärtusega 819 253.85 krooni, milline oli sinna paigaldatud Kristjan Metsniidu tellimisel x OÜ kui töövõtja ja OÜ X kui tellija, keda esindas Kristjan Metsniit, vahel 16.11.2006 sõlmitud töövõtulepingu nr x alusel ajavahemikul jaanuar-mai 2007.a. Pankrotihaldur M. P tunnistuse kohaselt said palkmaja varjamisega võlausaldajate huvid kahjustatud, kuna haldur oleks kindlustanud vara säilimise, mis võimaldanuks palkmaja realiseerimise juba 2008.a. Vara varjamisena on käsitletav füüsilisest isikust võlgnikul pankrotimenetluses lasuva teabe andmise kohustuse rikkumine. Karistatav on ka ebaõigete andmete esitamine teiste võlgniku vara kohta käivate asjaolude kohta nagu ebaõige info andmine eseme omaduste, realiseerimisvõimaluste või turuhinna kohta, samuti muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta. Kristjan Metsniit ennast süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et ta on võlgniku kohustustest pankrotimenetluses teadlik kuid on esitanud pankrotihaldurile kõik nõutud andmed ega ole oma vara varjanud. Vara on kinnistu ja kinnistute andmed ta pankrotihaldurile esitas. Pankrotihaldurile ta palkmaja olemasolust ei teatanud ja haldur ka seda ei teadnud. Ta ei pidanud vajalikuks haldurit teavitada, kuna pankrotitoimkonnas oli ka panga esindaja, kes pidi antud asjaolu teadma. 21 Kohus leiab, et pankrotitoimkonna oletatav teadmine ei võta võlgnikult kohustust informeerida oma vara koosseisust pankrotihaldurit, seda enam et Pankrotiseadus sätestab võlgniku kohustuse anda infot pankrotihaldurile. Pankrotivõlgnik peab esitama info sellisel määral, mis võimaldaks halduril täita oma ülesandeid ja hinnata õigesti, kas võlgniku varast piisab olemasolevate kohustuste katteks. Pankrotihaldur hindas ajutise pankrotihalduri aruandes X kinnistu väärtuseks 680 000 krooni ja X kinnistu väärtuseks 470 000 krooni, kusjuures mõlemad kinnistud olid koormatud 11 350 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga AS X Pank kasuks. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et pankrotihaldur on lähtunud kinnistu väärtuse hindamisel ainult maatüki hinnast ning et pankrotihaldurile oli teadmata kinnistu väärtust tõstev palkmaja olemasolu X (tegelikult aga X) kinnistul. Pankrotihalduri kinnitusel mõjutanuks uhiuue palkmaja olemasolu kinnistu hinda oluliselt. Kohtus antud ütluste kohaselt hindas pankrotihaldur maja väärtuseks ca 800 000 krooni. Kinnistu väärtust oleks elamu tõstnud ca 500 000 krooni võrra. Juppidena aastaid hiljem maha müües sai pankrotihaldur selle eest 20 000 eurot mis vastab 312 932 kroonile, mis võib olla selle elamu turuhind enampakkumise ajal. Pankrotihaldur sai kinnistute kohta andmeid muuhulgas ka müügikuulutustest. Pankrotihalduri ajutisest aruandest nähtub, et ainult palkmajaga X kinnistu kohta ei olnud müügikuulutust. Seetõttu ei saanud haldur andmeid kinnistu seisukorra kohta müügipakkumisest. Nimetatud asjaolu – et ainult X kinnistu ei olnud X asuvatest kinnistutest müügis - pidi olema teada Kristjan Metsniidule, kes oli kinnistu omanik. Ehitisregistris andmeid ehitiste kohta X kinnistul ei olnud. X Maakohtu 23.04.2008.a. kohtuotsusest ja 18.04.2008.a. kohtuistungi protokollist nähtub, et Kristjan Metsniit viibis kohtuistungil ajutise pankrotihalduri aruande ettekandmise ja pankrotiavalduse arutelu juures. K. Metsniit teadis ja sai aru, et pankrotihaldur on hinnanud tema vara ühel kinnistul asuvat ehitist arvestamata, kuid ta ei informeerinud pankrotihaldurit vara olemasolust. Kohtu hinnangul oli aga Kristjan Metsniit X külas asuvate kinnistu väärtusega hästi kursis. Kinnistu müügilepingu kohaselt müüs ta 07.09.2007.a. K. K X kinnistu 1 700 000 krooni eest. Samuti tellis ta kinnistu hindamise x eksperthinnangu, mille kohaselt oli X kinnistu väärtuseks poolelioleva elamuga 2,6 miljonit, lõplikult valminud elamuga 3 miljonit krooni. Seega tõstis kinnistul olev maja selle hinda reaalset ostutehingut vaadates ca 1 miljoni krooni võrra. Ka palkmaja enda väärtuseks hindas Kristjan Metsniit 09.06.2008.a. kahjuavalduses 900 000 krooni. Seega oli ilmselge, et X kinnistu puhul on arvesse võtmata sellel asuva vara – palkmaja – väärtus. Teabe andmise kohustus ei piirdu üksnes pankrotimenetluse algatamise staadiumiga vaid laieneb ka kogu pankrotimenetluse ajaks. Hinnates pankrotihalduri ütlusi, mille kohaselt ei teatanud Kristjan Metsniit temale kordagi palkmaja olemasolust, samuti Kristjan Metsniidu enda ütlusi, mille kohaselt ta teadis, et pankrotihaldur osa vara kohta infot ei oma kuid ei teinud midagi halduri teavitamiseks ning Kristjan Metsniidu tegevust – palkmaja salajast müüki ja sellest saadud raha varjamist - saab väita, et Kristjan Metsniit jättis palkmaja olemasolu kohta pankrotihaldurile info esitamata tahtlikult eesmärgiga vara varjata. Kristjan Metsniit seletas, et ta andis pankrotihaldurile infot piisavalt, näiteks andis infot x kinnistul oleva tee ja vundamendi kohta, kuna need võisid jääda märkamata. Kohus leiab, et 22 seda enam oleks pidanud infot andma pooleliolevate palkmajade kohta kuna segadus oleks kohapeal tõenäolisem tekkima just X külas, kus asus tähistamata, looduses eristamatutel kinnistutel kaks palkmaja, millest üks temale enam ei kuulunud. Samuti ei teavitanud Kristjan Metsniit 2008.a. aprillis-mais pankrotivarasse kuuluva palkmaja müümise V. K ega andnud üle müügist saadud raha. Pankrotihaldur M. P ütlustega leidis tõendamist, et Kristjan Metsniit teda vara müügist ei teavitanud ega andnud üle saadud raha. Ta kuulis maja kadumisest alles politseilt. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et 20.mail 2008.a. pidi Kristjan Metsniit andma kohtus pankrotivõlgniku vande kuid kohtusse ta ei ilmunud. Põhjust mitteilmumise kohta ta ei osanud esitada. Palkmajad viidi minema vahetult enne seda kuupäeva, so 16.-18.mail 2008.a. Selleks ajaks oli Kristjan Metsniidule ka teada, et tema suhtes on pankrot välja kuulutatud ning ta ei tohi oma vara käsutada. Kristjan Metsniit pani kuriteo toime kavatsetult. Oma tegevusega pidas ta eesmärgiks pankrotimenetluses varjata, et ühel temale kuuluval kinnistul asub pooleliolev palkmaja. Nimetatud palkmajale oli ta leidnud ostja ja ta realiseeris maja sellest pankrotihaldurit teavitamata. Seega leiab kohus, et Kristjan Metsniit on oma tegevusega – eelkõige teabe andmise kohustuse rikkumise ning pankrotimenetluse ajal vara müümise ja sellest saadud raha varjamisega, täitnud

§ 385lg 1 süüteokoosseisu.

Karistus

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Kristjan Metsniit oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi Kristjan Metsniidu süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. 23 Karistuste mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige Kristjan Metsniidu süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201

lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,

§ 199

lg 2 p 6 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,

§ 212

lg 1 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja

§ 385

lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kristjan Metsniit on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikut, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb mõista sanktsiooni esimese kolmandiku lähedase vangistusega – üheks aastaks ja kuueks kuuks, mille

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja allutada ta sama pikaks katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Kristjan Metsniit on varem kriminaalkorras karistamata, kuritegudest on möödunud üle nelja aasta. Kohus leiab, et puudub alus arvata, et süüdlast peaks mõjutama hoiduma uute kuritegude toimepanemisest reaalse vangistusega. Kohus leiab, et rahalise karistuse kui kergema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Kristjan Metsniit on pankrotis, tema sissetulekust ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kristjan Metsniidult menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 435 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €. Tunnistajatele on väljamakstud kohtuistungile ilmumisega seotud sõidukulud kokku 333,79 €. Nimetatud summa tuleb Kristjan Metsniidult samuti riigituludesse välja mõista. Asitõendid Kriminaalasja juures on hulgaliselt asitõendeid. Kaks palkmaja ning kanalisatsiooniseadmed on kohtu määruse kohaselt nende omanikele tagastatud. vee-ja 05.11.2009 asitõendite vaatlusprotokolli juurde kuuluvad 25-30 cm pikkused kuivanud rohu puhmad pakendati paberist pakendisse nr 1 (asuvad Lääne Prefektuuris) – hävitada; 05.11.2009 asitõendite vaatlusprotokolli juurde kuuluvad 6 liitmikku pakendati kilest pakendisse nr 2 (asuvad Lääne Prefektuuris) – tagastada Kristjan Metsniidule pankrotihalduri kaudu; 28.05.2008 sündmuskoha (X kinnistu) vaatlusprotokolli juurde kuuluv paberist pakend nr 1, milles suitsukonifilter „Bond“ ja paberist pakend nr 2, milles „Long Dringi“ purk, 24 (asuvad Lääne Prefektuuris) – hävitada; 28.05.2008 sündmuskoha (X kinnistu) vaatlusprotokolli juurde kuuluv paberist pakend nr 1, milles suitsukonifilter „Bond“ (asuvad Lääne Prefektuuris) – hävitada; AS X Pank 27.06.2008 vastuskirjaga nr x digitaalselt esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; X A/S Eesti filiaali 20.06.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega diskett pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; X 16.06.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; AS X 19.06.2008 vastuskirjaga nr 200.203031/023448-2 esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse jätta kriminaalasja juurde; AS X 25.09.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; AS X Pank 15.08.2008 vastuskirjaga nr x digitaalselt esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; X 01.09.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; X A/S Eesti filiaali 05.09.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega diskett pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; AS X 14.10.2008 vastuskirjaga nr x esitatud arvelduskontode väljavõtetega CD pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde; 16.03.2010 asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv CD 16.05.2008-18.05.2008 sõidukite piletimüügi väljavõtetega marsruudil x ja x pakendatud paberist ümbrikusse - jätta kriminaalasja juurde. Anu Tammeniit Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2013 a. kohtuotsuse resolutsioon: Jätta apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 18.10.2012 .a otsus muutmata. Taotlus Kristjan Metsniidu huvides kantud menetluskulude hüvitamiseks x OÜ-le jätta rahuldamata. KOHTUOTSUS JÕUSTUS 20.JUUN I 2013 a. Riigikohtu kohtumäärusega. 25