← Eesti

4-13-2520/13

4-13-2520 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juulil 2013, Tallinn, Väärteoasja number 4-13-2520 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Väärteoasi R K väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.05.2013 otsus Kaebuse esitaja R K (ik:XXXXXXXXx) RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu 21.05.2013 kohtuotsus R K muutmata.
  2. R K apellatsioon jätta rahuldamata. väärteoasjas nr 4-13-2520 jätta Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Benita Põder koostas 08.04.2013 väärteoprotokolli nr AB 1328904 selle kohta, et R K juhtis 08.04.2013 kella 20.55 ajal Tallinnas Endla tn 43 juures mootorsõidukit XXXXX, registreerimismärgiga XXXXXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus R. K LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et R. Kt tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt VTMS §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. 1 Maakohtu otsus
  4. 21.05.2013 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-13-2520 mõistis Harju Maakohus R. K süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda 7 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse kohaselt kandmisele kuni 20 juunini
  5. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et R. Kt on
  6. ja
  7. aastal karistatud väärtegude toimepanemise eest kolmel korral rahatrahvidega. Mõistetud karistustest positiivseid järeldusi tegemata jätkab R. K ühiselureeglite eiramist, mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seepärast asus kohus seisukohale, et R. Kt on vajalik karistada arestiga. Apellatsioon
  8. Harju Maakohtu 21.05.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni R. K, kes maakohtu otsusega mitte nõustudes vaidlustab kohtuotsust karistuse liigi osas ja sisuliselt taotleb talle mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga, märkides, et soovib oma karistust üldkasuliku töö tundidena mitte arestiga. Apellant põhjendab oma taotlust sellega, et tal on kolm alaealist last. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. R. K vaidlustab Harju Maakohtu 21.05.2013 otsust karistuse liigi osas, paludes talle karistuseks mõistetud 7 päeva pikkune arest asendada üldkasuliku tööga põhjendusel, et tal on kolm alaealist last. Karistusregistri väljavõttest (tl 9-11) nähtub, et R. Kt on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused rahatrahvide näol tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades R. K õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et varasemad rahatrahvid on tema poolt tasumata, on põhjendatud maakohtu poolt R. K suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Seoses apellandi taotlusega asendada arest üldkasuliku tööga, märgib aga ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Olukorras, kui arestkaristusest kergemaliigilisem karistus, sh üldkasulik töö, seda eesmärki ei täida, ei ole võimalik seda kohaldada ja seda ka vaatamata apellandi väidetavale asjaolule, et tal on kolm alaealist last. Sellele, et tema karistamine arestiga võib negatiivselt mõjutada ka tema lähedasi, sh alaealisi lapsi, pidanuks R. K mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugune põhjendus süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest aresti näol. Ringkonnakohus nõustub R. Kle mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, R. Kle mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
  10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 21.05.2013 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Urmas Reinola 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.