← Eesti

1-09-11295/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11295 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maak

§-st 390, § 328 lg 1 p-st 2, § 339 lg 1 p-dest 2, 4, § 432 lg-st 1 ringkonnakohus määras : tühistada Viru Maakohtu 12. juuni 2013 määrus ja saata süüdimõistetu Silver Semiskari karistuse täitmisel tekkinud küsimus tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

  1. Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtumäärusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 10.11.2010 määruse kohaselt S. Semiskari kandmata karistus 1 aasta ja 4 kuud ja 1 päev vangistust. 1.
  2. Viru Vangla esitas maakohtule taotluse S. Semiskari karistuse kandmise aja alguse täpsustamiseks.
  3. Viru Maakohtu 12.06.2013 määrusega täpsustati S. Semiskari karistuse kandmise aja algust ja parandati 13.10.2011 Viru Maakohtu määruse ebatäpsused. Esimese astme kohtu määruse sisu
  4. Maakohtu määruse kohaselt on karistuse täitmisele pööramise määruse põhjendavas osas valesti märgitud, et juhindutakse KarS § 74 lg 4, kuigi tegelikult lähtus kohus KarS § 76 lg-st
  5. Samuti on maakohtu hinnangul vajalik täpsustada karistuse kandmise algust, mida tuleks arvestada alates karistuse kandmisele ilmumisest, mitte määruse jõustumisest. 3.
  6. Eeltoodust tulenevalt parandas täitmiskohtunik juhindudes

§-dest 431, 432 Viru Maakohtu 13.10.2011 kohtumääruse resolutsiooni, lugedes selle õigeks sõnastuseks: „KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele S. Semiskari suhtes kandmata karistus Viru Maakohtu määruse 10.11.2010 järgi 1 aasta ja 4 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse alguseks lugeda S. Semiskari karistuse kandmisele ilmumise päev.“ Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

  1. S. Semiskar taotleb maakohtu määruse tühistamist, Viru Maakohtu 13.10.2011 määruse muutmata jätmist, asja uueks arutamiseks kohtuistungi korraldamist ja kohtuistungini enda vanglast vabastamist. 4.
  2. Määruskaebuse kohaselt ei tohtinud täitmiskohtunik vigade parandamise määrust teha ja määruse resolutsiooni muuta. S. Semiskari hinnangul tuleks täitmisele pööramise määruses vea avastamise korral asja kohtuistungil uuesti arutada ning ta seni vanglast vabastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning karistuse täitmisel tekkinud küsimus tuleb saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, arutades kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimust ilma süüdimõistetu ja prokuröri arvamust küsimata. 6.1.

§ 431

kohaselt on täitmiskohtunikul pädevus kohtulahendi parandamiseks ja täpsustamiseks, kuid seejuures tuleb juhinduda

§ 432sätestatud menetluskorrast.

Käesoleval juhul on Viru Vangla esitanud maakohtule 10.06.2013 taotluse S. Semiskari karistusaja alguse täpsustamiseks ning täitmiskohtunik on 12.06.2013 määrusega küsimuse lahendanud ilma süüdimõistetut ja prokuratuuri menetlusse kaasamata.

§ 432

lg-s 1 sätestatud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord annab küll täitmiskohtunikule õiguse lahendada vastavad küsimused määrusega ilma menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kuid kirjaliku menetluse kohaldamisel ei tohi rikkuda PS § 24 lg-st 2 tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega tuleb kirjaliku menetluse kohaldamisel tagada poolte ärakuulamisõigus, küsides kohtumenetluse pooltelt täitmisel tekkinud küsimuse osas kirjalikku arvamust. Ka Riigikohus on oma 3-1-3-25-98 määruses pidanud vangla taotluse alusel tagaselja süüdimõistetu karistuse kandmise aja täpsustamist kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis tingib asja saatmise tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Vaidlusaluse süüdimõistetu karistuse täitmist puudutavate küsimuste lahendamisel tuleb kolleegiumi hinnangul asjasse puutuvateks poolteks lugeda prokuratuur ning süüdimõistetu ja viimase taotlusel ka kaitsja. Lisaks tuleb

§ 431

alusel tehtud määrused teha kohtumenetlus pooltele teatavaks ning määrusesse märkida lahendi edasikaebamise kord, mida vaidlustatud maakohtu määrusest ei nähtu. 7. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus juhindudes

§-st 390, § 328 lg 1 p-st 2, § 339 lg 1 p-dest 2, 4 eelmenetluses maakohtu määruse ja saadab kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Tiit Lõhmus kohtunik -2-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.