1-10-13898/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13898 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ahmed Magomedovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Ahmed Magomedovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80) vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses Ahmed Magomedovile riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Ahmed Magomedovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. Ahmed Magomedovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ahmed Magomedov 1-10-13898 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest ASJAOLUD
9. Viru Maakohtu 04.06.2013 määrusega jäeti Ahmed Magomedov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Magomedov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.01.2011 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja karistati 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU
10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leidis, et A. Magomedov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas ja seda isegi täiendava KarS § 76 lg 41 järgi ettenähtud garantiiga. Kohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas oma otsust järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkokuritegude eest. Vanglakaristust kannab samuti teist korda. A. Magomedovit on varasemalt Tallinna Linnakohtu 21.05.2002 otsusega karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest 3 aastase vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 09.07.
11. Käesoleval ajal kannab ta 4 aasta 6 kuu pikkust vangistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ei ole kuriteo dünaamika muutunud. Karistusregistri teatisest nähtub, et A. Magomedovit on väärteokorras 11 korral karistatud liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole A. Magomedovi puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta karistustest teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.2 Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vangistusest kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud korraldusele mitteallumisele eest, ebaviisaka käitumise eest vanglaametniku suhtes ja tubakatoodete keelatud ajal ja kohas omamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole A. Magomedov oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2.3 Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud sõltlastele suunatud tugigrupi Convictus, riigikeele kursused A1 tasemel ja alates 25.03.2013 töötab majandustöödel abitöölisena õmblejana. 2.4 Kinnipeetaval on elamisloakaart kehtivusega 20.09.
12. Vabanedes soovib A. Magomedov elama asuda abikaasa juurde. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava abikaasa on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja. Elukoha sobivuse kontrolllehest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik tööle asuda firmasse XXX OÜ, mille juhatuse liige on antud infot kinnitanud.
13. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et arvestades A. Magomedovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod), tema käitumist vangistuses (mitu distsiplinaarkaristust), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides 2 elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. süüdimõistetul esmalt hakata käituma Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, abikaasa toetus ja arvatavasti ka töökoht). Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt hindab kohus ennetähtaegsel vabastamisel eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leidis, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud A. Magomedovil uut narkokuritegu toime panna. Kohtul puudus veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus talle juba anti, ent vabaduses jätkas ta kuritegude toimepanemist, mistõttu oht uue kuriteo toimepanemiseks on eksisteerib. A. Magomedovi vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.11.2014, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 5 kuu, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Narkootikumide tarvitamine ja rahalised kohustused suurendavad omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
14. Viru Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse A. Magomedov ja tema kaitsja. Kaitsja määruskaebuses palutakse tühistada Viru Maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega vabastada A. Magomedov talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega kestusega 6 kuud. A. Magomedovi kaebuses taotletakse tema ennetähtaegset vabastamist. 4.1 Kaitsja märgib, et A. Magomedovil esinevad formaalsed eeldused vabastamiseks. Samuti on tema vabastamist toetanud nii vangla kui ka prokurör taasühiskonnastamise kaalutlustel. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. A. Magomedov on vangistuses läbinud riigikeele A1 taseme kursuse ja osalenud Convictus tugigrupi töös. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Samuti näitab soovi muutuda asjaolu, et ta soovis vanglas töötada abitöölise ja õmblejana. Alates 25.03.2013 töötab ta majandustöödel ning soovib vabanedes asuda tööle firmasse XXX OÜ. Ta on otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ning läbikäimise kuritegelike sõpradega. Arusaamine teda mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest ning positiivsetest asjaoludest kinnitab, et vangistus on A. Magomedovit positiivses suunas mõjutanud. Karistatust kui sellist ei saa aga A. Magomedovile ette heita, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks elu seaduskuulekalt. A. Magomedovil on kaks kriminaalkaristust. Distsiplinaarrikkumiste näol ei ole tegemist tõsiste režiimirikkumiste vaid pisirikkumistega, mille toimepanemisest on möödas juba aasta. Ka vangla on toetanud A. Magomedovi ennetähtaegset vabastamist, mis näitab, et tema 3 käitumisele ega korrajärgimisele ei ole asutusel etteheiteid. Vangla ja prokurör peavad vajalikuks kinnipeetava vabastamist elektroonilise valvega, mis soodustab taasühiskonnastamist. Elektrooniline valve võimaldab jälgida püstitatud eesmärki läbida kriminaalhooldus ning tõestada seaduskuulekust. 4.2 A. Magomedov leiab, et kohus ei ole arvestanud vangla iseloomustuses märgitut ja tuginenud ekslikele faktidele. Nimelt on vangla leidnud, et A. Magomedov on viisakas ja tasakaalukas, ent kohus on leidnud, et määruskaebuse esitaja on mittealluv, tasakaalutu ja ebaviisakas. Vangla leidis vastupidiselt kohtule, et A. Magomedovi uue kuriteo toimepanemise risk on väike. Arvestada tuleks, et ka prokurör toetas A. Magomedovi ennetähtaegset vabastamist. Peamiseks vabastamist pooldavaks argumendiks peab määruskaebuse esitaja seda, et tema pere on sattunud raskesse majanduslikku seisu. A. Magomedovil oleks koheselt võimalik asuda tööle. Tõsi – kohus juhtis õigustatult tähelepanu sellelegi, et ka kuriteo toimepanemise ajal oli A. Magomedovil pere, lapsed ning elu- ja töökoht, mis aga ei hoidnud kuritegude toimepanemist ära. Samas on kohus jätnud arvestamata, et määruskaebuse esitaja on saanud vanemaks ja seetõttu ei ole tal aega riskida uue vabadusekaotusega. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Magomedovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et isiku vabastamine, keda on korduvalt karistatud narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest ja kes ka vangistuses viibides ei ole õiguskuulekalt käitunud ning kelle karistusest on ära kandmata veel üle 1 aasta 5 kuu – ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 5.2 Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajate etteheidetega maakohtu määrusele - maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, kehtivad distsiplinaarkaristused, kuriteo toimepanemise asjaolud) kui ka positiivseid asjaolusid (osalemine tugigrupis Convictus, riigikeele kursused A1 tasemel, majandustöödel töötamine, elu- ja töökoha olemasolu ning perekonna toetus). Positiivsed asjaolud on määruskaebuse esitajate poolt ka maakohus esile toodud (protokoll, tlk 69). Maakohus on sellele vaatamata sedastanud, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud A. Magomedovil uut narkokuritegu toime panna. Ehkki A. Magomedov väidab, et vanusega on tulnud ka teadmine mitte enam uusi kuritegusid toime panna, tuleb KarS § 76 lg-st 3 asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et A. Magomedovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 5.3 A. Magomedov on leidnud, et kohus on tuginenud ekslikele faktidele – vangla iseloomustuse kohaselt on ta viisakas ja tasakaalukas. Määruskaebuse esitaja kahtlustab isegi, kas ehk kohus tema iseloomustust kellegi teise omaga segi ei ajanud. Ringkonnakohus märgib, et ehkki distsiplinaarkaristused on määruskaebuse esitajale määratud ebaviisaka käitumise ja korraldustele mitteallumise eest (vt ka maakohtu määruse p 2.2), on vangla märkinud, et A. Magomedov on suhtlemisel viisakas ja vaoshoitud. Samas dokumendis aga 4 leitakse, et ametnikesse suhtub sallivalt, üritades konflikte vältida, kuid negatiivse lahenduskäigu korral võib ärrituda ja näidata mittesallivust välja. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Tiit Lõhmus