KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 8. juuli 2013 Kohtunik Paavo Randma, Mati Kartau, Maili Lokk Kriminaalasi 1-13-6223 Taotluse sisu Taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprok

§ 7

lg 1 p-st 5 jätta Aivar Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 20.06.2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinnipeetav A. Viitkin esitas 21.05.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaks kuriteoteadet kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 89 tunnustel enda väidetava väärkohtlemise ja piinamise kohta Tartu Vanglas.
2. Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 30.05.2013 teatega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata, asudes pärast materjalidega tutvumist seisukohale, et avalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Prokuratuur ei tuvastanud, et avalduses märgitud asjaoludega seoses oleks Tartu Vanglas A. Viitkini suhtes toime pandud KarS § 89 või mõne muu karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritav kuritegu.
3. A. Viitkin vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.
4. Riigiprokuratuur jättis 20.06.2013 määrusega A. Viitkini kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt ei nähtu vanglaametnike tegevuses midagi kuritegelikku. Kinnipeetav on viibinud korduvalt erinevate (eriala)arstide konsultatsioonil, teostatud on uuringuid ja määratud ravi. Kaebaja on ka varasemalt pöördunud prokuratuuri poole kriminaalmenetluse alustamise taotlustega Tartu Vangla ametnike suhtes seoses enda väidetava piinamise, arstiabita jätmise jms tõttu. Kontrollimisel pole tema väited kinnitust leidnud ning kriminaalmenetlus on jäetud alustamata (seadusjõus olev Riigiprokuratuuri 12.07.2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrus).
5. A. Viitkin esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 20.06.2013 määruse vaidlustamiseks. Taotluse kohaselt on prokuratuur jätnud A. Viitkini avalduse alusel kriminaalmenetluse KarS § 89 tunnustel põhjendamatult alustamata, kuigi teda on vanglas piinatud ja sandistatud. A. Viitkin märgib, et soovib Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustada, kuid see on võimalik ainult advokaadi vahendusel, mistõttu on vajalik talle riigi õigusabi määramine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et A. Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 20.06.2013 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib juhul, kui KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. KrMS § 41 lg 3 kohaselt antakse kannatanule kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 6

lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 7. Riigiprokuratuuri 12.07.2012 ja 20.06.2013 määrustest ning ka Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2012 määrusest nr 1-12-9775 nähtub, et A. Viitkin on korduvalt taotlenud kriminaalmenetluse algatamist seoses tema väidetava piinamise ja kehalise väärkohtlemisega vanglas. Nimetatud määrustest nähtuvalt on A. Viitkini soov kriminaalmenetlust algatada olnud motiveeritud rahulolematusest arstiabi kvaliteediga vanglas. Ka käesolevas asjas on A. Viitkin taotlenud riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, milles peeti põhjendamatuks tema kaebust kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 89 järgi, s.o tema vastu vanglaametnike poolt seoses piinamisega toime pandud inimsusvastase kuriteo tunnustel. Kuna A. Viitkini väiteid tema vanglas piinamise ja arstiabita jätmise kohta on prokuratuuri ja ringkonnakohtu poolt juba kontrollitud ning need on osutunud vääraks – A. Viitkinile on Tartu Vangla materjalide kohaselt pidevalt arstiabi osutatud, kuid ta ise on aeg-ajalt arstiabist ja määratud ravist keeldunud ning tema tervise halvenemine ei ole olnud tingitud vanglaametnike tegevusest – ning A. Viitkini poolt kirjeldatud vanglaametnike tegevus ei vasta ühtlasi KarS § 89 tunnustele, on tema võimalus Riigiprokuratuuri 20.06.2013 määruse vaidlustamiseks ja vangla vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb

§ 7lg 1 p 5 alusel keelduda.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau Maili Lokk