Obsah (5)

§ 337§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-10572 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidl

§-st 390 ja

§ 337lg 1 p-st 1: 1.

Jätta Tartu Maakohtu

1. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Anton Sootsi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaat Anu Pärtelile määruskaebemenetluses Anton Sootsile riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Anton Sootsilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.

1. Anton Sootsil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Anton Soots 1-09-10572 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Tartu Maakohtu 07.06.2013 määrusega jäeti Anton Soots vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Soots mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 28.09.2009 kohtuotsusega KarS § 118 p 2 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega, mida

§ 238lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra.

A. Sootsi karistuseks jäi 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. KarS § 75 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja määrati 3-aastane käitumiskontrolliga katseaeg ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu 18.01.2012 määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 28.09.2009 otsusega mõistetud karistus – 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks on 01.02.

1. Esimese astme kohtu määruse sisu
2. Kohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et A. Sootsi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja materiaalne alus, kuid kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Formaalseks aluseks on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest üle ½ karistusaja ärakandmine, s.o KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud tähtaeg, mil vaadatakse ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve alla. A. Soots on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele ja tingimused selleks tema elukohas on olemas. 2.2 Materiaalseks aluseks on kindla elukoha olemasolu ja töökoha võimalus, samuti lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik. 2.3 A. Sootsi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Need asjaolud ei võimalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ka esmakordselt vangistust kandvat isikut. A. Soots kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Tema kuritegudega on kahjustatud õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid, kahjustatud õigushüvede ring on võrreldes eelmiste kuritegudega laienenud. Praegu kannab ta karistust isikuvastase kuriteo eest. A. Sootsi ärakuulamise järel jõudis täitmiskohtunik samale järeldusele vangla spetsialistide ja prokuröriga, et A. Sootsi ei ole, arvestades tema isikut, varasemat eluviisi ja käitumist katseajal, võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada esimesel tähtajal. A. Sootsi käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavad distsiplinaarrikkumised. Tema isikut tervikuna iseloomustab varasem korduv karistatus. Korduvad vangistusest tingimisi vabastamised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Kuritegude toimepanemisel on olnud oluline osa alkoholil, mis on seni kujundanud A. Sootsi eluviise. 2.4 A. Soots on vangistuses alustanud resotsialiseerivaid tegevusi sotsiaalprogrammides osalemisega ja õpingutega. Vangistuse ajal selle tegevusega jätkamine on tõhusam resotsialiseerumise viis kui tingimisi ennetähtaegne vabanemine käitumiskontrollile allutamisega. 2 Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja rahuldada määruskaebus ning vabastada A. Soots enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et täidetud nii materiaalsed kui ka formaalsed eeludused A. Sootsi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. 3.2 A. Sootsil on vabanedes kindel elukoht vanemate juures Viljandimaal. Tema isa on andnud allkirja, et võimaldab paigaldada elektroonilise järelevalve seadeldise ja on nõus poja asumisega elama nimetatud elukohas. A. Sootsil on võimalik saada kohe vabanedes tööle XXX , mille omanik on andnud telefonitsi nõusoleku A. Sootsi töölevõtmiseks. Samas kohas töötab ka A. Sootsi ema, mistõttu tööle minek ja tulek ning hoolsus oleks enam kui garanteeritud. Töökoht asub elukoha lähedal. A. Sootsil on olemas tööharjumus ja talle meeldib füüsiline töö. Ta on enda sõnul käinud varem tööl välismaal – Soomes, Rootsis, Norras ja teinud füüsilist tööd valdavalt ehitusel. A. Sootsil on säilinud head suhted lähedastega, s.o ema, isa, vanaema, õe ja vennaga. Teda on külastatud karistuse kandmise ajal, peetud kirjavahetust ja helistatud. Lisaks on tal ka tüdruksõber, kellega ta peab kirjavahetust ja plaane pere loomiseks. Eeltoodu annab aluse arvata, et vabaduses viibides saab A. Soots hakkama nii kontrollnõuete täitmisega kui olukorraga, kus ta on allutatud elektroonilisele valvele, olles motiveeritud korralikult käituma. 3.3 Kriminaalhooldaja ettekandes toodud asjaoludest saab järeldada, et takistusi tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele allutamisega elektroonilisele valvele, ei ole. A. Soots on vanglas viibides läbinud ka sotsiaalprogrammi ning käinud koolis, kuigi ei suutnud
4. klassi lõpetada keskendumisraskuste tõttu. Arvesse tuleb võtta, et A. Sootsi puhul on tegemist isikuga, kellel on diagnoositud hüperkineetiline probleem, mis kahtlemata on mõjutanud tema käitumist (rahutu, käitub mõtlematult, ettearvamatu ärritussituatsioonis). Ilmselt on see lõppkokkuvõttes mõjutanud tema käitumist tervikuna, arvestades m.h seda, et tegemist on noore isikuga, kes varem suhtles ebasobivate sõpradega. Tänaseks on A. Soots lõplikult katkestanud kõik sidemed endiste sõpradega ja soovib edaspidi olla seaduskuulekas. A. Soots saab aru, et on varasemalt korduvalt kuritegusid toime pannes väga valesti käitunud. Kaitsja leiab, et kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud ja seaduse mõtte kohaselt on alus A. Sootsi taotlus rahuldada. Kaitsja osundab vangla hinnangule uue kuriteo toimepanemise osas ja leiab, et igasuguste protsentidega oletada ei ole õige, sest uue kuriteo toimepanemise risk jääb alati isiku puhul, kes on kord vanglasse sattunud. Ilmselt on vangla arvamust mõjutanud A. Sootsi
5. a korduv karistamine distsiplinaarkorras. Samas on ta siiski püüdnud käituda
6. a korrektselt. Kaitsja märgib, et isik on motiveeritud, mis on positiivse saavutamiseks peamine.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 27.06.
8. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Sootsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 3 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). A. Sootsi puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Teda on varasemalt kolmel korral allutatud käitumiskontrollile, s.h on ühel korral vangistus asendatud ÜKT-ga. Katseajad loeti ebaõnnestunuks, kuna A. Soots ei täitnud kõikidel juhtudel kriminaalhoolduse nõudeid, s.h pani katseajal toime uue kuriteo ning ei täitnud korduvalt kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p-s 2 määratud lisakohustusi ning jättis täitmata ÜKT tunnid. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et korduvad vangistusest tingimisi vabastamised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Sootsi hoidnud uutest kuritegudest. Süüdimõistetu kuriteod on kõik toime pannud alkoholijoobes ning need on varieeruvad. A. Soots on toime pannud nii liiklussüütegusid kui ka korduvalt vägivallaga seotud süütegusid. Käesolevat vangistust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mis on täitmisele pööratud, kuna A. Soots ei täitnud talle kohtuotsusega pandud KarS § 75 lg 1 nõudeid, s.o ei ilmunud registreerimisele, ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Arvestades A. Sootsi korduvat kriminaalkorras karistatust jt riskihinnangu seisukohast olulisi näitajaid, on temale antud hinnang uue kuriteo toimepanemise osas kõrge, mistõttu Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lisaks on A. Sootsil ka vangistuses viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad A. Sootsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega. 5.2 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et A. Sootsi iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on A. Sootsil olemas elukoht, toetavad lähedased, garanteeritud töökoht ning ka varasem töökogemus, mis kergendaks töö leidmist. Kaitsja palub märgata sedagi, et A. Soots on osalenud sotsiaalprogrammides ning käinud koolis, kuigi
10. klass jäi ka nüüd lõpetamata keskendumisraskuste tõttu. Samuti on kaitsja viidanud sellele, et A. Sootsil on diagnoositud hüperkineetiline probleem, millest võib olla tingitud tema õigusvastane käitumine, milleni on muuhulgas viinud ka ebasobivad sõbrad, kellega kinnipeetav on nüüdseks suhted katkestanud. A. Soots on aru saanud varasemast valest käitumisest. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 10-11). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et A. Sootsi iseloomustuses märgitud negatiivsed asjaolud (alkoholiprobleem, korduv kriminaalkorras karistatus, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, kehtivad distsiplinaarkaristused) kogumis näitavad, et kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole A. Sootsi käitumine korrigeeritav. Vangistuses on A. Sootsil võimalik osa võtta resotsialiseerivatest programmidest, milline on tõhusam reosotsialiseerimise viis kui ennetähtaegne tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega. Ka ringkonnakohtu hinnangul oleks kinnipeetaval, arvestades tema alkoholisõltuvust (isikut on 17 korral väärteokorras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest), vaja kinnistada rangema järelevalve tingimustes sõltuvusest vabanemist ja õiguskuulekat käitumist. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul 4 on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau