← Eesti

1-09-10258/80

Obsah (5)§ 3851§ 385§ 380§ 384§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 10258 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Pav

§ 3851

ja § 384 lg 1 järgi ning Indrek Laasme süüdistuses

§ 3851

järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 05.oktoobri 2012.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus Prokurör Aarne Pruus Süüdistatavad Henri Rüüsak isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, elukoht XXXXXXXXXX, varem kohtu poolt karistamata Endrus Arge isikukood XXXXXXXXXXXX, Eesti kodanik, elukoht XXXXXXXXXXXXXXx, varem kohtu poolt karistamata Indrek Laasma isikukood XXXXXXXXXXX, Eesti kodanik, elukoht XXXXXXXXXXXXxxxx, varem kohtu poolt karistamata Kaitsjad Adv Raul Palmaru ja Andres Simson RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu

  1. oktoobri 2012.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt välja Endrus Arge kasuks 1104.- eurot, Indrek Laasma kasuks 540.eurot ja Henri Rüüsaku kauks 540.- eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Pärnu Maakohtu
  3. oktoobri 2012.a otsusega tunnistati Henri Rüüsak ja Endrus Arge

§ 385

1 ja 384 lg 1 järgi ning Indrek Laasma

§ 3851 järgi õigeks.

SÜÜDISTUS 2. Henri Rüüsak, Endrus Arge ja Indrek Laasma olid

§ 385

1 järgi (kuni 15.märtsini 2007.a.

§ 380

) antud kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad, olles alates 26.05.2004 Japi Mööbel OÜ ( pankrotis 12.07.2007 ) juhatuse liikmed ja samast ajast teadlikud, et osaühingu netovara ei vastanud ÄS § 171 lg. 2 p.1 sätestatud nõuetele, olid ÄS § 180 lg.1 ja TsÜS § 35 kohaselt kohustatud juhtima äriühingut, korraldas igapäevaselt Japi Mööbel OÜ majandustegevust ja tulenevalt TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 olid kohustatud esitama osaühingu püsiva maksejõuetuse korral viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse, jätsid pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, kuigi Japi Mööbel OÜ oli objektiivselt maksejõuetu juba alates 31.12.2005.a. Sellest tulenevalt oleksid nad pidanud esitama pankrotiavalduse alates 01.jaanuarist 2006.a. kui selgus, et kahe aasta jooksul ei olnud suudetud viia osaühingu omakapitali seaduses ette nähtud tasemele. Japi Mööbel OÜ

  1. aasta majandusaasta aruande kohaselt lõppes
  2. aasta kahjumiga 937 257 krooni ja
  3. aasta kahjumiga 3 150 018 krooni. Osaühingul oli käibevara kokku 2 145 074 krooni väärtuses. Samal ajal oli lühiajalisi kohustusi 7 510 547 krooni väärtuses ja netovara oli 31.12.2005 seisuga 379 723 krooni ulatuses negatiivne.
  4. majandusaasta lõppes kahjumiga 1 941 130 krooni, osaühingul oli käibevara 3 749 097 krooni väärtuses, põhivara 6 221 604 krooni väärtuses ja lühiajalisi kohustusi 11 684 228 krooni, mistõttu oli netovara 31.
  5. 2006.a. seisuga 2 320 853 krooni ulatuses negatiivne.
  6. aasta kuubilansside kohaselt oli osaühingu omakapital negatiivne 2007.aasta jaanuaris 2 477 558 krooni, veebruaris 2 728 524 krooni, märtsis 2 770 344 krooni, aprillis 3 412 022 krooni ja mais 4 403 451 krooni.
  7. aasta kasumiaruannete kohaselt oli osaühingu jaanuarikuu majanduskahjum 156 705.39 krooni, veebruaris 250 965 krooni, märtsis 41 820 krooni, aprillis 641 667 krooni ja mais 991 429 krooni.
  8. aasta majandusaasta aruande,
  9. aasta kuubilansside ja kasumiaruannete kohaselt oli osaühingul
  10. aastal välja kujunenud maksejõuetus, mis 2006 -
  11. aastal süvenes. 2 H. Rüüsakule oli

§ 384lg.

1 järgi esitatud süüdistus selles, et eirates alates 01.01.2006.a. ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, olles müügitehingu ajal teadlik Japi Mööbel OÜ püsivast ja ilmsest maksejõuetusest, võõrandas Endrus Arge heakskiidul enne Japi Mööbel OÜ pankrotiavalduse esitamist ettevõtte vara, eelistades Eesti Vabariigile ja teisele võlausaldajale kahte võlausaldajat - OÜ-d CityPro Investments ja AS-i Hansapank. Selleks allkirjastas

  1. aprillil 2007.a. OÜ CityPro Investments esindajaga lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles lepiti kokku Japi Mööbel OÜ-le kuuluva kinnistu võõrandamises ja tasumises tasaarveldamise korras.
  2. mail 2007.a. XXXXXXXXXX X notaribüroos sõlmis Endrus Arge heakskiidul OÜ CityPro Investments esindajaga hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millede alusel müüs 6 000 000 krooni eest OÜ-le City Pro Investments Japi Mööbel OÜ-le kuuluva Japi kinnistu ja Pumbamaja kinnistu, millised asuvad Rapla maakonnas Rapla vallas Kalevi külas ja milledel asusid kõik tootmistegevuseks vajalikud hooned koos seadmetega. Vastavalt 30.04.2007 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollile oli OÜ CityPro Investments tasunud Japi Mööbel OÜ-le 1 586 500 krooni enne kinnistute müügilepingu sõlmimist ja 4 413 500 krooni loeti tasutuks vastastikuste nõuete tasaarveldamise teel. Müügi hetkel oli Japi kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 700 000 krooni AS-i Hansapank kasuks ja hüpoteegiga summas 46 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Müügilepingu tulemusena vähenes osaühingu võlg krediidiasutustele 2 188 392.52 krooni võrra. Tasudes hüpoteegiga tagatud nõudeosast suuremas ulatuses AS Hansapank nõuet, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak teistele võlausaldajatele AS-i Hansapank. Eksperdi arvamuse kohaselt oli Japi Mööbel OÜ kinnistute turuväärtus
  3. mai 2007a. seisuga 2,8 miljonit krooni ja nendes hoonetes asuvate seadmete bilansiline väärtus oli 1 415 193,71 krooni. Seega oli müügiobjektide reaalne väärtus 4 215 193.71 krooni. OÜ CityPro Investments reaalseteks kuludeks 02.05.2007 müügilepingus nimetatud kinnistute omandamisel olid 1 586 500 krooni ja tulevikus s.o. 25.01.2008 OÜ-le Wallenium Grupp tasumisele kuulunud 2 600 000 krooni. Müües lepingu esemed 1 586 500 krooni eest ja eelnevalt OÜ-le CityPro Investments loovutatud nõuete tasaarveldamise teel, millest 800 000 krooni ei olnud müügi ajaks muutunud sissenõutavaks, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak OÜ-t CityPro Investments teistele Japi Mööbel OÜ võlausaldajatele. 2007.a. aprillis oli OÜ Japi Mööbel omakapital negatiivne 3 412 022 krooni ja 31.mai seisuga 4 403 451 krooni. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu kasvasid 2007.aasta maikuus OÜ Japi Mööbel kohustused suuremas mahus, kui rahaliselt hinnatavad õigused, põhivahendite müügi tulemusena muutus osaühing sisuliselt varatuks ja ainuüksi
  4. aasta maikuus vähenes maksevõime 991 429 krooni, mistõttu vähenes teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus. Pankrotiavalduse esitasid Henri Rüüsak ja Endrus Arge pärast Japi Mööbel OÜ maksevõime olulist vähenemist. Pankroti kuulutas kohus välja 12.07.2007.a., mil osaühingu kohustused olid kasvanud 7 miljoni kroonini, millest maksuvõlg moodustas 4 431 149 krooni. Endrus Argele oli

§ 384lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et eirates alates 01.01.2006.a.

ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, olles müügitehingu teadlik Japi Mööbel OÜ püsivast ja ilmsest maksejõuetusest ja sellest, et Henri Rüüsak oli 30.aprillil 2007.a. allkirjastanud Japi Mööbel OÜ nimel OÜ-ga CityPro 3 Investments lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles lepiti kokku Japi Mööbel OÜ-le kuuluvate kinnistute võõrandamises ja tasumises tasaarveldamise korras, jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse esitada pankrotiavaldus, millega oleks vältinud Japi Mööbel OÜ kinnistute ja tootmisvahendite võõrandmisega kaasnenud AS-i Hansapank ja OÜ-d CityPro Investments eelistamise Eesti Vabariigile ja teistele osaühingu võlausaldajatele. Jätnud pankrotiavalduse esitamata võõrandas H.Rüüsak tema heakskiidul enne Japi Mööbel OÜ pankrotiavalduse esitamist ettevõtte vara, eelistades Eesti Vabariigile ja teisele võlausaldajale kahte võlausaldajat – OÜ CityPro Investments ja AS Hansapank. Selleks tegi Japi Mööbel OÜ juhatuse liige Henri Rüüsak teise juhatuse liikme Endrus Arge heakskiidul järgmised tehingud: allkirjastas

  1. aprillil 2007.a. OÜ CityPro Investments esindajaga lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles lepiti kokku Japi Mööbel OÜ-le kuuluva kinnistu võõrandamises ja tasumises tasaarveldamise korras.
  2. mail 2007.a. Tallinnas Tartu mnt. 10/Pääsukese 2 notaribüroos sõlmis Endrus Arge heakskiidul OÜ CityPro Investments esindajaga hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millede alusel müüs 6 000 000 krooni eest OÜ-le City Pro Investments Japi Mööbel OÜ-le kuuluva Japi kinnistu ja Pumbamaja kinnistu, millised asuvad Rapla maakonnas Rapla vallas Kalevi külas ja milledel asusid kõik tootmistegevuseks vajalikud hooned koos seadmetega. Vastavalt 30.04.2007 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollile oli OÜ CityPro Investments tasunud Japi Mööbel OÜ-le 1 586 500 krooni enne kinnistute müügilepingu sõlmimist ja 4 413 500 krooni loeti tasutuks vastastikuste nõuete tasaarveldamise teel. Müügi hetkel oli Japi kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 700 000 krooni AS-i Hansapank kasuks ja hüpoteegiga summas 46 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Müügilepingu tulemusena vähenes osaühingu võlg krediidiasutustele 2 188 392.52 krooni võrra. Tasudes üle hüpoteegiga tagatud nõudeosast suuremas ulatuses AS Hansapank nõuet, eelistasid E. Arge ja H. Rüüsak teistele võlausaldajatele AS-i Hansapank. Eksperdi arvamuse kohaselt oli Japi Mööbel OÜ kinnistute turuväärtus
  3. mai 2007a. seisuga 2,8 miljonit krooni ja nendes hoonetes asuvate seadmete bilansiline väärtus oli 1 415 193,71 krooni. Seega oli müügiobjektide reaalne väärtus 4 215 193.71 krooni. OÜ CityPro Investments reaalseteks kuludeks 02.05.2007 müügilepingus nimetatud kinnistute omandamisel olid 1 586 500 krooni ja tulevikus s.o. 25.01.2008 OÜ-le Wallenium Grupp tasumisele kuulunud 2 600 000 krooni. Müües lepingu esemed 1 586 500 krooni eest ja eelnevalt OÜ-le CityPro Investments loovutatud nõuete tasaarveldamise teel, millest 800 000 krooni ei olnud müügi ajaks muutunud sissenõutavaks, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak OÜd CityPro Investments teistele Japi Mööbel OÜ võlausaldajatele. 2007.a. aprillis oli OÜ Japi Mööbel omakapital negatiivne 3 412 022 krooni ja 31.mai seisuga 4 403 451 krooni. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu kasvasid
  4. aasta maikuus OÜ Japi Mööbel kohustused suuremas mahus kui rahaliselt hinnatavad õigused. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise ja OÜ Japi Mööbel põhivahendite müügi tulemusena muutus osaühing sisuliselt varatuks ja ainuüksi
  5. aasta maikuus vähenes maksevõime 991 429 krooni, mistõttu vähenes teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus. 4 Pankrotiavalduse esitasid Henri Rüüsak ja Endrus Arge pärast Japi Mööbel OÜ maksevõime olulist vähenemist. Pankroti kuulutas kohus välja 12.07.2007.a., mil osaühingu kohustused olid kasvanud 7 miljoni kroonini, millest maksuvõlg moodustas 4 431 149 krooni. APELLATSIOON
  6. Prokurör taotleb Pärnu Maakohtu 05.10.2012.a õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega karistada Henri Rüüsakut

§ 3851

järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, so 6963 eurot ning;

§ 384

lg 1 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära, so 20 889 eurot.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära, so 20 889 eurot; Endrus Arget karistada

§ 3851

järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, so 6963 eurot ning

§ 384

lg 1 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära, so 20 889 eurot.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti rahaline karistus 300 päevamäära, so 20 889 eurot; Indrek Laasmad karistada

§ 3851järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, so 1543 eurot.

H.Rüüsaku, E.Arge ja I. Laasma rahalise karistuse arvutamisel võtta aluseks nende

  1. aasta keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatis. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu poleks 2006.a lõpuks ja 2007.a esimesel poolel Japi Mööbel OÜ võimalused koostööks Soome äriühingutega ammendunud ja et seeläbi oli võimalik makseraskustest välja tulla ning et püsivalt maksejõuetuks muutus osaühing alles 18.06.
  2. Kohus märkis, et Wallenium Grupp OÜ-l oli tehtud töö eest saada HSL Group OY-lt 26.juuni 2007.a. seisuga 123 098.10 eurot ja enne seda veel suuremad summad, siis oli süüdistatavatel ka küllaldane alus arvata, et summade laekumise korral saab Japi Mööbel OÜ-d tegevust jätkata ja asuda võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kohus jättis siin tähelepanuta, et Wallenium Grupp OÜ ei olnud Japi Mööbel OÜ-le võlgu, vaid olukord oli vastupidine, mistõttu HSL Groupi OY poolt Wallenium Grupp OÜ-le võlgnevuse tasumine ei oleks kuidagi muutnud Japi Mööbel OÜ majanduslikku seisu. Prokurör viitab Riigikohtu 28.11.2011 otsusele vaidlusaluses kriminaalasjas ja leiab, Japi Mööbel OÜ maksevõime hindamisel seisuga 01.01.2007 on kohus lähtunud ainult ühest näitajast-äritulu ning jätnud tähelepanuta, et koos äritulude suurenemisega suurenesid ka osaühingu ärikulud. Japi Mööbel OÜ objektiivse maksevõime hindamisel läks kohus vastuollu Riigikohtu otsuses antud juhisele, et objektiivse maksevõime hindamisel tuleb analüüsida kõiki äriühingu majandusnäitajaid. Apellant analüüsib Japi Mööbel OÜ kasumiaruandeid 2005 - 2007 majandusaasta kohta, 2006 majandusaasta aruannet, audiitori järeldusotsust, 2007.a maikuu bilanssi, viitab PankrS § 1 lg 2 ning leiab, et Japi Mööbel OÜ raamatupidamislikud majandusnäitajad on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada osaühingut püsivalt maksejõuetuks ning väär on kohtu seisukoht, et Japi Mööbel OÜ ei olnud püsivalt maksevõimetu ka alates
  3. jaanuarist 2007 . 5 Kohus on leidnud, et Japi Mööbel OÜ majandusnäitajad ei anna alust lugeda äriühingut 31.detsembri 2005.a. seisuga PankrS § 1 lg. 2 ja 3 ja TsÜS § 36 mõttes ilmselt ja püsivalt maksejõuetuks ja süüdistatavad ei pidanud nende põhjal äriühingu püsivat maksejõuetust ka möönma. Kohus on tuginenud peamiselt ühele tõendiallikale- vandeaudiitor P M ütlustele ja tunnistaja poolt koostatud arvamusele Japi Mööbel OÜ
  4. majandusaasta aruande kohta. (t.l. 88-94
  5. kd.). Prokurör märgib, et P. M poolt koostatud arvamus on sisult kallutatud, eksitav ja sisaldab ebaõigeid järeldusi. Seda arvamust ei saa usaldusväärse tõendina käsitada. Apellant viitab eksperthinnang nr.0181 ÄP/2012, Japi Mööbel majandusaastate aruannetele ja märgib, et osaühingu põhivara oli üle hinnatud, mistõttu tegelikult oli osaühingu omakapital seisuga 30.06.2006 negatiivne 2 222 540,39 krooni. Prokurör on seisukohal, et Japi Mööbel OÜ raamatupidamislikud majandusnäitajad on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada osaühingut püsivalt maksejõuetuks alates 01.01.
  6. Apellatsioonis ei nõustuta kohtu seisukohaga, et süüdistatavatel puudus võimalus saada ülevaadet sellest, et 01.01.2006 oli osaühingu omakapital negatiivne ning sellest, et 2 eelneva aasta vältel ei olnud osaühing suutnud viia omakapitali nõutud tasemele. Nii näiteks oli 2004 aasta kahjum kajastatud osaühingu 2004 aasta majandusaruandes, mistõttu on ainuüksi seetõttu ebaõige kohtu poolt avaldatu, et süüdistavad ei olnud teadlikud sellest, et 2004 aasta lõppes kahjumiga 937 257 krooni. Japi Mööbel OÜ pearaamatupidaja N.L ulti ütlustest nähtub üheselt, et kuubilansside ja kasumiaruannete alusel on võimalik saada ülevaade Japi Mööbel OÜ omakapitalist ja kahjumist seisuga 31.12.2005.a ning kohtu vastupidine seisukoht on väär. Kohus on ekslikul seisukohal, et kõik E.Arge poolt Soome partnerite vahelised lepingud olid sõlmitud Japi Mööbel OÜ huvidest lähtuvalt. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lepingud olid sõlmitud Wallenium Grupp nimel, seega nende lepingute alusel tekkisid õigused ja kohustused Wallenium Grupp OÜ-l, mitte Japi Mööbel OÜ-l. Japi Mööbel OÜ ja Wallenium Grupp OÜ vahel 02.detsembril 2003.a. sõlmitud koostööleping ei oma tõenduslikku tähtsust, sest see leping kaotas kehtivuse 31.12.2004, Puustelli Group OY ja Wallenium Grupp OÜ vahel 10.oktoobril 2005.a. sõlmitud kavatsuste ja 09.märtsil 2006.a. Puustelli Group OY ja Wallenium Grupp OÜ poolt sõlmitud osanikeleping ei näita seda, et Japi Mööbel OÜ juhatus tegutses aktiivselt vaheseinte profiilide turustamise eesmärgil ja sellel eesmärgil oli moodustatud Soome partneriga ühisettevõte. Tegelikult 10.10.2005 Puustelli Group OY ja OÜ Wallenium Grup OÜ Endrus Arge ja Henri Rüüsaku isikus leppisid kokku, et osapooled asutavad Soomes tegutseva aktsiaseltsi, mille ülesandeks on AS Thulemas ja OÜ Wallenium Grupis toodetud büroomööbli müük ja turustamine Soomes. Lepingu kehtivusajaks on 6 kuud. 09.03.2006 asutati Puustelli Group OY ja Wallenium Grupp OÜ ühisettevõtte PW Interio OY ( edaspidi ettevõtte) kontorimööbli tootmise ja turustamise eesmärgil. Wallenium Gupp OÜ nõudeõigused ei ole ülekantavad Japi Mööbel OÜ-le, tegemist on erinevate äriühingutega. Seetõttu nende tõendite pinnalt selgub, et Endrus Arge ja Henri Rüüsak on OÜ Wallenium Grupp nimel tegutsenud Soome turul Wallenium Grupp toodangu, milleks oli kontorimööbel, realiseerimise nimel. Kaitsja poolt esitatud tõendid – leping ja raport ei sisalda selliseid faktilisi asjaolusid, mille alusel oleks võimalik hinnata Japi Mööbel OÜ maksevõimet. Raportist selgub ka see, et 6 Wallenium omas ka iseseisvat tootmisüksust. Selle tõendi alusel võib väita, et Endrus Arge ja Henri Rüüsak tegutsesid eelkõige OÜ Wallenium Grupp huvidest lähtuvalt. Sellele viitab ka asjaolu, et raporti koostaja intervjueeris tööde teostamise käigus 9 Walleniumi juhtivtöötajat, Japist intervjueeris ainult tegevjuhti ning tellitud tööde eest maksid AS Thulema, OÜ Wallenium Grupp ja PW Interio Oy . 20.01.2007 arvelduskrediidi lepingust nähtub, et arvelduskrediidi saamise tingimuseks oli kommertspant arvelduskrediidi saaja vallasvarale, hüpoteek Japi kinnistule r/nr. 2296337 ja Wallenium Grupp garantiikiri. Nõutavate tagatiste rohkus näitab seda, et pank ei pidanud Japi Mööbel OÜ maksevõimet heaks ja andis arvelduskrediiti ainult seetõttu, et see oli tagatud mitmekordsete tagatistega. Liisingulepingutega võttis osaühing endale täiendavaid rahalisi kohustusi, samas pank ei võtnud endale ärilisi riske, sest liisingulepingute mittetasumise korral oli pangal alati võimalus liisinguleping tühistada. Lähtudes Japi Mööbel OÜ maksevõime hindamisel ainult arvelduskrediidi- ja liisingulepingutest, jättes analüüsimata ja arvestamata Japi Mööbel majanduslike näitajatega nagu näiteks ärikasum, võlgnevus krediidiasutustele, võlgnevus tarnijatele jne. Maakohus sattunud vastuollu Riigikohtu poolt antud juhistega, et maksevõime kindlaks tegemisel tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Süüdistavate poolt ei ole esitatud ühtegi lepingut, milline oleks allkirjastatud Japi Mööbel OÜ nimel, mistõttu on alusetu ja paljasõnaline Endrus Arge ja Henri Rüüsaku väide, et nad esindasid Soome poolsetel läbirääkimistel Japi Mööbel OÜ huve. HSL Group OY ja Wallenium Grupp OÜ vahel 31.mai 2007.a. sõlmitud kasutusõiguse ja tarnelepingule tuginedes on süüdistatavad väitnud, et oleks leping realiseerunud, poleks Japi Mööbel OÜ pankrott saabunud. Lepingute sisust midagi sellist tuletada ei saa. Tarnelepingu osapooled ei võtnud selle lepinguga endale kohustusi Japi Mööbel OÜ ees ja sellest lepingust ei selgu ka, millist majanduslikku kasu oleks selle lepingu tagajärjel saanud Japi Mööbel OÜ. Japi Mööbel OÜ juhatuse liikmete poolt ei ole esitatud konkreetset äriplaani, millest oleks selgunud, kui suurt majanduslikku tulu oleks Japi Mööbel nimetatud lepingu tagajärjel teeninud. E. Arge selgituse kohaselt
  7. aprilli seisuga moodustas HSL Group OY 8 kuu kogukahjum 900 000 eurot. Wallenium Grupp loobus aktsiatest Puustelli ja HSL tegevjuhtkonna kasuks ning sai vastu lepingu, mille alusel pidid tarned taastuma. Soome äriühingu majandustegevus oli kahjumis, mistõttu jääb arusaamatuks, millel põhines H.Rüüsaku ja E.Arge optimism, et tegemist on usaldusväärse lepingupartneriga. Japi Mööbel OÜ-l puudus võimalus mõjutada, et eelnimetatud lepingu osapooled lepingutingimusi nõuetekohaselt täidaksid. Samuti ei saanud Japi Mööbel OÜ sellest lepingust tulenevalt esitada Wallenium Grupp OÜ-le mingeid nõudmisi, tal puudus ka võimalus nõuda OÜ-lt Wallenium Grupp, et viimane telliks temalt Wallenium Grupp OÜ ja HSL Group OY vahelise lepingu esemeks olevat toodet. Selle lepinguga reguleeriti OÜ-gu Wallenium Grupp ja OÜ ja HSL Group OY vahelisi lepingulisi suhteid. Nimetatud lepingust tulenevalt HSL Group OY-l ei tekkinud Japi Mööbel OÜ ees mingeid kohustusi, seega nimetatud tehing ei mõjutanud mingilgi määral Japi Mööbel OÜ omakapitali seisu. Japi Mööbel OÜ võimaliku majandusliku tulu ja nimetatud lepingu vaheline põhjuslik seos oli sõltuvuses teguritest, mida Japi Mööbel OÜ ei saanud kontrollida. Nimetatud tarneleping sõlmiti alles 31.05.2007 ja selle kehtimahakkamiste tähtaeg 01.09.2007 oli tingimuslik, 7 mistõttu Wallenium Grupp, seda enam Japi Mööbel juhatuse liikmed 2006 aastal, 2007 aastal ja Japi Mööbli kinnistute müümise hetkel 02.05.2007, ei saanud selle lepinguga arvestada, sest seda ei olnud veel olemas. I. Laasma avaldas, et osaühingul oli kasumlik periood 2005 aasta lõpust kuni 2006 kevadeni. 2006 kevadest hakkasid toormaterjali hinnad tõusma ja ettevõttel hakkas kahjumit tootma / II kd. lk.350 /. Seega, 30.06.2006 kui I. Laasma, H. Rüüsak ja E. Arge tutvusid osaühingu poolaastabilansiga olid nad teadlikud sellest, oli toimunud puitmaterjali hinnatõus ning osaühing oma majandustegevusest ei tootnud enam kasumit. Ühe ärilise riskina oleksid juhatuse liikmed pidanu enda jaoks teadvustama, et puitmaterjali hinnatõus võib jätkuda. Tegelikult see nii juhtuski ja puitmaterjal kallines teistkordselt. Tunnistaja N. L ulti ütlustest selgub, et järgmine hinnatõus oli aastavahetusel ja kolmas 2007 esimese kvartalis. Arvestades seda, et 2006 poolaasta bilansi järgsetel kuudel osaühing igakuuliselt tootis kahjumist, siis on ebareaalne Endrus Arge ja Henri Rüüsaku poolt välja pakutud äriplaan, kasumi arvelt taastada Japi Mööbel OÜ omakapital. Tegelikkusele ei vasta Endrus Arge ja Henri Rüüsaku poolt avaldatu, et kinnistute ja tootmisvahendite müügi tulemusena sai osaühing vabu käibevahendeid. Japi Mööbel OÜ AS Hansapank kontoväljavõte väljavõttest ( II kd. lk.164 ) nähtub, et pärast Hansapanga lepingutest 04-314072-JT ja 06-007837-KT tulenevate nõuete tasumist oli seisuga 02.05.2007 Japi Mööbel OÜ Hansapanga kontojääk 53.10 EEK. Seega 02.05.2007 müügitehingu tulemusena Japi Mööbel OÜ ei saanud vabu käibevahendeid, vaid selle tehinguga tasus osaühing nõuded AS-le Hansapank. 2005.aasta majandusaastaaruande tegevusaruanne sisaldab juhatuse liikmete äriplaani, millest selgub, et 2006.a. plaanitakse Japi Mööbel OÜ käibeks vähemalt 24 miljonit krooni. Sellest järeldub, et osaühingu omakapitali taastamine soovitakse saavutada käibe suurendamise arvelt. Ettevõtte käibe suurendamine ei too igal juhul kaasa positiivset tulemust. Olukorras, kus äriühingu valmistoodangu omahind on müügihinnast suurem, toob käibe suurendamine kaasa hoopiski negatiivse tulemuse. Japi Mööbel OÜ äriregistri teabesüsteemi väljatrükist, 2005a. majandusaasta kasumiaruandest nähtub, et osaühingu käive oli 19 433 627 krooni ja kahjum 3 150 018 krooni. Nendest andmetest nähtub, et 2003 ja
  8. aastatel jäi osaühingu käive ja kahjum samasse suurusjärku, kuid
  9. ja
  10. aastal osaühingu käive suurenes hüppeliselt, kuid sellest osaühingu majanduslik olukord ei paranenud vaid halvenes, mida näitab see, et osaühingu kahjum oli 2005 a. 3 150 018 krooni ja 2006a. 1 941 130 krooni. Hüpotees, et Japi Mööbel OÜ pankroti oleks ära hoidnud käibe suurenemine, on spekulatiivne. Seda seetõttu, et puuduvad andmed HSL Grupp võimaliku tellimuse suuruse osas. Samuti on teadmata, kui suur oleks olnud vahendaja Wallenium Grupp OÜ kasumimarginaal, kas ja kui palju oleks sellelt käibelt teeninud Japi Mööbel OÜ. Ainuke kindel summa, mida tarnelepingus mainitakse, on see, et tellijal tekib minimaalne royality maksmise kohustus Wallenium Grupp OÜ-le summas 36 000 eurot aastas ja sedagi tingimuslikult, juhul kui tellija on programmi vastu võtnud ja selle heaks kiitnud. Juhtkonna
  11. majandusaasta tegevusaruanne ei kajasta osaühingu eeldatavaid arengusuundi, olulisi planeeritavaid investeeringuid ja arendustegevuse projekte. Juhatuse poolt kavandatav 2006 .a. käibeplaan oli 24 miljonit krooni. E. Arge ja H. Rüüsaku poolt välja pakutud äriplaan seisnes selles, et käibe suurendamise arvelt on võimalik Japi Mööbel OÜ tootmine viia kasumisse ja lõpptulemusena rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded. 8 2006 esimesel poolaastal oli osaühingu kasum 337 183 krooni ja ettevõte netovara seis oli miinus 42 540 krooni. 31.12.2006 seisuga oli osaühingu netovara seis juba miinuses 2 320 853 krooni. See tähendab seda, et teisel poolaastal oli osaühingu kahjum 2 278 313 krooni. Selline suur kahjum ei saanud juhatuse liikmetele jääda märkamatuks. Indrek Laasmale seetõttu, et tema kohaliku tootmisjuhina korraldas osaühingu igapäevast majandustegevust, Endrus Argele seetõttu, et tema vastutas osaühingu müügipoole eest ja Henri Rüüsakule seetõttu, et tema vastutusvaldkonda kuulusid osaühingu finantsküsimused. Eluliselt ei ole usutav, et juhatuse liikmetele jäi märkamatuks, et ajavahemikul alates 2006 aasta juulikuust kuni 30.04.2007, s.o. 10 kuu jooksul, oli osaühingu majandustegevus igakuuliselt kahjumis. Käibe suurendamise arvelt ei olnud võimalik katta 2006 a. kahjumit. Apellatsioonis tehakse vastavad arvutused ja leitakse, et 31.05.2007 oli Japi Mööbel OÜ majanduslik olukord selline, et ka käibe suurenemine ei oleks ära hoidnud osaühingu pankrotti. Japi Mööbel OÜ maikuu bilansist ( II kd.lk. 204-210 ) nähtub , et seisuga 31.05.2007 oli osaühingul nõudeid ostjate vastu 674 730, 01 krooni, raha oli pangakontol 14 509,75 krooni ( III kd. lk.204). Samas oli osaühingul kohustus tasuda hankijatele 2 930 779, 40 krooni II kd. lk.207 ), maksuvõlg oli suurenenud 5 405 320,63 kroonini (II kd. lk.208) ja osaühingu omakapital oli miinuses 4 403 451,72 krooni (II kd. lk.210). Japi Mööbel OÜ-l oli lisandunud täiendav kohustus tasuda üürilepingu alusel Wallenium Grupp OÜ-le aastas 564 400 krooni. 2007 a. maikuus puudusid osaühingu käibevahendid, oli lisandunud täiendav üürimaksmise kohustus, mistõttu ei olnud reaalne ainult käibe suurendamise arvel tasuda Japi Mööbel OÜ 9 493 479,84 krooni suurust lühiajalist võlakohustust ( II kd. lk.209). Selle äriidee perspektiivitust näitas ka see, et kuigi H.Rüüsak 31.07.2007 võlausaldajate koosolekul lubas allhanke korras tagada Japi Mööbel OÜ vaheseinte tellimuse mahus, mis võimaldab Japi Mööbel OÜ -l teenida kasumit ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis nagu näitas tervendamise protsess, tegelikult lubatud tellimuste mahtu Wallenium Grupp OÜ Japi Mööbel OÜ OÜ-le ei taganud ja ka tervendamise ajal tootis osaühing kahjumit. Äriplaani ebareaalsust näitab ka see, et HSL Grupi ja Puustelli Goup Oy tegevjuhi vastuskirjast selgub, et läbirääkimise teemaks olnud vaheseinte profiilide mahud oli väikesed, mistõttu isegi lepingu realiseerumine ei oleks toonud endaga kaasa vaheseinte profiilide tellimuse olulist kasu. Põhjendamatult, ilma sisulise argumentatsioonita, viitega, et need tõendid ei oma asja lahendamiselt tähtsust, jättis kohus tõenditena kõrvale süüdistavate tahtlust ilmestavad olulised dokumendid:
  12. 10.juunil 2006.a. koostatud OÜ Wallenium Grupp OÜ ja Japi Mööbel OÜ vaheline müügiarvete tasumise kokkulepe (II kd. lk.64-65);
  13. E.Arge poolt 26.jaanuaril 2007.a. koostatud Wallenium Grupp OÜ teate Japi Mööbel OÜ-le seitsmest lepingust tuleneva nõudeõiguse loovutamise kohta CityPro Investments OÜ-le. (t.l. 66-67
  14. kd.)
  15. 05.veebruaril 2007.a. CityPro Investmets OÜ poolt Japi Mööbel OÜ-le esitatud nõue 14 päeva jooksul 3 409 933.27 krooni tasumiseks ja 26.veebruaril 2007.a. Japi Mööbel OÜ-le esitatud nõue pankrotihoiatus ( II kd. lk.68).
  16. 29.augustil 2006.a. Wallenium Grupp OÜ ja Japi Mööbel OÜ vahel sõlmitud kokkulepe vastastikuste kohustuste täitmiseks. (t.l. 232
  17. kd.)
  18. 01.novembril 2006.a. Wallenium Grupp OÜ poolt Japi Mööbel OÜ-le esitatud nõue laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. (t.l. 233-234
  19. kd.) 9
  20. I.Laasma poolt Japi Mööbel OÜ esindajana Wallenium Grupp OÜ-le 06.novembril 2006.a. antud vastus (t.l. 235
  21. kd.) laenulepingutest tulenevate võlgade tasumise tähtpäeva pikendamiseks.
  22. Japi Mööbel OÜ ja Wallenium Grupp vahel 10.augustil ja 31.novembril 2006.a. sõlmitud laenulepingud (t.l. 236-237
  23. kd.),
  24. Japi Mööbel OÜ-le 10.novembril 2006.a. esitatud teade 19.aprilli 2004.a. laenulepingu ülesütlemise kohta (t.l. 238
  25. kd.)
  26. Wallenium Grupp OÜ ja CitiPro Investment vahel 25.jaanuaril 2007.a. sõlmitud nõuete loovutamise leping (tl.239- 241 2.kd.).
  27. Maksu-ja Tolliameti poolt pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldus (t.l. 111-112, 126147
  28. kd.), mille kohaselt oli tasumata maksude ja intresside summa kokku 4 211 668 krooni.
  29. Maksu-ja Tolliameti otsus 10.oktoobrist 2005.a. sotsiaalmaksu võla ja intresside tasumise ajatamise kohta kuni 25.septembrini 2007.a. ( tl.143-144
  30. Kd)
  31. Maksu-ja Tolliameti poolt 24.novembril 2006.a. koostatud revisjoniakt (t.l. 145-151
  32. kd.) , mille kohaselt tuli maksta täiendavalt 320 565 krooni käibemaksu.
  33. I.Laasma poolt 04.detsembril 2006.a. antud vastus, milles Japi Mööbel OÜ ei nõustunud revisjoniaktis toodud järeldustega kuid nõustus esitama parandatud käibedeklaratsioonid tl.154 2 kd.).
  34. Maksu-ja Tolliameti 10.jaanuari ja 15.novembri 2006.a. teated maksuvõla tasumise graafikust mitte kinnipidamise ja uute võlgade kohta ( tl.155,156
  35. kd ).
  36. Maksu-ja Tolliameti 20.veebruari 2007.a. otsus maksuvõla ajatamise tühistamise kohta (tl.157-158
  37. kd.).
  38. 06.detsembril 2005.a. registriosakonna poolt tehtud kustutamishoiatus (t.l. 8
  39. kd.) Hoiatuses kohustati süüdistatavaid võtma tarvitusele Äriseadustiku (edaspidi ka ÄS) § 176 nimetatud abinõusid.
  40. Tunnistaja K T i ütlused rahavoogude aruande koostamise metoodika ja majandusaasta aruannetes kajastatud üksikute näitajate kohta. Samuti asja varasemal arutamisel 15.aprillil 2010.a. antud ütlused
  41. majandusaasta aruande kohta antud audiitorarvamuse koostamisest. Tõendite valikuline hindamine annab alust väita, et kohus on teinud ebaõige järelduse, et süüdisatavad ei pidanud isegi möönma, et Japi Mööbel ei ole alates 01.01.2006 ja ka seisuga 01.01.2007 ei ole võimeline rahuldama kõigi võlausaldajate nõudeid. Apellant analüüsib Japi Mööbel OÜ 2005 majandusaasta aruannet, rahavoogude aruannet, materiaalse põhivara arvestust, kasumiaruannet, audiitori järeldusotsust ja märgib, et ettevõtte 2004.a. majandustegevus lõppes kahjumiga summas 937 257 krooni ja 2005.a. kahjumiga summas 3 150 018 krooni ning osaühingul oli käibevara kokku 2 145 074 krooni, samas lasus osaühingul kohustus tasuda lühiajalised kohustused summas 7 510 547 krooni ja osaühingu netovara oli seisuga 31.12.2005 379 723 krooni ulatuses miinuses. Eksperthinnang nr.0181 ÄP/2012 tõendab, et kinnistute „ Japi „ ja „Pumbamaja“ turuväärtus seisuga 31.12.2005 oli 2 200 000 krooni. Japi Mööbel OÜ 2005 majandusaasta aruandes on ehitiste jääkväärtuseks 4 320 000 kooni ( I kd lk.27). Eksperthinnangust selgub, et osaühingu ehitiste väärtus oli üle hinnatud ( 4 320 00- 2 200 00 ) 2 120 000 krooni võrra, mis omakorda tähendab seda, et tegelikult 31.12.2005 seisuga oli osaühingu omakapital miinuses ( 2 200 000+ 679 723 ) 2 879 723 krooni. 10 31.12.2005 seisuga ei olnud osaühing suutnud 2 aasta vältel viia omakapitali nõutud tasemele, mis näitab, et OÜ- Japi Mööbel maksejõuetus ei olnud ajutine, vaid oli püsiv. Japi Mööbel OÜ 2006.aasta poolaastabilansist ja eksperthinnangust nähtub, et kinnistute väärtus oli üle hinnatud 2 180 000 krooni võrra, mis omakorda tähendab seda, et tegelikult oli seisuga 30.06.2006 osaühingu omakapital miinusesse (2 180 000 + 42 540,39 ) 2 222 540,39 krooni.
  42. majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2006 seisuga oli osaühingul käibevara 3 749 097 krooni, samas lasus osaühingul kohustus tasuda lühiajalised kohustused summas 11 684 228 krooni. Seega oli osaühingul 31.12.2006 seisuga puudu käibevahendeid summas 7 935 131 krooni. Osaühingu omakapital oli juba 2 320 853 kroonises miinuses ( II kd. lk.49). Eksperthinnang nr.0181 ÄP/2012 tõendab, et kinnistute „ Japi „ ja „Pumbamaja“ turuväärtus seisuga 31.12.2006 oli 2 700 000 krooni. Japi Mööbel OÜ 2006 majandusaasta aruandes on ehitiste jääkväärtuseks 4 233 600 kooni ( II kd lk.53). Nendest andmetest selgub, et osaühingu ehitiste väärtus oli üle hinnatud ( 4 233 600 - 2 700 00 ) 1 533 600 krooni võrra, mis omakorda tähendab seda, et tegelikult oli seisuga 31.12.2006 osaühingu omakapital miinuses (1 533 600 + 2 320 853 ) 3 854 453 krooni. 2006 a. kasumiaruandest ( II kd. lk.47) nähtub, et osaühingu äritulu oli 24 023 136 krooni ja ärikulu oli 25 704 607 krooni ning osaühingu ärikahjum oli 1 681 471 krooni ja aruandeaasta kahjum oli 1 941 130 krooni. Audiitori järeldusotsuse ( II kd. lk.60 ) hinnangul oli OÜ Japi Mööbel omakapital 31.12.2005 negatiivne summas 379 tuhat krooni ja seisuga 31.12.2006 negatiivne summas 2 320 000 krooni. Aruandeperioodil ei ole ettevõtte tegevus arenenud kavakohaselt, mistõttu OÜ-d Japi Mööbel ei saa käsitleda tegevust jätkava ettevõttena. 2006 majandusaasta aruande kohaselt sai osaühing 2006 a. lisaraha laenuna summas 2 483 178 krooni (II kd. lk.55), millega vähendati võlgnevust tarnijatel. Seisuga 31.12.2005 oli võlg tarnijatele 5 054 907 krooni ja seisuga 31.12.2006 oli võlgnevus tarnijatele vähenenud 4 862 168 krooni ( II kd. lk.46). 2006 a. majandusaasta aruandest selgub, et laenu ei võetud mahukateks investeeringuteks, vaid seda kasutati jooksvate võlgade likvideerimiseks, et edasi eksisteerida. Edasi analüüsib prokurör Japi Mööbel OÜ 2007 a. bilansse jaanuarist kuni maini ning märgib, et osaühingu omakapital oli miinuses 4 403 451.72 krooni. Japi Mööbel OÜ
  43. aasta kasumiaruannetest tuleneb, et osaühingu majanduskahjum oli jaanuarikuus 156 705,39 krooni, veebruaris 250 965 krooni, märtsis 41 820 krooni, aprillis 641 667 krooni, mais 991 429 krooni. 2007 poolaastal oli Japi Mööbel OÜ äritulu 10 803 350 krooni ja ärikulu 12 641 589 krooni ning ärikahjum 1 838 239 krooni. Apellant käsitleb tõendeid, mis näitavad, et süüdistavad olid teadlikud Japi Mööbel OÜ püsivast maksejõuetusest ning sellest tulenevalt oleksid pidanud pankrotiavalduse oluliselt varem kui 18.06.2007 esitama. Nendeks on pankrotihaldur Kauri Rattuse, audiitor K T i, Maksu- ja Tolliameti vanemspetsialisti S T i, Japi Mööbel OÜ pearaamatupidaja N L ulti, U R i, T P i ütlused. N L ulti, S T i, K T i, U R i, T P i ütlustest järeldub, et Japi Mööbel majandustulemuste osas omasid kõik juhatuse liikmed igakuuliselt ülevaadet. Japi Mööbel OÜ osanike 24.05.2006.a. koosolek-otsuse protokollist selgub, et Endrus Arge ja Indrek Laasma poolt võeti vastu otsus jätkata Japi Mööbel OÜ majandustegevust. Sellest 11 protokoll-otsusest selgub ka, et juhatuse liikmed olid tutvunud Japi Mööbel OÜ 2005 majandusaasta aruandega ja selle aruande alusel koostatud audiitori järeldusotsusega. Audiitori järeldusotsuses juhitakse juhatuse liikmete tähelepanu sellele, et ettevõtte omakapital on negatiivne summas 379 723 krooni ja selgitatakse, et ettevõtte majandustegevuse jätkamine nõuab omanikelt meetmete tarvitusele võtmist. Audiitori järeldusotsusest selgub, et need meetmed peavad olema kajastatud
  44. majandusaasta tegevusaruandes. Apellatsioonis käsitatakse 24.05.2006 koosoleku protokolli ja tehakse järeldus, et kuivõrd I. Laasma andis ülevaate osaühingu hetkeseisust, siis oli I. Laasma nagu ka teised juhatuse liikmedki igakuuliselt kursis osaühingu majandusliku olukorraga. Prokurör märgib siinjuures, et 24.05.2006 ei saanud juhatuse liikmete käsutuses olla 2006 poolaasta bilanssi, sest poolaasta bilanss koostati seisuga 30.06.
  45. Prokurör viitab mitmetele lepingutele, müügiarvete ajatamise kokkuleppele jt majanduslikele tehingutele ja leiab, et kõik süüdistatavad olid teadlikud Japi Mööbel OÜ pikaajalisest ja püsivast maksejõuetusest. Muuhulgas asjaolu, et nõustuti nõudeõigust loovutama oluliselt odavamalt ja tasumise tähtajaga 25.01.2008 näitab seda, et Henri Rüüsak ja Endrus Arge olid nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal veendunud, et Japi Mööbel OÜ on maksejõuetu. Muuhulgas osundatakse 02.05.2007.a notariaalaktiga hüpoteegi kustutamise avaldusele, kinnistute müügilepingutele ja asjaõiguslepingutele, millede allkirjastamisega võõrandas Henri Rüüsak osaühingu esindajana City Pro Investments OÜ-le Japi Mööbel OÜ-le kuulunud Japi ja Pumbamaja kinnistud, millel asusid kõik osaühingu tootmistegevuseks vajalikud hooned koos neis paiknevate seadmetega hinnaga 6 000 000 krooni, millest 1 586 500 tasuti CityPro Investments poolt enne müügilepingu sõlmimist ning 4 413 500 krooni tasuti vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras. 10.10.2005 Japi Mööbel OÜ taotluse alusel ajatas Maksu-ja Tolliamet 24 kuuks osaühingu maksuvõla summas 409 511 krooni, mille kohaselt oleks tulnud maksuvõlg tasuda ajavahemikul 25.10.2005 kuni 25.09.
  46. Maksuvõla tasumise graafikust osaühing kinni ei pidanud ning 20.02.2007 tunnistas Maksu- ja Tolliamet ajatamise kehtetuks. Ajatamise perioodil oli maksevõlg suurenenud ning oli seisuga 20.02.2007 2 259 689 krooni. I. Laasma vastuskirjast nähtuvalt oli osaühingu juhatus maksuvõlast teadlik. 01.06.2007 H. Rüüsak OÜ Wallenium Gupp esindajana ja I. Laasma Japi Mööbel OÜ esindajana, sõlmisid äriruumide üürilepingu, mille kohaselt Japi Mööbel OÜ võttis kohustuse tasuda alates 01.
  47. 2007 Wallenium Gupp OÜ-le ühe kuu eest üüri 40 000 krooni, millele lisandus käibemaks ning ühtlasi kohustus tasuda kõik lepingu esemega seotud kõrvalkulud ( II kd.lk.242-251 ). Sellest lepingust tulenevalt H. Rüüsak ja E. Arge säilitasid sisulise kontrolli Japi Mööbel OÜ kinnistute ja tootmisvahendite üle. 04.07.2007.a. esitasid Japi Mööbel OÜ juhatuse liikmed H. Rüüsak ja E. Arge Japi Mööbel OÜ nimel Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, milles avaldasid, et seisuga 31.12.2006 on osaühing maksejõuetu ning palusid alustada pankrotimenetlust. 12.07.2007.a kohtuotsusega kuulutas kohus välja Japi Mööbel OÜ pankroti, kuna maksuvõlad on tekkinud mitme aasta jooksul ebapiisavate tulude tõttu ning osaühing on maksujõetu, sest seisuga 31.12.2006 on osaühingu omakapital negatiivne 2 320 853 krooni, lühiajalisi rahalisi 12 kohustusi on 7 miljonit krooni, põhivara on samal ajal 1,1 miljonit krooni ja debitoorseid nõudeid 1,4 miljonit. Järgnevalt käsitleb prokurör süüdistatavate ütlusi ja järeldab, et kõik kolm juhatuse liiget omasid ülevaadet Japi Mööbel OÜ tegelikust majanduslikust seisust. Endrus Arge ja Henri Rüüsaku väide, et nende arvates ei olnud Japi Mööbel OÜ maksujõetus püsiv, on paljasõnaline ja seda seetõttu, et osaühingu makseraskused olid pikaajalised, algasid juba 2005, süvenesid 2006 ja 2007 aastal. Teiseks, nende teadlikkust Japi Mööbli maksejõutuse osas ilmestab ka see, et pärast seda kui maksuamet 20.02.2007 tühistas maksuvõla ajatamine, realiseerisid nad Japi Mööbel OÜ kinnistud ja tootmisvahendid. Seega kõik juhatuse liikmed möönsid, et alates
  48. jaanuarist on võimalik, et Japi Mööbel OÜ-l ei õnnestu rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid. Indrek Laasma avaldas kohtuistungil, et
  49. aastal ei olnud ta teadlik, et tal on juhatuse liikmena kohustus esitada pankrotiavaldus. Riigikohtu 05.06.2005 otsuse nr. 3-1-1-14-03 p.13 on avaldatud seisukoht, et isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. Prokurör viitab veel Riigikohtu otsuse 3-1-1-49-11 p-le
  50. I. Laasma ütlustest tuleneb, et ta oli teadlik temal lasuvast kohustusest juhtida osaühingut ja sellega kaasnevast vastutusest ettevõtte majandusliku seisu osas. Indrek Laasma oli Jap Mööbel OÜ juhatuse liige alates 2002, seega oli tal 5 aasta vältel võimalik tutvuda ÄS § 180 lg 5’ sätestatuga ning juhatuse liikme tegevust reguleeriva seadusandlusega kas isiklikult või küsida nõu seda valdkonda tundvatelt inimestelt, näiteks osaühingut auditeerinud K T ilt. Seega, Indrek Laasma teadmatus pankrotiavalduse esitamise kohustusest oli talle välditav, mistõttu ta on süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Kohus oli seisukohal, et E. Arge ja H. Rüüsaki tegevus näitab, et nad soovisid Japi Mööbel OÜ makseraskustest välja tuua, tundsid vastutust töötajate ja võlausaldajate ees ja esitasid pankrotiavalduse pärast püsiva ja ilmse maksejõuetuse selgumist seaduses ette nähtud aja piires. Kui eeldada negatiivse netovara ja makseraskuste tekkimisel pankrotiavalduse kohest esitamist, siis ei saaks juhatus ega osanikud suhtuda oma ettevõtmisse üldse perspektiivitundega. Selle kohtu seisukohaga ei saa nõustuda. Tegelikkuses ei näidanud Indrek Laasma, Endrus Arge ja Henri Rüüsak osaühingu juhtimisel üles piisavat hoolsuskohustust. Riigikohtu 14.12.2011 otsuse 3-1-1-89-11 p.20.3.
  51. selgitatakse, et juhatuse liikme majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  52. mai
  53. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  54. septembri
  55. a otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 16.2). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et ehkki äriseadustik ei nimetanud otsesõnu osaühingu juhatuse liikme kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see oli sätestatud ÄS § 306 lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta, tulenes osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest 13 sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele tsiviilkolleegiumi
  56. mai
  57. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03, p 21). (vt Riigikohtu Japi Mööbel OÜ raamatupidaja koostas ja esitas T. Prikile igakuuliselt kuubilansid ja kasumiaruanded. H. Rüüsakul oli võimalus ja tal lasus kohustus tutvuda enne 25.01.2007 lepingu allkirjastamist Japi Mööbel OÜ tegeliku majandusliku olukorraga ning kohustus hinnata ärilist riski, mida toob endaga kaasa asjaolu, et 4,2 miljoni krooni suurune Japi Mööbel OÜ vastane nõue loovutati kolmandale isikule. Samuti olid I. Laasma ja E. Arge kohustatud peale seda, kui neile sai teatavaks, et 4,2 milj. krooni suuruse Japi Mööbel OÜ vastase nõude loovutamine kolmandale isikule, hindama sellega kaasnevat ärilist riski. H. Rüüsak ja E. Arge on tunnistanud, et Japi Mööbel OÜ-l puudusid vahendid tasumaks 4,2 miljoni kroonist võlanõuet Wallenium Grupp OÜ-le. Nõuete loovutamise tehingu tulemusena tekkisid Japi Mööbel OÜ-l võlakohustused CityPro Investments OÜ ees, mille tasumiseks puudusid Japi Mööbel OÜ-l võimalused. CityPro Investments OÜ poolt esitati juba 05.02.2007 nõue tasuda kogu võlasumma ja 26.02.2007 esitati ka pankrotihoiatus. Selles situatsioonis on juhatuse liikmel kohustus vaadata üle äriühingu majanduslik seis ja hinnata, kas äriühing omab vahendeid rahuldamaks kõigi võlausaldajate võlanõudeid. On ilmne, et 05.02.2007, kui CityPro Investmentsi esitas nõude tasuda võlgnevus summas 3 409 933,37 krooni, puudusid Japi Mööbel OÜ-l vahendid, et tasuda kõikide võlausaldajate nõuded, seega oleks E. Arge ja H. Rüüsak kinnistute ja tootmisvahendite müügi asemel pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse. Enne 30.04.2007 ja 02.05.2007 lepingute allkirjamist lasus H.Rüüsakul kohustus tutvuda Japi Mööbel tegeliku majandusliku olukorraga ja hinnata ka seda, kas kinnistute ja tootmisvahendite müük on Japi Mööbel OÜ huvides ja kas nende tehingutega ei kahjusta Japi Mööbel OÜ võlausaldajate huve. Teisel juhatuse liikmel, E. Argel, kes oli teadlik Japi Mööbel OÜ kinnistute müügilepingu eelrääkimistest ja kes kiitis heaks 02.05.2007 toimunud müügitehingu, lasus kohustus hinnata, kas kinnistute ja tootmisvahendite müük on Japi Mööbel OÜ huvides ja kas nende tehingutega ei kahjustata Japi Mööbel OÜ võlausaldajate huve. Kuna nende tehingutega kahjustati osaühingu võlausaldajate huve, oleks E. Arge pidanud müügitehingu takistamiseks esitama pankrotiavalduse. Henri Rüüsaku ja Endrus Arge tegevus 20.02.2007, s.o. maksuvõlgade ajatamise otsuse tühistamise järgselt näitab seda, et nad olid teadlikud maksuvõla tagasimaksmise perspektiivitusest. Sellest lähtuvalt tegutsesid nad selliselt, et Japi Mööbel OÜ kinnisvara tootmisvahendid võõrandati Japi Mööbel OÜ lootusetute võlgnevuste tasaarveldamise teel, muutes sel viisil osaühingu sisuliselt varatuks, samal ajal jäi varatule Japi Mööbel OÜ-le kohustus tasuda maksuvõlad ja võlgnevus tarnijate ees. Kuna H. Rüüsakul ja E. Argel oli oma edasise äritegevuse jätkamiseks vajalik säilitada head suhted krediidiasutustega ja Japi Mööbel võlgnevuse tagatiseks oli seatud hüpoteek Hansapank AS kasuks, siis 02.05.2007 toimunud müügitehinguga ja müügitehingu järgselt tasus osaühing krediidiasutustele võlgnevuse summas 2 188 392,52 krooni. Osaühingu 2007 kuubilansist selgub, et müügitehingu järgselt oli võlgnevus krediidiasutustele 233 187,28 krooni (II kd. lk.207) . Enne müügitehingut oli võlgnevus krediidiasutustele 2 421 579,80 krooni (II kd. lk.200). Selleks, et müügitehing toimuks ja oleks võimalik kustutada Hansapank AS-le võlgnevust, andis Noorendiku Maja OÜ, kus olid juhatuse liikmeteks H. Rüüsak ja E. Arge, CityPro Investments OÜ-le laenu. 14 Seda, et sisuliselt tasuti Hanspank AS võlgnevus Noorendiku OÜ vahenditest, näitab see, et 13.07.2007.a seati kinnistule „Japi“ hüpoteek Noorendiku Maja OÜ kasuks summas 2 500 000 krooni. Japi Mööbel OÜ juhatuse liikme lojaalsuskohustusest lähtuvalt oleks Endrus Arge pidanud pankrotiavalduse esitamisega takistama 02.05.2007 müügitehingut, millega oleks vältinud Japi Mööbel OÜ kinnistute ja tootmisvahendite võõrandmisega kaasnenud AS-i Hansapank ja OÜ CityPro Investments eelistamise Eesti Vabariigile ja teistele osaühingu võlausaldajatele. E.Arge pankrotiavaldust ei esitanud ja tema nõusolekul H.Rüüsak võõrandas Japi Mööbel OÜ majandustegevuseks vajalikud tootmishooned ja vahendid. 02.05.2007, müügi hetkel, lasus kinnistul „Japi“ 700 000 kroonine hüpoteek AS Hansapank ja 46 000 kroonine hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, kinnistu „Pumbamaja“ ei olnud hüpoteegiga koormatud. Müügilepingu järgselt, 2007.aasta maikuus vähenes osaühingu võlgnevus krediidiasutustele 2 188 392,52 krooni võrra. Tasudes üle hüpoteegiga tagatud nõudeosast suuremas ulatuses AS Hansapank nõuet, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak teistele võlausaldajatele AS –i Hansapank . Eksperthinnangust lähtuvalt oli Japi Mööbel OÜ kinnistute „Japi“ ja Pumbamaja turuväärtus 02.05.2007a. seisuga 2,8 miljonit krooni ning bilansiliselt oli nendes hoonetes asuvate seadmete väärtuseks 1 415 193,71 krooni (II kd. lk.206), seega oli müügiobjektide reaalseks väärtuseks 4 215 193,71 krooni. OÜ CityPro Investmentsi reaalseteks kuludeks 02.05.2007 müügilepingu objektide omandamisel olid 1 586 500 krooni ja tulevikus, 25.01.2008, OÜ-le Wallenium Grupp tasumisele kuuluv 2 600 000 krooni. Müües lepingu esemed 1 586 500 krooni eest eelnevalt OÜ-le CityPro Investments loovutatud nõuete tasaarveldamise teel, millest 800 000 kroonine nõue ei olnud müügihetkel sissenõutavaks muutnud, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak CityPro Investments OÜ-d teistele Japi Mööbel OÜ võlausaldajatele. 2007.a. aprillis oli OÜ Japi Mööbel omakapital negatiivne 3 412 022 krooni ja seisuga 31.mai 2007 oli negatiivne 4 403 451 krooni. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu kasvasid 2007.a. maikuus OÜ Japi Mööbel kohustused suuremas mahus, kui osaühingu rahaliselt hinnatavad õigused. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise ja OÜ Japi Mööbel põhivahendite müügi tulemusena oli osaühing muutunud sisuliselt varatuks ning Japi Mööbel maksevõime ainuüksi
  58. aasta maikuus vähenes 991 429 krooni, mistõttu vähenes ka teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus. Peale maksevõime olulist vähenemist esitasid Japi Mööbel OÜ juhatuse liikmed Henri Rüüsak ja Endrus Arge 04.07.2007 Pärnu Maakohtule võlgniku Japi Mööbel OÜ nimel pankrotiavalduse ning 12.07.2007 kohtuotsusega kuulutas kohus välja Japi Mööbel OÜ pankroti, osaühingu võlakohustus oli kasvanud 7 miljoni kroonini, millest maksuvõlg moodustas 4 431 149 krooni. KrMS § 2862 lg.1 sätestab, et isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kohtuistungil ning KrMS § 293 lg.1 viitab sellele, et süüdistavava ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seaduse §-st 2862 ja §-dest 288-
  59. 15 Nendest seaduse sätetest tuleneb, et kohus oleks pidanud tõendina vastu võtma kõigi süüdistavate eelmisel kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused, sest need on tõenduslikust seisukohast samaväärsed ütlustega, mida süüdistatav annab uuel kohtulikul arutelul.
  60. Endrus Arge kaitsja adv Raul Palmaru esitas apellatsioonile kirjalikud vastuväited. Kaitsja hinnangul ei nähtu menetluse käigust, nagu oleks kohtulik arutamine puudulik ja ühekülgne olnud. Oma seisukohtades tugineb prokuratuur jätkuvalt peamiselt ühele näitajale – omakapitali ja netovara negatiivsusele, mille kohta on maakohus hinnangu andnud. Apellatsioonis on korduvalt viidatud Riigikohtu juhistele, kuid neist lähtutud ei ole, pole arvestatud võlgniku äriplaani ja seda, et ka raamatupidamisandmetes kajastatud arvud kajastavad mingeid reaalses elus aset leidnud sündmusi, ehk arvestatud asjaoludega kogumis. Prokurör on kahtluse alla seadnud asjatundja P M ütlused ja samuti fakti, et rahavood olid 2005.a positiivsed, kuid teinud seda asjatundmatult. Kaitse poolt esitatud tõendeid on hinnanud apellant ebaõigesti. Kaitsja ei nõustu apellatsioonis antud hinnanguga krediidi- ja liisinglepingutele ja rõhutab, et mitte ükski pank ei anna laenu ilmselt ja püsivalt maksejõuetule äriühingule. Erinevad tagatised ei mängi siin mingit rolli. Apellant väidab, et kohus on jätnud hulga tõendeid hindamata. Kohtuotsusest aga tuleneb, et kohus on prokuröri poolt viidatud tõendeid hinnanud, leidnud aga, et need ei anna tõendamiseeseme asjaolude kohta olulist informatsiooni. See ei tähenda tõendite valikulist ega ühekülgset hindamist. Täiesti uue väitena toob prokuratuur esile äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja lojaalsuskohustuse. Need väited tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd on uued ja üllatavad, varasemalt käsitlemata. Riigikohus on andnud asjas konkreetsed juhised, mida ja kuidas tuleks menetluses hinnata. Maakohus on seda teinud. Seoses prokuratuuri väidetega

§ 384

lg 1 kohta tuleb märkida, et Riigikohtu juhiste alusel tuleb kindlaks teha, kas mõnda võlausaldajat on teistele eelistatud, kas eelistatud võlausaldajate nõuete rahuldamise tõttu vähenes Japi Mööbel OÜ maksevõime, mis omakorda eeldab osaühingu vara väärtuse vähenemist. Kohus tuvastas veenvalt, et vara väärtus ei vähenenud, mis tähendab, et tehingu tulemusel ei kahjustatud maksevõimet ja puudub

§ 384lg 1 objektiivne koosseis.

Kaitsja märgib veel, et apellatsiooni ülesehitus on hüplik ja ajaliselt ebaloogilises järjekorras. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

  1. Prokurör toetas apellatsiooni ja taotles uue, süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatavate kaitsjad leidsid, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning palusid apellatsiooni rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalidega ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Nagu prokurörgi oma apellatsioonis, viitab ka kohtukolleegium esmalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-49-11 käesolevas asjas. Riigikohus rõhutas, et osaühingu juhatuse liikmetel tekib pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja 16 majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku maksevõimet tagantjärgi hinnates ei saa näiteks arvesse võtta selliseid tehnoloogia arengus või tooraine hinnas toimunud olulise muudatusi, mis mõjutasid võlgniku äriplaani realiseerumist, kuid mis hinnataval ajahetkel ei olnud mõistlikult ettenähtavad. Võlgniku püsivat maksejõuetust ei ole võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja – sh netovara seisundi või kahjumi suuruse – alusel. Netovara negatiivsus on üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Positiivsele tulevikuootusele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (Riigikohtu otsused p-d 1619). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus neist Riigikohtu otsuses esiletoodud juhistest otsust tehes igati lähtunud. Maakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ja kooskõlas kriminaalmenetluse reeglitega, kohtu järeldused on igakülgselt põhistatud ja veenev, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega, ei ole nende kordamine KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatut arvestades vajalik. Kohtukolleegium märgib üksnes järgmist. Prokurör on oma apellatsioonis keskendunud hulgalistele raamatupidamislikele näitajatele ja aruannetele – aastaaruannetele, bilanssidele, kasumiaruannetele ja esitanud hulgaliselt arvandmeid, milles kohtukolleegium ei kahtle, kuid apellatsioonis esitatud argumentidega, mis apellandi arvates kummutavad maakohtu seisukoha, mille kohaselt Japi Mööbel OÜ majanduslik olukord, majandustegevuse jätkamise ja seeläbi maksevõime parandamise perspektiiv ei anna alust osaühingut alates
  3. jaanuarist 2006.a negatiivsele netovarale vaatamata kuni
  4. juunini 2007.a püsivalt maksejõuetuks pidada, mistõttu süüdistatavad ei pidanud pankrotiavalduse esitamise kohustust möönma, kohtukolleegium ei nõustu. Prokurör on apellatsioonis maakohtule ette heitnud, et põhjendamatult, ilma sisulise argumentatsioonita on kohus jätnud tõenditena kõrvale 17 süüdistatavate tahtlust ilmestavat dokumenti, leides, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonis on esitatud tõendite loetelu. Prokuröri hinnangul on kohus seega tõendeid ühekülgselt ja valikuliselt hinnanud. Kohtukolleegium apellandiga ei nõustu. Maakohus on tõepoolest oma otsuses loetlenud kuusteist tõendit ja asjaolu, leides, et need ei lisa Japi Mööbel OÜ maksevõime ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse hindamisel alates
  5. detsembrist 2005.a kuni pankrotiavalduse esitamiseni faktilisi asjaolusid ega oma seepärast asja lahendamisel tähtsust (lk 15-17). Sealjuures on maakohus esitanud põhjused, miks need tõendid ja asjaolud tähtsust ei oma. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa seda maakohtu käsitlust tõlgendada tõendite valikulise või ühekülgse hindamisena. Sisuliselt on maakohus neid tõendeid hinnanud ja leidnud, et need ei sisalda tõendamiseseme asjaolude seisukohalt informatsiooni. Samas ei ole apellatsioonis osundatud, milliseid tõendamiseseme asjaolusid soovib prokurör loetletud tõenditega tõendada. Apellatsioonis väidetakse, et süüdistatavate poolt ei ole esitatud ühtki lepingut, mis oleks allkirjastatud Japi Mööbel OÜ nimel, mistõttu on süüdistatavate väited, nagu oleksid nad Soome poolsetel läbirääkimistel esindanud Japi Mööbel OÜ huve, alusetud. Prokurör leiab 17 ka, et lepingutest ei selgu, millist majanduslikku kasu oleks neist tulenevalt saanud Japi Mööbel OÜ. Kohtukolleegium apellandiga ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et algselt tootis Japi Mööbel OÜ täispuidust mööblit, kuid toodangu peamise ostja äralangemisel tekkisid majandusraskused. Lisaks täispuidust mööblile oli Japi Mööbel tootnud ka vaheseinte profiile OÜ-le Wallenium Grupp. Seetõttu otsustas viimase äriühingu juhatus omandada osaluse Japi Mööbel OÜ-s, et ettevõtte tegevus ümber kujundada, toota edaspidi peamiselt vaheseinte profiile. Alates 2004.a teostas Japi Mööbel OÜ allhanget Wallenium Grupp OÜ-le ning vaheseinte profiile müüdi Eestis ja ka Eestist välja, seda Wallenium Grupp kaudu. Seega Japi Mööbel OÜ oli tootjaks, Wallenium Grupp OÜ müüjaks. Nende äriühingute vahel oli sõlmitud koostööleping. Wallenium Grupp OÜ ülesandeks oli võimalikult palju müüa, mis oleks taganud Japi Mööbel OÜ-s suurema tootmise. Wallenium Grupp OÜ-l oli edasimüüja Soomes olemas. Seega oli Wallenium Grupp OÜ-l eesmärk ja soov olemasoleva müügi laiendamine. Müügi suurendamine oli aga igal juhul Japi Mööbel OÜ huvides, kuivõrd suurem müük tagab suuremamahulise tootmise, mis omakorda langetab toote omahinda. Apellatsioonis viidatakse pankrotihaldur K. R, audiitor K. T, maksuametniku S. T, Japi Mööbel OÜ pearaamatupidaja N. L ulti, tegevjuhtide U. R ja T. P ütlustele ja leitakse, et neist ütlustest tulenevalt olid süüdistatavad teadlikud Japi Mööbel OÜ püsivast maksejõuetusest ning oleksid pidanud pankrotiavalduse oluliselt varem kui 18.06.2007 esitama. Kohtukolleegiumi hinnangul sisaldub nende tunnistajate ütlustes olulisel määral aga teavet, mis toetavad igati maakohtu järeldusi. Kohtukolleegium peab oluliseks mõnedele viidatud ütlustele osundada. Nii on pearaamatupidaja N. L ult andnud ütlusi, et pankrotiohu olukord sai temale selgeks 2007.a kevadel. 2006.a pärast puhkusi oli esimene saematerjali hinnatõus, järgmine aastavahetusel ja siis 2007.a esimeses kvartalis, sellest oli näha, et olemasoleva hinnaga enam toota ei saa. Tema arvamusel oleksid nad esimese hinnatõusu üle elanud. 2006.a hakkas ettevõttel paremini minema. Üheks põhjuseks võis olla 2005.a sügis, kui ettevõttesse tuli T. Prikk kui saneerija, pärast seda oli olukord rõõmsam. Rahaliselt toetas Japi Mööbel OÜ-d Wallenium Grupp OÜ, kellel oli selleks huvi. Andis laenu, garantiikirju, vahel ostis ise materjali välja. Tema asus tööle 2004.a juulist, siis ei olnud tema hinnangul püsivat maksejõuetust. 2007.a suve seisuga ei usu, et oleks olnud pikaajalisi võlgu, võib-olla 3-4 kuud vanad võlad, tema tööleasumisel olid 1-1,5 aastased võlad. Võlad said järjest tasutud. Tema väita ei saa, et juhatus oleks maksejõuetuse põhjustanud /IIA kd, tl 116-126/. Vanemaudiitor K. T (tegelenud 20 aastat auditeerimisega, põhiliselt tootmisega tegelevate äriettevõtetega) ütluste kohaselt tegutses Japi Mööbel OÜ hoolega, töötingimusi parandati oluliselt, olid suured investeeringud tootmismasinatesse. Kui vaadata omakapitali liikumist, siis
  6. aasta lõppes negatiivselt, 2006.a esimene pool, kui klientide arv suurenes, oli tulemuslik. Siis tuli aga metsamaterjali hinnatõus. Audiitori järeldusotsuses märgitu, mille kohaselt ei ole ettevõtte tegevus arenenud kavakohaselt, mistõttu OÜ Japi Mööbel ei saa käsitada tegevust jätkava ettevõttena, tähendas seda, et käibevara puudus, raha ei olnud. Otsustusest ei tulene, et ettevõte majandustegevust jätkata ei saa. See oli hinnang hetkeseisule, et tarnijad teaksid – olukord ei ole kõige parem.
  7. aasta majandusaruannet auditeerides ei näinud maksejõuetust vaid likviidsusprobleemi. Tema arvates oleks müügi suurendamine 2007.a suvel negatiivset omakapitali parandanud. Küsimusele „kas ettevõte peaks esitama pankrotiavalduse, kui on negatiivne omakapital?“ vastas K. T, et tootmisettevõtetel võib aeg-ajalt negatiivne omakapital olla, kuid tegutseda on vaja. Japi Mööbel OÜ kohta ütles K. T, et pankrott ettevõttes, kus on 50 töötajat, on üks viimaseid võimalusi. Tegemist on külakohaga. Juhatus saab äriplaani parandada. Ettevõtja ostis 2006.a tootmisvahendeid. Tema arvates juhatus tegutses. Ettevõte ei osta 1,4 miljoni eest puidu 18 töötlemiseks vajaminevat vara, et ettevõte pankrotti ajada. Kindlasti panid osaühingu omanikud või seotud isikud ettevõttesse ka raha /kd IIA, tl 147-153, I kd tl 145-146/. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinkohal märkida, et prokurör on oma apellatsioonis viidanud 2006.a majandusaruande kohta koostatud audiitori järeldusotsusele ja rõhutatult märkinud, et selle otsuse kohaselt ei saa Japi Mööbel OÜ-d käsitleda tegevust jätkava ettevõttena, jätnud aga mainimata audiitori selgitused kõne all oleva otsuse kohta. Pankrotihaldur K. R on muuhulgas kinnitanud, et müügi suurendamine e tulu teenimine varasemast suuremas ulatuses oleks olnud negatiivse omakapitali taastamise vahend küll kindlasti, kui leida uusi turge ja võimalusi oma toodet turustada. Japi Mööbel OÜ majanduslik olukord oli bilansse vaadates kõikuv, läks paremaks, läks halvemaks, omakapitali miinus ei läinud kogu aeg suuremaks, päris ära miinus ei kadunud. Siin on omad põhjused, investorid vedasid alt, erinevate projektidega Soome turule minek ebaõnnestus, puidu hinnad tõusid. Ta leidis, et osaühingu tervendamiskava on põhjust rakendada, kuivõrd olemas olid tootmisvahendid ja –hoone, olemas oli tööjõud, üle 20 inimese, väidetavalt oli olemas eelkokkulepe toodangu tarnimiseks, kuid Wallenium, kellele tehti allhanget, ei suutnud kohustust täita /kd II A, tl 328-331/. Eelpool refereeritud ütluste sisu arvestades on prokurör kohtukolleegiumi hinnangul üle kuulatud isikute ütlusi ühekülgselt hinnanud. Tuleb märkida, et ükski süüdistatavatest polegi väitnud, et nad Japi Mööbel OÜ majanduslikust seisust ja raamatupidamislikest näitajatest teadlikud ei olnud. Küsimus on selles, kuidas nad osaühingu majanduslikku olukorda hindasid, kas nad pidasid võimalikuks majandusraskustest välja tulla ning milliseid meetmeid nad olukorra normaliseerumiseks võtsid. Kohtukolleegiumi poolt refereeritud ütlused annavad aga teavet nende konkreetsete asjaolude kohta, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Tuleb rõhutada, et ükski tunnistaja, sealhulgas ka pankrotihaldur ei ole pidanud Japi Mööbel OÜ juhatuse poolt osaühingu finantsseisundi normaliseerimiseks võetud abinõusid asjatundmatuteks ega ebareaalseteks. Muuhulgas viitab apellant pankrotihalduri ettekandele kui tõendile. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-85-11 on viidatud konkreetselt ajutise pankrotihalduri aruandele ja rõhutatud, et selle järelduslik osa on lubamatu tõend, kuid pankrotihalduri aruanne osas, mis ei sisalda hinnangut äriühingu maksejõuetuse kohta, on käsitatav dokumentaalse tõendina. KrMS § 1091 lg 3 p 2 lubab pankrotihalduri asjatundjana üle kuulata asjaolude osas, mille kohta ta oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu. Üheks etteheiteks apellatsioonis on asjaolu, et 2006.a pärast puiduhinna tõusu toodeti kahjumit (puidust mööbli omahind kujunes müügihinnast suuremaks). Kohtukolleegium märgib, et juhatuse liikmed ei saanud ette näha puiduhinna tõusu. Teisalt on tuvastatud, et 2005.a sügisel vahetati osaühingu tegevjuht, U. Ruubeli asemel hakkas tootmistegevust juhtima T. Prikk, tänu kellele ka täispuitmööbli tootmine lõpetati. Kohtukolleegiumi hinnangul saab ka uue tegevjuhi ametisse võtmist käsitada meetmena, mis on võetud osaühingu majandustegevuse parandamiseks. Kohtukolleegium ei näe ka kallutatust kaitsjate poolt taotletud asjatundja P. M ütlustes. Põhimõtteliselt on tema seisukohad kokkulangevad teiste asjas üle kuulatud ning samuti asjatundlike tunnistajate ütlustega. 19 Ka ei nõustu kohtukolleegium prokuröri poolt 05.06.2006.a Hansaliising Eesti AS-i ja Japi Mööbel OÜ vahel sõlmitud tootmisvahendite liisinglepingutele ning Hansapank AS-i ja Osaühingu vahel sõlmitud arvelduskrediidi lepingule. Maakohus on põhjendatult viidanud Krediidiasutuste seaduse §-le 58 lg 3, mille kohaselt peab krediidiasutus hindama laenu taotleja maksevõimet ja usaldusväärsust ja leidnud, et seega pidasid nii Hansapank AS kui Hansaliising Eesti AS Japi Mööbel OÜ-d vastavalt 2006.a jaanuarikuus ja juunikuus usaldusväärseks ja maksevõimeliseks ega saa eeldada, et süüdistatavad oleksid pidanud osaühingu tegevuse 2006.a või 2007.a esimesel poolel pankrotiavalduse esitamisega katkestama. Kohtukolleegiumi hinnangul saab siinkohal öelda, et objektiivsete ja asjatundlike kõrvalseisjate hinnangul ei olnud osaühing ilmselt ja püsivalt maksejõuetu ülalviidatud lepingute sõlmimise ajal. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult rõhutanud, et Japi Mööbel OÜ oli alates asutamisest olnud tegutsev ettevõte ja töötas tellimuste täitmiseks ka pärast
  8. detsembrit 2005, suutes täita igapäevaseks majandustegevuseks vajalikud kohustused. Japi Mööbel OÜ majanduslik olukord, perspektiiv
  9. detsembri 2005.a seisuga majandustegevust jätkata ja seeläbi maksevõimet parandada ning põhjused, miks ei saa osaühingut alates
  10. jaanuarist 2006 negatiivsele netovarale vaatamata kuni
  11. juunini 2007.a püsivalt maksejõuetuks pidada ja miks süüdistatavad ei pidanud pankrotiavalduse esitamise kohustust möönma, on maakohus objektiivsetele tõenditele tuginedes tuvastanud. Apellatsiooni väited maakohtu järeldusi ja hinnanguid kohtukolleegiumi arvates ei kummuta. Kohtukolleegium soostub H. Rüüsaku ja I. Laasma seisukohaga, et ettevõtte põhieesmärgiks on siiski kasumit teenida ja inimestele tööd anda ja lähtuda positiivsest stsenaariumist ehk ettevõtte arendamisest ja tegevuse jätkamisest juhul, kui selleks on reaalne perspektiiv. Ettevõtte juhtimisel ei saa pidada esmaseks võimalikult täpselt ajastada pankrotiavalduse esitamist. Japi Mööbel OÜ juhatuse tegevus aastatel 2004 kuni 2007 andis aluse järeldada, et põhjused ja perspektiivid tegevuse jätkamiseks olid igati olemas. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et vastavalt Riigikohtu otsuse p-s 25 sedastatule, mille kohaselt tuleb süüdistataval, kelle väitel vaatamata püsivale maksejõuetusele viitavatele raamatupidamisandmetele oli põhjendatud alus arvata, et äriühing ei ole tegelikult püsivalt maksejõuetu, enda väite aluseks olevaid asjaolusid ise tõendada või vähemalt neid reaalselt kontrollida, on süüdistatavad ka käitunud ja esitanud tõendid, mis näitavad, kuivõrd aktiivselt tegeleti müügisuuna arendamisega ning milliseid samme astuti tegevuse jätkamiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult A. Rüüsaku ja E. Arge

§ 384lg 1 järgi õigeks mõistnud.

Maakohtu põhistus on veenev, kohtu järeldused tuginevad kontrollitud tõendite kogumile. Maakohus on esmalt põhjendatult rõhutanud, et

§ 384

lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis on täidetud vaid juhul, kui ühe võlausaldaja teistele eelistamine toob kaasa võlgniku maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse. Põhjendused, miks H. Rüüsakule ja E. Argele süüdistaja poolt etteheidetud teod Japi Mööbel OÜ maksevõime olulist vähenemist ega maksejõuetust ei põhjustanud, on maakohtu poolt otsuses esitatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses esitatuga täiel määral ega pea kohtu poolt tuvastatud asjaolude ja järelduste kordamist vajalikuks. Apellatsiooni väited maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks alust ei anna. 20 Käesolevas kriminaalasjas on Riigikohus oma otsuses muuhulgas rõhutanud, et otsustamaks, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt oma muid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist pidada majanduslikult otstarbekaks (otsuse p 34). Kohtukolleegiumi hinnangul on E. Arge ja Rüüsak valinud just selliste kohustuste täitmise, mis perspektiivis võis tagada äriühingu majandustegevuse edukama toimimise. Apellatsioonis asus prokurör muuhulgas seisukohale, et maakohus on põhjendamatult jätnud avaldamata ja kontrollimata Endrus Arge eelmise kohtumenetluse käigus ristküsitluses antud ütlused ning taotleb, et ringkonnakohus need ütlused avaldaks ja neid tõendina hindaks. Kohtukolleegium prokuröriga ei nõustu. 18.09.2012.a toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt on E. Arge oma ütlused ristküsitluses andnud /I kd tl 146-155/. Järgmisel päeval, s.o 19.09.2012.a istungil on teised süüdistatavad ütluste andmisest loobunud ning kohtumenetluse poolte nõusolekul on kohus avaldanud nende eelmises kohtumenetluses antud ütlused /I kd tl 146 ja 159/. E. Arge varasemas menetluses ristküsitluse käigus antud ütlusi maakohus ei avaldanud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus jättis E. Arge varaemad ütlused põhjendatult avaldamata ja tõendina neid vastu ei võtnud, kuivõrd KrMS § 294 kohaselt, kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi üksnes siis, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast või kui kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta. Käesoleval juhul osales süüdistatav E. Arge kohtulikul arutamisel ja andis ka ristküsitluses ütlusi. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 5. oktoobri 2012.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Endrus Arge kaitsja adv Raul Palmaru esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada E. Arge poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabi osutamise kulud 1104.- euro ulatuses. Henri Rüüsaku ja Indrek Laasma kaitsja adv Andres Simson esitas taotluse hüvitada nii H. Rüüsaku kui I. Laasma poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabi osutamise kulud mõlemale 540.euro ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on õigusabile tehtud kulutused mõistlikus suuruses. Kuivõrd apellatsioonimenetlus toimus prokuröri apellatsiooni alusel, tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel E. Argele, H. Rüüsakule ja I. Laasmale osutatud õigusabi kulutused hüvitada. Malle Preimer Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/ 21 Ivi Kesküla

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.