← Eesti

1-12-11238/21

Obsah (6)§ 289§ 339§ 45§ 175§ 185§ 337

1-12-11238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-11238 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja

§-s 61 sätestatud tõendamise üldnõuete täitmine. Tõendades kriminaalasja tehiolusid tunnistaja ja kannatanu ütlustega, ei saa kohus jätta lahendamata küsimust ütluste andja usaldusväärsusest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 289 lg 1 kohaselt võib kohus selleks muu hulgas ristküsitlemise käigus kohtumenetluse poole taotlusel määrata tunnistaja või kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Taoline kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab siiski teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi

§ 289

lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise.

(vt RKKKo 31-1-52-06, 3-1-1-89-06 ja 3-1-1-113-06). Maakohus on vastavalt Riigikohtu lahendis sedastatule toiminud, kusjuures kannatanu M P ’i ja tunnistaja K S ’i ütluste usaldusväärsust ei olnud üldse nende ristküsitluse käigus menetlusosaliste poolt kahtluse alla seatud. Väärib märkimist ka asjaolu, et lisaks kannatanu M P ’i ja K S ’i ütlustele, süüdistatava kaitseversiooni toimunust lükatakse ümber ka tunnistaja R K’i ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsust oli prokuröri taotluse alusel kontrollitud ning kes seletas maakohtule, et ta kuulis Reijo Karkuse karjumist, kes nõudis kõrvalkorterisse sisselaskmist ning sinna sisse tema ka sai; järgmisel hommikul oli M P ’il pea katki. Tunnistaja R K vastas eitavalt kaitsja suunavale küsimusele, kas M P tunnistaja kuuldes on öelnud Reijo Karkusele, et teda pannakse tagasi uuesti kinni. Seega maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et süüdistatava antud ütlused on paljasõnalised ning Reijo Karkuse seisukohad on kriminaalasja kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ümber lükatud ning Reijo Karkuse poolt on kuriteo toimepanek tõendamist leidnud. 8. Vastuseks süüdistatava etteheitele, et kriminaalasja materjalides puuduvad sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendite vaatlusprotokollid, sõrmejälje või DNA ekspertiisid, mis oleks võinud kinnitada tema seose puudumist talle inkrimineeritud kuriteoga, kohtukolleegium märgib, et kohtueelset uurimist juhib prokuratuur, kes otsustab kogutud tõendite põhjal süüdistuse esitamise võimalikkust. Käesoleva kaasuse puhul pidas prokuratuur tõendite kogumit küllaldaseks R. Karkus’ele süüdistuse esitamiseks ning maakohus pidas nimetatud tõendite kogumit piisavaks R. Karkus’e süüdi tunnistamiseks, millega nõustub ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium märgib, et täiendavate tõendite kogumist või esitamist ei taotlenud ei süüdistatav ega tema kaitsja ei maakohtus ega eeluurimisel - siis, kui süüdistatava poolt nimetatud tõendite kogumine oli ka objektiivselt võimalik. Asjaolu, et mõned kogumata tõendid oleks võinud olla süüdistatava jaoks õigustava iseloomuga, ei ole etteheidetav maakohtule ega viita kohtuliku uurimise ühekülgsusele. 9.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Reijo Karkus’e kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu taotles apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 147,84 eurot. Kohtukolleegium pidas taotluse põhjendatuks ning rahuldas selle.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 2 alusel, kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, seega jäävad Reijo Karkus’e apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tema kanda. 5

(6)10. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 05.

veebruari 2013 otsuse Reijo Karkus’e suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Malle Preimer 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.