1-12-6117/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-6117 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Maili ÕUNAAED Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Semjon JEFIMOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Semjon JEFIMOV sünd. 20.03.1981, isikukood 38103202239, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 13.02.2012 ja lõpp 28.09.2013 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Jätta Semjon JEFIMOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Semjon Jefimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Semjon Jefimov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.08.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §394 lg.2 p.1, 3 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 7 kuud 15 päeva alates 13.02.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude iseloomustavaks tunnuseks on ühiskonnavastaste tegude toimepanemine grupis. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, tekitatud on ulatuslikumat kahju. Vangistuse ajal tegeleb kinnipeetav 1 aktiivselt kehakultuuriga ning õppis iseseisvalt riigikeelt. Alates 24.04.2012 töötab majandustöödel koristajana. Vabaduses puudub kinnipeetaval alaline elukoht, tal on võimalik pöörduda xxx poole sotsiaalpinna saamiseks. Kinnipeetaval puudub keskharidus ja eriala. Kinnipeetaval on lähedastest ema, kinnipeetava abielu on lahutatud. Kinnipeetavat on varasemalt allutatud neljal korral kriminaalhooldusele, kõikidel juhtudel see ebaõnnestus, kinnipeetav ei täitnud kontrollnõudeid. Kinnipeetav oli perioodil 14.04.2009 – 13.02.2012 tagaotsitav. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava isikutunnistus kehtib kuni 31.01.
2. Lähedastest on kinnipeetaval ema. Kinnipeetav oli abielus, abielu on juulis 2012 lahutatud. Abielust on sündinud alaealine laps. Endise abikaasa sõnade kohaselt nad omavahel kinnipeetavaga ei suhtle. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Taotluses viidatud xxx aadressil asub üürikorter, seal on juba alates 2009 teised üürnikud. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava viimaseks aadressiks xxx, seega on tal sealsest vallavalitsusest võimalik taotleda sotsiaalelamispinda. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on varasemalt neli korda olnud allutatud kriminaalhooldusele, mis kõikidel juhtudel ebaõnnestus, kuna kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Vabaduses oli kinnipeetav pikka aega tagaotsitav Maakohtu istung Kinnipeetav Semjon Jefimov seletas maakohtu istungil, et asub elama oma ema juurde xxx. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et ta soovib asuda elama ema juurde xxx, kuid nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust 2 arvamusest, ei ole nimetatud elukoht olnud kriminaalhooldajale teada ja seda pole kontrollitud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3