Obsah (4)

§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9661 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlu

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Nastavnikovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot) vandeadvokaat Irina Žurinale määruskaebemenetluses Andrei Nastavnikovile riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Andrei Nastavnikovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse.

1. Andrei Nastavnikovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andrei Nastavnikov 1-10-9661 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Viru Maakohtu 28.05.2013 määrusega jäeti Andrei Nastavnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Nastavnikov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 20.09.2010 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 415 lg 1 ja § 121 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2 ja Kar

S § 68 lg 1 kohaldamisega 2 aasta 7 kuu 26 päevase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.04.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust, millest loeti kantuks 1 aasta 5 kuud 19 päeva. Vangistuse kandmise alguseks on 21.09.

1. Esimese astme kohtu määruse sisu
2. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et A. Nastavnikov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Kohus arvestas, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. 2.2 Kohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Nastavnikov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtus, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on 10 korda kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Isik on jätkuvalt toime pannud varavastaseid kuriteod ka vahetult peale süüdimõistmist ning käesoleval ajal kannab karistust muu hulgas esimese astme kuriteo (röövimise) eest, mis näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suuda tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus arvestas, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu hinnangul näitab isiku käitumine vabaduses, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest – olles varasemalt määratud kriminaalhooldusele jätkas ta varavastaste kuritegude toimepanemist. 2.3 Kohus järeldas, et tingimuslik karistus ei hoiaks A. Nastavnikov’i uute kuritegude toimepanemisest. A. Nastavnikov’i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades A. Nastavnikov’i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvat karistatust, ei ole A. Nastavnikov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada töökogemust ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja rahuldada määruskaebus, millega vabastada A. Nastavnikov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus andis süüdimõistetu käitumisele ebaobjektiivse hinnangu ja et A. Nastavnikov’i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on olemas nii formaalne kui ka materiaalne alus. 2 3.2 Kaitsja märgib, et süüdimõistetu käitumine pärast Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.05.2012 kohtumäärusest, millega keelduti A. Nastavnikov`i tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, muutus veelgi positiivsemaks ning alates 21.09.2012 oli A. Nastavnikov viidud üle avavanglasse. Süüdimõistetule on korduvalt võimaldatud lühiajalisi kohtumisi, väljasõite kohtumistele sugulastega. Süüdimõistetu on alates 23.12.2008 pidevalt olnud tööga hõivatud, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vestlusel psühholoogiga, registreerinud aktiivseks tööotsijaks ja külastanud Töötukassa töötubasid, tal on lubatud osaleda igal pühapäeval kirikus toimuvatel jumalateenistustel ning võimaldatud külastada pangakontoreid. 3.3 Kaitsja arvamuse kohaselt ei võtnud kohus arvesse, et A. Nastavnikov viibib faktiliselt kinnipidamisasutuses alates 06.11.2007 ning et süüdimõistetu omab pikaajalisi reaalseid eesmärke. Kohus ei arvestanud, et A. Nastavnikov on motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuritegude toimepanemise risk on madal - 26% ning A. Nastavnikov teadlikult soovib tingimisi ennetähtaegset vabanemist just elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad A. Nastavnikov`i tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Kohus jättis vajaliku tähelepanuta asjaolu, et A. Nastavnikov`le on garanteeritud töökoht, tal on toetus lähedaste poolt ja soov teda pärast vabanemist toetada nii moraalselt kui ka materiaalselt. Süüdimõistetu vabanemisfond 28.05.2013 seisuga moodustab peaaegu 900 eurot. Kohtuistungil A. Nastavnikov kinnitas, et alkoholi ja narkootikume käesoleval ajal tema jaoks ei eksisteeri, kuna temast on saanud usklik inimene, ja vanglas ta loobus suitsetamisest. 3.4 Viru Vangla iseloomustuses on toimiku lk 26 tõendi kohaselt ekslikult märgitud, et A. Nastavnikov tarbis ajavahemikul 1995-2007 amfetamiinis. Seoses sellega kujunes kohtul vale ettekujutus süüdimõistetu isikust. Kaitsja palub lisaks võtta arvesse, et juba karistuse kandmise ajal oli A. Nastavnikov`i suhtes tehtud kolm süüdimõistvat kohtuotsust vanade asjade osas ning A. Nastavnikov`l puuduvad distsiplinaarkaristused.
4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 04.07.
5. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Nastavnikov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). A. Nastavnikov’i puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on 10 korral kriminaalkorras karistatud, sh kannab isik reaalset vangistust kolmandat korda. Teda on varasemalt kahel korral allutatud käitumiskontrollile ja ühel korral on vangistus asendatud ÜKT-ga. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad tõendid, et A. Nastavnikov oleks 3 kriminaalhooldusel olles tingimusi rikkunud, küll aga on viimane kuritegu toime pandud vahetult peale eelmist süüdimõistmist ning tagaotsitavaks kuulutamist. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et korduvad karistused, vangistustest tingimisi vabanemised ja käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Nastavnikov’i hoidnud uutest kuritegudest ega avaldanud piisavat mõju, kuivõrd ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu kuriteod on kõik toime pannud alkoholijoobes ning nende dünaamika on jäänud samaks – kuriteod on olnud varavastased, toimepandud enamasti grupis ja kasutades vägivalda. Käesolevat vangistust kannab ta asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja sissetungimisega toimepandud varguse, lõhkeseadeldise olulise osa hoidmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuivõrd kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (lisaks eeltoodud asjaolule on teda kordavalt karistatud AS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seda ka sõltumata sellest, et A. Nastavnikov’i enda väitel alkoholi ega narkootikume tema jaoks enam ei eksisteeri. Arvestades, et A. Nastavnikov on oma varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise, siis prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on õigesti leidnud, et A. Nastavnikov’i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad A. Nastavnikov’i tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et A. Nastavnikov’i iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente, mis puudutavad isiku käitumist vangistuses. Samuti möönab ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma määruses nimetatud asjaolusid käsitlenud, kuid samas on põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu käitumine vabaduses näitab, et ta ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest, ta ei suuda alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning kriminaalhooldus ei osuta A. Nastavnikov’le piisavat mõju. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Nastavnikov kannab alates 21.09.2012 karistust avavanglaosakonnas, ei saa tema käitumist avavanglas võrdsustada käitumisega vabaduses, kus sisuliselt puudub kontroll isiku tegevuse üle. Maakohus on õigesti leidnud, et karistusaja lõpuni on küllaltki pikk aeg (ligi 2 aastat) ning arvestada tuleb ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada töökogemus ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendavad tema resotsialiseerimise võimalust. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus