← Eesti

1-09-14978/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-14978 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. mai 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vahtang Kuršubadze vandeadvokaat Priit Palmiste määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
  3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vahtang Kuršubadze kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
  4. V. Kuršubadze tunnistati Harju Maakohtu 19.01.2010 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.02.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust. 1.
  5. Karistuse kandmise algus on 08.04.2009 ja lõpp 31.03.
  6. Viru Maakohtu 29.05.2013 määrusega jäeti V. Kuršubadze tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
  7. Maakohus leidis, et V. Kuršubadze vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla vabastamine ei oleks põhjendatud. 3.
  8. Maakohtu määruse kohaselt nähtub Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest, et elektroonilise valveseadme paigaldamine V. Kuršubadze elamispinnale on võimalik. Samas viitavad süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom tema ohtlikkusele. Maakohus võttis arvesse, et V. Kuršubadzel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid ta on kuriteo pannud toime katseajal, teda on kriminaalkorras karistatud 4 korral (varavastaste kuritegude eest, tulirelva ja narkootikumide käitlemise eest) ning ta kannab vangistust teist korda. Viimane karistus mõisteti V. Kuršubadzele korduva narkokuriteo eest. Süüdimõistetut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile ning eelmise karistuse kandmisest vabastati ta enne tähtaega tingimisi elektroonilise järelevalve alla. Vaatamata varasematele karistustele ta paranemise teele ei asunud ning olles ennetähtaegselt vabastatud vangistuse kandmisest, pani katseajal toime uue esimese astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei teinud oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (teda karistati joobes juhtimise eest) ning võimalikke tagasilanguse perioode võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning V. Kuršubadze puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3.
  9. Maakohtu hinnangul võib V. Kuršubadze käitumisest kriminaalhoolduse ajal järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele, käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ning kriminaalhoolduse eesmärgid võivad jääda täitmata. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elu- ja töökoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole V. Kuršubadze ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vanglas on kinnipeetaval aga võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendavad tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ja vangistuse algperioodil, ei ole maakohtu hinnangul V. Kuršubadze ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud ning tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  10. V. Kuršubadze kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Kuršubadze vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega või V. Kuršubadze järgmise ennetähtaegse vabastamise arutamist 6 kuud pärast maakohtu määruse jõustumist. 4.
  11. Kaitsja hinnangul on maakohus põhjendamatult pidanud vangistuse eesmärkide täitmisest olulisemaks V. Kuršubadze varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegusid ning on jätnud arvestamata V. Kuršubadze käitumises vangistuse jooksul toimunud muutused. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et V. Kuršubadzel on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht, ta on vangituses viibimise ajal osalenud sotsiaalprogrammis, omandanud elukutse, tegelenud aktiivselt spordiga ja astunud samme eesti keele paremaks omandamiseks. Kaitsja arvates võimaldavad need tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja edaspidi kriminaalhoolduse toel õiguskuulekalt käituda. Kaitsja leiab, et V. Kuršubadze on vangla reeglitest pikemaajalise kinnipidamisega näidanud, et vangistuse eemärk on tema suhtes täidetud ning puudub mõistlik vajadus tema jätkuvalt vangistuses -2- hoidmiseks. Kaitsja rõhutab, et V. Kuršubadze on käeolevaks ajaks vanglas viibinud juba üle nelja aasta ning tema edasine kinnipidamine teeniks vaid toimepandu eest riikliku kättemaksu eesmärki. Kaitsja arvates raskendaks edasine vangistuses viibimine süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid ja vähendaks motivatsiooni õiguskuulekalt käituda. Määruskaebuse kohaselt võimaldaks ennetähtaegse vabastamise regulatsioon V. Kuršubadzet vabastada, kuid senine kohtute ennetähtaegse vabastamise praktika ei ole põhjendatud ja õiguspoliitiliste eesmärkidega kooskõlas. Vastus määruskaebusele
  12. Ringkonnakohus tegi 28.06.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 05.07.
  13. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Kuršubadze vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on V. Kuršubadze tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat.
  15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna V. Kuršubadze käitumine karistuse kandmise ajal, vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine ja õppimine ning teda vabanemisel eesootavad toetavad elutingimused ja lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda alust teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja KarS § 76 lg 3 tõlgendustega ning leiab, et maakohus on põhjendatult pidanud V. Kuršubadze edaspidise käitumise prognoosimisel oluliseks tema varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegusid. Kolleegium märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda vaid isiku käitumisest kinnipidamisasutuses range järelevalve all, vaid tulebki hinnata ka tema käitumist varasemate kriminaalkaristuste kandmise ajal ja järel. Kuna V. Kuršubadzet on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning varasemalt mõistetud vangistus ja kriminaalhoolduse kohaldamine ei mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta pani raske narkokuriteo toime katseajal ennetähtaegse vabastamise järel, puudub ringkonnakohtu sarnaselt maakohtuga veendumus, et seekord isik oma lubadusi täidaks ja vabanemisel kriminaalhoolduse nõudeid järgiks.
  16. Ka asjaolust, et V. Kuršubadze on vangistuses viibinud üle 4 aasta, ei saa kolleegiumi hinnangul erinevalt kaitsja määruskaebuses esitatud väidetest järeldada, et edasine karistuse kandmine mõjuks süüdimõistetule negatiivselt ja raskendaks tema resotsialiseerumist ühiskonda. V. Kuršubadzele on liitkaristus 5 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust mõistetud juhindudes süüpõhimõttest ning üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest, samuti on talle sõltumata varasemast korduvast kriminaalkorras karistatusest juba antud võimalus ennetähtaegselt vabaneda ja oma elu muuta, kuid ta ei teinud seda. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et V. Kuršubadze taaskord ennetähtaegselt vabastamine oleks vastuolus ühiskonna õiglustunde ja üldpreventiivsete kaalutlustega ning just vangistuse edasikandmine täidaks V. Kuršubadze karistuse eesmärke paremini kui ennatlik vanglast vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus V. Kuršubadzet iseloomustavaid asjaolusid ja riske kuritegeliku käitumise kordumiseks piisavalt analüüsinud ning kaitsja etteheited maakohtu määrusele on alusetud. Samuti on põhjendamatu kaitsja taotlus V. Kuršubadze järgmise ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks juba 6 kuu pärast. Kuna V. Kuršubadzet ei ole -3- varasemalt mõistetud karistused mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning tema karistuseesmärkide täitmiseks on ringkonnakohtu hinnangul eelpool analüüsitud põhjustel vajalik vangistuse edasikandmine, ei oleks vaid 6 kuu möödumisel alust arvata, et V. Kuršubadzet iseloomustavad asjaolud oluliselt muutuksid.
  17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Kuršubadze tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -4- Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.