novembri 2012 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja kaitsja adv Leonid Olovjanišnikov Prokurör ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Kaitsja Andrei Jermolajev, isikukood 37910070216, EV kodanik, XXXXXXX, emakeel vene keel, töökoht XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, varem kohtulikult karistatud 2 korral, viimati Harju Maakohtu 10.02.2009 otsusega
lg 2 p 2, § 418 lg 1, § 345 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud; vabastatud 01.03.2010 tingimisi enne tähtaegselt katseajaga kuni 23.10.2011, karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuud 22 päeva, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – kautsjon kohaldatud 20.03.
lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 7 aastat, süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 aastat. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.02.2012 – 27.03.2012 ja karistuse kandmise alguseks karistuse kandmisele asumise päev. Kohtuotsusega otsustati tõkend – kautsjon tühistada peale kohtuotsuse jõustumist ja tagastada.
Jermolajevilt äravõetud sularaha 15740 eurot ning menetluskuludena mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 725 eurot ja ekspertiisitasu 756 eurot. 2. A. Jermolajevile oli
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
Jermolajevit selles, et tema isikuna, keda Harju Maakohtu 10.02.2009 otsusega karistati
lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest, omandas 2011 alguses täpselt tuvastamata isikult ebaseaduslikult, omamata relvaseaduse § 32 tulenevat luba tulirelva ja selle laskemoona omandamiseks, Poolas 1954 aastal valmistatud laskekõlbuliku tulirelva - poolautomaatse püstoli PW wz.33 nr AD04603, kaliibriga 7,6x25 mm (TT analoog) ja laskekõlbuliku tulirelva laskemoona - 8 padrunit kaliibriga 7,62x25mm, mida hoidis oma elukohas 2 Maardu, Pirnipuu pst 64 kuni 29.02.2012, mil püstol ja selle laskemoon läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 3. Maakohus leidis kõiki tõendeid kogumis hinnates, et A. Jermolajevi süü temale inkrimineeritud kuritegudes on kohtuistungil hinnatud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Jälitustoimingu protokollist nähtub üheselt, et just S. J i ja A. Jermolajevi kohtumine käivitas S. J i, A. M i ja I. N tegude ahela, mille tulemusena sai I. N 21.11.2011 õhtul enda valdusesse suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Vastuolude tõttu A. Jermolajevi kohtuistungil antud ja kohtueelsel menetlusel antud ütlustes ei pidanud kohus neid usaldusväärseteks ning jättis need tervikuna kui mitteusaldusväärsed kõrvale. Et kohtule ei esitatud tõendeid, mis kinnitaksid A. Jermolajevi valdusest leitud raha saamist legaalsel teel, kohaldas kohus äravõetud sularaha konfiskeerimist
832 lg 1 alusel. Arvestades A. Jermolajevi varasemat, karistatust kahel korral narkokuritegude toimepanemise eest, ei pidanud kohus põhjendatuks A. Jermolajevi karistamist sanktsiooni alammääras. Et teda on varasemalt karistatud reaalse vangistusega, ei ole võimalik tema karistamine tingimisi vangistusega. Kohtu arvates ei ole põhjendatud uue samalaadse kuriteo toimepanemise eest leebem karistusõiguslik kohtlemine. Arvestades süü suurust, ei saa mõistetav reaalne vangistus olla sanktsiooni alammääras, sest selline karistus ei omaks ilmselgelt kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Varasemad sanktsiooni alammääras mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud A. Jermolajevit uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, paludes otsus A. Jermolajevi süüdimõistmises
lg 2 p 2 järgi kriminaalmenetluse normide jämeda rikkumise tõttu tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule tunnistajate S. J i ja J. Si ülekuulamise läbiviimiseks, samuti ka hääleekspertiisi tegemiseks. A. Jermolajevi karistamises
lg 2 p 1 järgi palub kaitsja mõistetud karistusmäära muuta ja kohaldada rahalist karistust. Alternatiivselt leiab apellant seda, et juhul, kui ringkonnakohus sellise lahendusega ei soostu, palub ta tunnistajad S. J i ja J. Si üle kuulata ja hääleekspertiisi viia läbi vahetult ringkonnakohtus ning juhul kui ka sellist otsustust ei tehta, palub teha uus otsus, millega mõista A. Jermolajev
lg 2 p 2 järgi õigeks, muuta
Jermolajevilt äravõetud raha konfiskeerimine. Apellandi argumendid on järgmised: Süüdistusaktist ei nähtu, millises mahus A. Jermolajevit süüdistatakse ja milline on tema roll nendes episoodides. Süüdistuse sissejuhatavas osas on märgitud, et ta teatud ajal koos tuvastamata isikutega tegeles erinevate narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, mida peideti erinevatesse peidikutesse. Süüdistuses on aga märgitud vaid 21.11.2011 episood, milles on ära märgitud konkreetsed isikud, kes prokuröri arvamuse kohaselt osalesid narkootikumide käitlemises, ka on ära märgitud konkreetne peidik. Teisi konkreetseid episoode ei ole süüdistuses ära märgitud. Samas ei lange A. Jermolajevile esitatud süüdistus kokku nende isikute süüdistusega, kes kohtu järelduse kohaselt on temaga seotud narkootikumide käitlemisel. J. Si, S. J i, A. M i ja I. N süüdistused on üksteisega vastuolus osas, mis puudutab viiteid A. Jermolajevile, samuti osas, mis puudutab A. Jermolajevi enda süüdistust. Kui S. J i ja A. M i süüdistustes on ära märgitud A. Jermolajevi osavõtt ajavahemikus 2011 märts kuni 11.01.2012, siis J. Si süüdistuses on see ajavahemik märgitud alates 2011 algusest kuni 16.01.2012, I. N puhul aga alates 2001 augustist kuni kinnipidamiseni. A. Jermolajevi süüdistuses ei ole üldse märgitud tema kriminaalset tegevust, on vaid kinnipidamise kuupäev 29.02.2012, seejärel kirjeldatakse skemaatilisest ja arusaamatult 21.11.2011 episoodi. A. Jermolajevi puhul tuleb selle episoodi osas pöörata tähelepanu vastuolule nii kohtu järelduste kui süüdistuste vahel, teiselt poolt aga vastuoludele süüdistuses endas. Süüdistuse preambulas märgitakse, et A. Jermolajev omandas tuvastamata isikult amfetamiini sisaldavat pulbrit, mida andis 3 muu hulgas S. J ile ja J. Sile. Paraku ei märgi prokurör isegi mitte oletatavat perioodi, millal see võis toimuda. Seega A. Jermolajevi poolt narkootikumide omandamise ja nende üleandmise aeg, mis on vastavalt KrMS § 62 lg 1 tõendamiseseme kohustuslik element, süüdistuses puudub. On vaid viide A. Jermolajevi juhistele ja tema poolt teabe edastamisele. Milline oli A. Jermolajevi roll, selles osas prokuröri seisukoht puudub. Sellegi poolest jääb prokurör süüdistuse resolutiivosas arvamuse juurde, et A. Jermolajev pani toime
lg 2 ettenähtud kuriteo just nimelt narkootiliste ainete omandamise ja nende edasise edasiandmisega. A. Jermolajevi kirjeldatud tegevus 21.11.2011 episoodis ei leia süüdistuse resolutiivosas üldse kajastamist. Vaidlustatud otsusest võib välja lugeda, et A. Jermolajevi puhul on tegemist isikuga, kes tegeles narkootiliste ainete müügi organiseerimisega. Milles seisnes „organiseerimine“, seda otsuses selgitatud ei ole. Et narkootikumide müümise organiseerimist ei ole A. Jermolajevile süüks pandud, väljus kohus süüdistuse piiridest. Kohus märgib, et koordineeritud viisil tegutsesid narkootikumide käitlemises J. S, A. M , I. N ja S. J , kellest oli liidriroll J. Sil, ent A. Jermolajevi tegevus ei olnud aga kooskõlastatud teiste süüdistatavate. Ka siin esineb ilmne vastuolu esitatud süüdistusega, samuti kohtu järeldusega pealtkuulatud läbirääkimiste mõtte kohta. Kuigi kohus rajas oma järelduse A. Jermolajevi süülisuse kohta kaudsetele tõenditele: kaassüüdistatavate A. M i ja O. K i ütlustele, telefonikõnede salvestisele, A. Jermolajevi juurest kokaiini jälgedega kupüüride leidmisele ja kulutustele, mis ületavad tema ametlikku sissetulekut, ei võimalda ükski nendest tõenditest ei eraldivõetuna ega ka kogumis teha järeldust A. Jermolajevi süülisuse kohta. A. M i ütlustest nähtub, et ta on A. Jermolajevit 3-4 korda eemalt näinud, kuid ei ole temaga suhelnud, samuti ei oska ta öelda, kes pani peidikusse narkootikumid S. J i jaoks. Kohtuotsuses märgitud fraas „ta aimas, et A. Jermolajev on seotud narkootikumidega, kuivõrd S. J mitmel korral peale A. Jermolajeviga kohtumist, saatis teda peidikusse narkootikumide järele“ on oletuslik, millele ei või süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Et A. Jermolajevit süüdistatakse vaid 21.11.2011 episoodis, ei ole A. M i fraasil varem asetleidnud kohtumiste ja tema enda edasise tegevuse kohta A. Jermolajeviga mingit puutumust. Võimalik, et reaalsete tõendite puudumisel, viitab kohus O. K i ütlustele, kes, nagu kohus ise märgib, ei tunne ega nimeta A. Jermolajevit. Selliseid ütlusi ei saa apellandi arvates arvestada A. Jermolajevi süüdistuse aspektist isegi mitte kaudsete tõenditena. A. Jermolajevile süüks arvatud episoodis ei ole O. K i nime mainitud. Kohtu järeldus, et kui S. J ja J. S tegelesid narkootikumide käitlemisega ja A. Jermolajev oli nende tuttav, siis tegeles ka tema sama asjaga – on tuletatud ega käsitletav tõendina KrMS § 66 lg 2¹ mõttes. Isegi kui jätta S. J ja J. S tunnistajatena üle kuulamata, ei nähtu nende vastustest A. Jermolajevi puutumust nende narkoasjadega. Puutuvalt telefonikõnede läbikuulamisse märgib apellant, et tõendina tuleb käsitleda mitte jälitustegevuse protokolli lisa, vaid helisalvestust, mida eraldi tõendina ei märgitud. Süüdistusaktis helisalvestusele viite olemasolu vajalikkuse kinnitamiseks võib juhtida tähelepanu süüdistusaktile, milles prokurör (tõendid 6, 7, 9 jne) on ära märkinud läbiotsimise protokolli koos fototabelitega, mida ta peab seega iseseisvaks tõendiks, kuigi see on tegelikult lisa. Kuigi prokurör ei esitanud põhjendusi, mida nõuab KrMS § 297 lg 2, kuulati kohtus helisalvestus läbi kriminaalmenetluse nõuete rikkumisega. Helisalvestise läbikuulamisel selgitasid menetlusosalised välja, et reas kõnedes, mis on märgitud A. Jermolajevi kõnedena, kuuldub teise isiku hääl ja süüdistatav selgitas, kuidas see võis olla. Prokurör, nõustudes sellega, lubas, et ei kasuta telefonikõnesid, vähemasti 22.11.2011 kõnesid, kus ilmselgelt ei olnud rääkijaks A. Jermolajev. Ometi neid kasutati, sealhulgas kasutas neid ka kohus. Selline olukord seab apellandi arvates kahtluse alla kõik telefonikõned, vähemasti A. Jermolajevi kõned ja kohus ei oleks tohtinud sellisele vastuolulisele tõendile viidata. Kohus jättis 4 kaitsja taotluse hääleekspertiisi tegemise kohta rahuldamata. Samas tõendab telefonikõnede analüüs vaid S. J i ja A. Jermolajevi kohtumiste võimalikkust 21.11.2011 ja 22.11.2011, kuid ei sisalda andmeid, kas need aset leidsid ja milline oli nende olemus. Tulenevalt asjas tehtud ekspertiisidest, märgib apellant, et kokkuvõtlikult on nende tulemus vaieldamatult A. Jermolajevi kasuks. 06.03.2012 ekspertiisiaktist nähtuvalt leidub õnnitluskaardil, kaupluse plastikkaardil ja 50-rublasel kupüüril MDMA ja kokaiini jälgi ning 2-kroonisel kupüüril kokaiini jälgi, kuid et pärast 2011 jaanuari ei olnud enam kroonid kupüüridena käibel, on ilmne, et see jälg on jäetud enne seda aega, milles A. Jermolajevit ei süüdistata. Küll aga on 02.01.2012 ekspertiisiaktiga tõendatud 11.10.2011 ja 21.11.2011 leitud narkootikumide pärinemise ainuke allikas. Järeldades A. Jermolajevi puutumust narkootikumidega üksnes 21.11.2011 episoodis, oli narkootiliste ainete allikas oli olemas veel enne A. Jermolajevi ilmumist ja puudub alus rääkida tema puutumusest selle allikaga. Apellant seab kahtluse alla ka kohtu hinnangu A. Jermolajevi sissetulekute analüüsist tehtud järelduste objektiivsuse. Kaitsjale ei ole mõistetav kohtu etteheide, et A. Jermolajev ei nimetatud kohtueelsel uurimisel kohe S. Di nime. S. D selgitas üksikasjalikult äravõetud raha iseloomu ning pärast tema ülekuulamist esitas kaitsja tunnistaja ütluste kinnitamiseks kohtule dokumendi raha olemasolu kohta pangakontol ning lepingu, mille alusel raha üle kanti. Teisi täiendavaid tõendeid kohtulikul uurimisel kaitsjalt ei nõutud. Tutvudes kohtuotsusega nägi kaitsja selles aga kohtu teistsugust seisukohta. Raha konfiskeerimise põhjuseks ei saa olla kirjaliku lepingu puudumine, kui tuttavad annavad teineteisele erinevaid rahasummasid võlakirjadeta ega ka kohtu poolt märgitud kupüüride erinevus. Kohus ei ole lükanud ümber tunnistaja A. I i ütlusi, kes kinnitas A. Jermolajevi poolt kohtus antud ütlusi, seonduvalt majale tehtavate kulutustega. Mõistetav ei ole kohtu etteheide kalaäriga seonduva ärisaladuse avaldamise vajaduse osas ja mittearvestamine A. Jermolajevi abikaasa sissetulekutega.
lg 2 järgi karistuse mõistmisel tuleb arvestada relva vabatahtliku väljaandmise ning süüdistatava perekondliku olukorraga, mistõttu peab kaitsja piisavaks A. Jermolajevi karistamist rahalise karistusega.
lg 2 p 2 järgi õigeksmõistmist, samuti otsuse tühistamist
Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi A. Jermolajevi käitumises
Seejuures osundab kohtukolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud 5 kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni kui ka kaitsja poolt esitatud kaitseväited. 8. Kohtukolleegium ei saa nõustuda kaitsjaga A. Jermolajevile
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse ebakonkreetsusest ega selles esinevatest vastuoludest apellatsioonis märgitud alustel. A. Jermolajevile narkokuriteos esitatud süüdistus on otsuse lugejale arusaadav, süüdistusakti kirjeldav ja resolutiivosa on omavahel kooskõlas ning vastab Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 3 p 3 sätestatud nõudele, mille kohaselt on igal kuriteos süüdistataval isikul õigus üksikasjalikult teada saada talle esitatud süüdistuse laadist ja alustest. 26.03.2012 koostatud süüdistusaktis on prokuratuur kirjeldanud A. Jermolajevile
lg 2 p 2 järgi etteheidetavat tegevust ning süüdistusest nähtub üheselt, et narkootikumide käitlemine A. Jermolajevi poolt on detailselt tuvastatud ühel konkreetsel kuupäeval - 22.11.2011. A. Jermolajevile esitatud süüdistus ei ole kohtukolleegiumi arvates vastuolus teistele isikutele (J. S, J. A , O. K , I. B , I. N , A. M , S. J ) esitatud süüdistustega, kellele on esitatud süüdistus küll
Jermolajeviga ei ole süüdistuses kuriteo toimepanemise täpset algusaega tuvastatud. Maakohus ongi kohtuistungil uuritud tõendite põhjal tuvastanud A. Jermolajevi süü 22.11.2011 episoodis suures koguses narkootikumide käitlemises. Just A. Jermolajevile esitatud süüdistuse väiksem maht, võrreldes kaassüüdistatavatega, tagab vastupidiselt kaitsja seisukohale menetlusõigusenormi rikkumisest, A. Jermolajevi kaitseõiguse. Kuriteo toimepannud isikule tuleb koostada selline süüdistus, mis on selle isiku osas tõendatud, mitte aga kopeerida teiste, samas kriminaalasjas kohtu alla antud isikute süüdistusi. 9. A. Jermolajevile esitatud süüdistusest ja kohtuotsusest nähtub tema roll käesolevas narkokuriteos, nimelt narkootikumide üleandmises ja S. J iga ning J. Siga kui narkootikumide ostjatega kokkuleppimises narkootilise aine üleandmise ajas, mille tulemusena toimus n-ö ostu-müügitehing ja I. N võttis S. J ilt ja A. M ilt saadud korralduse järgi narkootilise aine peidikust enda valdusesse, selle edasitoimetamiseks S. J ile ja A. M ile. Kaitsja valitud kaitsetaktikast tulenevalt apelleeritakse süüdistust just sellega, et A. Jermolajevi poolt narkootilise aine omandamist ja edasiandmist 21.11.2011 A. Jermolajevile esitatud süüdistuses ei kajastata. Kohtukolleegiumi arvates ei ole see asjaolu A. Jermolajevi süüd välistavaks.
järgi kriminaliseeritud narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ei tähenda seda, et kuriteokoosseis on realiseeritud vaid siis, kui tuvastatakse, et isik on narkoainele n.ö. käe külge pannud. Nagu näitab kohtupraktika on ka narkootiliste ainete käitlemine kujunenud hästi läbimõeldud ja konspireeritud skeemkuriteoks, kus läbivaks käitumismustriks on salatsev käitumine ja rangelt paikapandud tegevus, kus ühe ja sama narkoaine erineval ajal ja erinevates vormides käitlejad ei püüa omavahel mitte ainult kohtuda, vaid nad ei pruugi isegi teineteist tunda, rääkimata juhtudest, kus narkootilist ainet omav isik annab aine käest-kätte selle ostjale üle. Selline n.ö. kätlemine on asendunud narkoaine peidikutega (nagu käesoleval juhul), kuhu üks isik aine toob ja peidab ning teine isik mõne aja möödudes – eesmärgiga, mitte olla ühel ajal ühes kohas –tuleb ja aine peidikust ära võtab. Täiesti teadlikult välditakse või vähemalt püütakse seejuures vältida n.ö. koos käimist, eesmärgiga välistada grupitunnust jne. Ka telefonide teel peetavad kõned on n.ö kodeeritud tekstiga, milles ei kasutata otseselt selliseid sõnu, millised viitavad üheselt mingile konkreetsele narkoainele või üldse mingile ebaseaduslikule tegevusele. Selline „skeemitamine“ eeldab aga konkreetse narkoaine käitlemisega erinevatel käitlemisetappidel sellega seotud erinevate isikute puhul nende tegevuse suhtes jälitustegevuse 6 toimetamist politsei poolt. Kõike seda arvestades on maakohus oma otsuses põhjalikult analüüsinud A. Jermolajevi seotust narkootilise ainega ja põhjendanud talle süüdistuses omistatud ja kohtu poolt tuvastatud tehiolude kaudu tema rolli aine müügi organiseerimisel. Kauba, sh narkootilise aine müümiseks ei pea selle müüja andma kaupa ise vahetult ostjale üle, vaid kauba müük võib toimuda ka vahendlikult, A. Jermolajevile esitatud süüdistuse kohaselt tuvastamata isikuid kasutades, milles A. Jermolajevit käsitles kohus kui aine müümiseks vajalike toimingute algatajat. Kohus, hinnanud 21.11.2011 jälitustoimingu protokolle (II kd, tl 39-41, 42-84), tuvastas kohtukolleegiumi arvates õigesti, et just A. Jermolajevi kohtumine S. J iga 21.11.2011 kella 14.00 paiku Tallinnas Lasnamäel, käivitas S. J i, A. M i ja I. N tegevuse, mille käigus sai I. N S. J ilt ja A. M ilt saadud korralduse järgi peidikust enda valdusesse amfetamiini. Nimetatud telefonikõnedest nähtub, et A. Jermolajev soovis S. J iga kokku saada selleks, et saada teada, kas S. J soovib samal päeval saada narkootikume. A. M i kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et S. J konspireeris enda telefonikõnesid ja kasutas äärmisel juhul narkootikumidest rääkimisel kokkuleppelisi sõnu ning et teda ei lubatud isegi A. Jermolajevi ja S. J i kohtumiste juurde. Maakohus rõhutas põhjendatult, et jälitustoimingu protokolli kohaselt suhtles S. J 21.11.2011 ajavahemikul kell 12.42 – 15.29 üksnes A. Jermolajevi, A. M i ja J. Siga, mis tõendavad seda, et ajavahemikul kell 14.00-14.51 sai ta kokku saada üksnes A. Jermolajeviga. Peale kohtumist A. Jermolajeviga teatab S. J kell 14.51 telefonikõnes A. M oile, et sai just teada, et õhtul kell kümme toimub jalgpallimatš. Seega sai S. J narkootikumide üleandmise aja (jalgpallimatš) teada just A. Jermolajevilt ning A. M i ütluste kohaselt kasutasid nad kokkuleppeliselt narkootikumidest rääkides sõna „jalgpall“. Pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub üheselt, et peale narkootiliste ainete üleandmise aja A. Jermolajevilt teadasaamist, andis A. M selle teate telefoni teel edasi I. N le ja käskis viimsel olla 21.11.2011 kell 22.00 kohas, mille ta I. N le ütleb. Et narkootiliste ainete müüki ja edasiandmist korraldas just A. Jermolajev, tõendab ka S. J i ja J. Si omavaheline telefonikõne 21.11.2011 kell 15.29, milles S. J teatab toimunud kohtumisest A. Jermolajeviga ja narkootiliste ainete üleandmisest just 21.11.
lg 1 alusel võib kohus teatud täiendavate eelduste esinemisel kohaldada laiendatud 9 konfiskeerimist, kui on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Sama sätte 2. lause sätestab seejuures nn pööratud tõendamiskoormise (vt ka RKKKo 3-1-1-73-10, p 9.2), mille kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Osundatud lahendis märgib Riigikohus täiendavalt, et laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib võtta aluseks isiku kuritegeliku eluviisi ning ei ole vaja tõendada vara pärinemist konkreetsest kuriteost (p 9.1). Osundatust lähtudes on maakohus ka toiminud. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt pärines raha Venemaal asuvast kalaärist, kuid nagu kohus tuvastas, ei ole süüdistatav kohtule esitanud ühtegi tõendit äripartnerite reaalse olemasolu kohta ega ühtegi dokumenti reaalse kalaäri ajamise kohta, samuti mitte ühtegi dokumenti kalaärist tulu saamise kohta. Samas on ta ka selgesõnaliselt väitnud, et ei suuda mingil viisil raha saamist tõendada. Täiendavalt väitis süüdistatav kohtuistungil, et sai kinnipidamisel leitud sularaha laenuna S. Dilt, kuid menetluse käigus ei ole selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi (nt laenulepingut), pole taotlenud väidetava raha omaniku ülekuulamist ega taotlenud tunnistaja S. Di ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks täiendavate dokumentide esitamist. Ka tunnistaja S. D ei ole kohtuistungil esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on A. Jermolajevile kui sõbrale raha laenanud. Ei ole eluliselt usutav, et selliseid suuri laenusummasid laenatakse ka sõprade vahel ilma laenulepingut vormistamata, piirdudes laenu tagastamise osas üksnes suulise lubadusega. Kuigi S. Di ütluste kohaselt võttis ta laenuks antud 15 000 eurot enda firma kontolt, ei ole kohtule esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti või pangakonto väljavõtet sellise raha olemasolu kohta. Kohtuistungil süüdistatava kaitsja poolt esitatud laenulepingu (II kd, tl 266) kohaselt on XXXXX (laenuandjana) 27.01.2012 andnud S. Dile (laenusaajale) laenu 27 000 eurot ja I. Sõssujeva laenu 2000 eurot. XXXXX konto väljavõttest nähtuvalt on 27.01.2012 S. Di kontole Swedbankis kantud laen 15 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole S. D 2010 ega 2011 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud, Äriregistri andmetel ei ole OÜ-l F 2011 majandustegevust tuvastatud. Isegi kui pidada usaldusväärseteks S. Di ütlusi A. Jermolajevile raha laenamise kohta oma firma rahast, ei ole kohtule esitatud ühtegi OÜ F raamatupidamisdokumenti ega pangakonto väljavõtet raha olemasolu kohta OÜ F kontol. OÜ F juhatuse esimehena pidi aga S. Dil olema kahtlemata võimalus tutvuda oma firma pangakontode ja muu dokumentatsiooniga. Seetõttu on S. Di ütlused, lisaks vastuoludele laenuna antud kupüüride suuruste erinevustes, A. Jermolajevile raha laenamise kohta paljasõnalised ja kohus jättis need põhjendatult tõenditena arvestamata. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates õigesti, et A. Jermolajevi tegelik varaline olukord erines oluliselt tema legaalsest sissetulekust. 2011 aastal teenis süüdistatav kümne kuuga legaalselt 2437,30 eurot, kinnipidamisel leiti tema elukohast ja tema kasutuses olevast liisitud sõiduautost sularaha kokku 15 570 eurot. Et A. Jermolajev elas tunnistaja A. I ilt üüritud eramus ja temalt ära võetud märkmikus kajastatud summad olid süüdistatav ütluste kohaselt antud laenud, erines süüdistatava tegelik majanduslik olukord deklareeritust oluliselt. Et A. Jermolajevile heidetakse käesoleva menetluse raames ette kuriteo toimepanemist
lg 2 p 2 järgi, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine ja milles on kohtukolleegiumi arvates maakohus süüdistatava soovi narkootikumide realiseerimisest tulu saada tuvastanud, kuid süüdistatav ei ole oma väiteid tema valdusest leitud sularaha seadusliku päritolu kohta ühegi tõendiga kinnitanud, ei ole ka apellant lükanud ümber eeldust, et arestitud vara näol on tegemist kriminaaltuluga. Lisaks peab kohtukolleegium vajalikuks märkida sedagi, et ei süüdistatav ega tema kaitsja ei ole Riigikohtus vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu 3.04.2012 määrust, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 9.03.2012 määruse, millega kohus rahuldas Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotluse A. Jermolajevi vara – sularaha 15 740 eurot- arestimise kohta. Ülaltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et A. Jermolajev ei ole mingil määral tõendanud, et kinnipidamisel tema juurest leitud rahalised vahendid on saadud õiguspärasel teel, mistõttu on 10 maakohus põhjendatult ja seadusest tulenevalt kohaldanud arestitud vara suhtes laiendatud konfiskeerimist
13. Kaitsja on vaidlustanud ka A. Jermolajevile
lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust, leides et piisavaks karistuseks selle süüteo toimepanemise eest on rahaline karistus. Karistuse kergendamiseks esinevad kaitsja arvates piisavad alused, kuivõrd süüdistatav andis relva välja vabatahtlikult ja arvestada tuleb ka süüdistatava perekondliku olukorraga. Kohtukolleegium ei saa sellise kaitsja väitega nõustuda. Kuigi Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-158-05 asunud seisukohale, et kui isiku käitumises puuduvad vahetult kuritegu raskendavalt iseloomustavad asjaolud, eseme valdus on pigem juhuslikku laadi, tegemist on vähese ohtlikkusastmega esemega (tuleb arvestada ka asjaolu, et eseme tsiviilkäive ei ole põhimõtteliselt keelatud, vaid piiratud) ning tema kogus on minimaalne, tuleb sanktsiooniliigi valikul reeglina esmalt vaagida rahalist karistust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-185-04, RT III 2004, 27, 291, p-d 15-16), ei esine A. Jermolajevi käitumises ühtegi viidatud lahendist tulenevat asjaolu süüdistatavale mõistetud karistusmäära kergendamise vaagimiseks. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Maakohus on A. Jermolajevile
lg 2 p 1 järgi karistusena reaalse vangistuse mõistmise vajalikkust põhjendanud ning kohtukolleegium leiab, et toimepandud kuriteo raskus välistab süüdlasele apellatsioonis taotletud rahalise karistuse kohaldamise. A. Jermolajevi nimele ei ole kunagi relvaluba väljastatud (II tl. 219), samas on süüdistatav Harju Maakohtu 10.02.2009 otsusega muuhulgas süüdi tunnistatud ka
Kuigi kohtuistungil andis süüdistatav püstoli omandamise osas vastuolulisi ütlusi, on usaldusväärselt tõendatud, et kuni 29.02.2012 tema elukohas toimunud läbiotsimiseni, valdas süüdistatav püstolit ja 8 laskekõlbulikku püstolipadrunit täie kindlusega olukorras, kus teda oli juba varem karistatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ei saa olukorda, kus isik annab läbiotsimise käigus leitud ebaseaduslikult omandatud tulirelva formaalselt küll välja, pidada süüteo avastamisele aktiivseks kaasaaitamiseks ega muuks
lg-s 1 ja 2 loetletud ja loetlemata asjaoluks, mida tuleks karistuse kergendamisel arvesse võtta. Kohtukolleegiumi arvates ei saa ka süüdistatava perekondlik olukord anda käesolevas asjas alust mõistetud karistuse kergendamiseks. Olukorras, kus süüdistatav paneb peale eelmist kohtuotsust ja mõistetud karistuse ärakandmist uuesti toime samalaadse kuriteo, ei saa kahetsus toimepandu eest kohtukolleegiumi arvates olla tõsiseltvõetav. Vastasel juhul ei oleks süüdistatav uut tulirelva ega laskemoona endale ebaseaduslikult omandanud. Süüdistatava käitumine kinnitab, et tulirelvaga seotud kuriteo eest karistamine varasema kohtuotsusega ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma. Kohtukolleegium ei tuvastanud A. Jermolajevile
lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel ühtegi asjaolu, mis annaks aluse mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks. Mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra ja ei saa olla leebem, kui varasema otsusega samaliigilise teo eest mõistetud karistus. Kaitsja taotletav karistusliik on selgelt kehtiva kohtupraktikaga vastuolus. Nii on kohtupraktikas asutud seisukohale, et korduvate samaliigiliste kuritegude puhul peab uue teo toimepanemise korral süüdistatavale mõistma eelmisest rangema karistuse. Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-99-06 rõhutanud, et isikule uue teo eest karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta võimalust isikut mõjutada mitte uusi kuritegusid toime panema. 14. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS § 338 loetletud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse Andrei Jermolajevi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 11 Urmas Reinola Julia Katškovskaja Sten Lind 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.