järgi lühimenetluses Süüdistatav VALERIY GAYNUTDINOV Isikukood: 37707210211; kodakondsus: Vene Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: DC OÜ; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud 37-l korral, kriminaalkorras 7-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Valeriy Gaynutdinov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Valeriy Gaynutdinovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
– 25.08.2012; 31.08. – 01.09.2012, s.o 4 (neli) päeva, ning ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Valeriy Gaynutdinovile Harju Maakohtu 09.05.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 kuu ja 14 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva. Karistuse kandmise aja algust lugeda reaalsest karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava Valeriy Gaynutdinovi suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Valeriy Gaynutdinovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot - tasu riigi õigusabi osutamise eest – 38.40 eurot - kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Valeriy Gaynutdinov, 1 – 13 – 1159, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Valeriy Gaynutdinovit süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 04.07.2011.a. Harju Maakohtu poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest lisakaristusega- 3-aastase sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega (kohtuotsus jõustunud 16.09.2011 ning on Maanteeameti poolt täitmisele pööratud, karistuse kehtimisaeg alates 16.09.2011.a. kuni 15.09.2014.a.), hoidis kõrvale jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest, nimelt 2 juhtis lisakaristuse kehtimisajal - 24.08.2012.a. kella 08.32 ajal Harjumaal, Tallinnas, A.H. Tammsaare tee 119B maja juures mootorsõidukit Mercedes E 320, reg. märgiga XXX. Samuti tema juhtis lisakaristuse kehtimisajal - 31.08.2012.a. kella 17.12 ajal Harjumaal, Tallinnas, Järvevana tee ja Veerenni tn ristmikul mootorsõidukit Mercedes E 320, reg. märgiga XXX. Samuti tema juhtis lisakaristuse kehtimisajal - 19.11.2012.a. kella 22.10 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt 116 juures mootorsõidukit Mercedes E 320, reg. märgiga XXX. Seega pani Valeriy Gaynutdinov toime
täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise Kohtuistungil süüdistatav Valeriy Gaynutdinov avaldas, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi kõigis episoodides. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja Dmitri Školjar märkis kohtuistungil, et süüdistus on kirjalike tõenditega tõendatud, tõendid on lubatavad ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: Valeriy Gaynutdinovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t.l. 5-9, 41-45/; Harju Maakohtu kohtuotsus 04.07.2011.a. /t.l. 20-27/; tunnistaja Sirvi P ütlused /t.l. 32-34/; kahtlustatava Valeriy Gaynutdinovi ütlused /t.l. 36-37; 49-51; 74-76/; tunnistaja Raul A ütlused /t.l. 46-48/; Maanteeameti teade /t.l. 56,82/; väärteoprotokoll /t.l. 69/; tunnistaja Jürgen L ütlused /t.l. 70/. MAAKOHTU SEISUKOHT Valeriy Gaynutdinovi poolt toimepandud kuritegu on kõigis episoodides täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
näeb ette vastutuses kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Harju Maakohus võttis 04.07.2011.a. otsusega Valeriy Gaynutdinovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 aastaks. Maanteeameti teate kohaselt oli kohtuotsus jõustunud 16.09.2011.a. ning on Maanteeameti poolt ka täitmisele pööratud. Karistuse kehtimisaeg algas 16.09.2011.a ja lõpeb 15.09.2014.a. Dokumentaalne tõend, Maanteeameti vastus kohtuotsuse järgi liiklusregistrisse andmete sisestamisest 30.11.2011.a. tõendab, et ajaks kui Valeriy Gaynutdinov juhtis mootorsõidukit kohtuotsuse jõustumise järel esimest korda, s.o 24.08.2012.a, oli kohtuotsus KrMS § 421 lg 1 järgi täitmisele pööratud. Teisel korral - 31.08.2012.a. ning samuti ka kolmandal korral - 19.11.2012.a. mootorsõiduki juhtimise ajaks ei olnud lisakaristuse tähtaeg veel möödunud. Seega juhtis Valeriy Gaynutdinov kolmel korral mootorsõidukit lisakaristuse kehtivuse ajal ja hoidus sellega kõrvale
Valeriy Gaynutdinov tunnistas ennast kohtus süüdi kõigis episoodides. 24.08.2012.a. episoodi kohta on süüdistatav kohtueelses menetluses märkinud, et on teadlik, et 16.09.2011 jõustunud kohtuotsuse alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Sellele vaatamata 24.08.2012.a. kella 08.10 paiku otsustas istuda sõiduauto MB, reg. märgiga XXX, rooli, kuna tulles varahommikul tööle, avastas, et unustas tööriided koju. Seejärel 3 pidi kiiresti koju sõitma. Hakkas sõitma Vabaõhumuuseumi tänavalt Sütiste tänavale. Oli roolis umbes 12 minutit. Tammsaare tee 119B maja juures peatati ta politseipatrulli poolt. Tunnistaja Sirvi P ütlustest nähtub, et 24.08.2012.a kella 08.32 ajal mõõtis ta Tallinnas Tammsaare tee 119B juures Laki tänava suunas liikunud tumeda universaaltüüpi sõiduauto sõidukiiruseks 78km/h asulasisesel teel. Peatas sõiduki r/n XXX, mida juhtis Valeriy Gaynutdinov, kes esitas juhiloa XXX. Kontrollimisel selgus, et juhil on juhtimisõigus ära võetud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab teo toimepanemise aega ja kohta, samuti tegu toimepannud isikut. Nimetatud protokolli kohaselt on Valeriy Gaynutdinov kinni peetud 24.08.2012.a. kell 08.32 Tallinnas, A.H. Tammsaare tee 119B maja juures. 31.08.2012.a. episoodi kohta on süüdistatav kohtueelses menetluses selgitanud, et tunnistab ennast süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Samuti on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust tunnistaja Raul Annuka poolt antud ütlustega, mille järgi olles patrullis 31.08.12 teostas ta liiklusjärelevalvet Tallinnas Järvevana tee ja Veerenni tn ristmikul. Kella 17.17 paiku peatas ta sõiduki, mis liikus mööda Järvevana teed Tartu mnt suunas. Sõidukit Mercedes- Benz E 320, reg. märgiga XXX, juhtis Valeriy Gaynutdinov. Kontrollimisel selgus, et juhil on juhtimisõigus kohtuotsusega 3-ks aastaks ära võetud. Isik oli karistusest teadlik ja ei osanud põhjendada seda, miks ta autot juhtis. Teo toimepanemise kohta ja aega ning isikut tõendab ka Valeriy Gaynutdinovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille järgi peeti Valeriy Gaynutdinov kinni 31.08.2012.a. kell 17.12 Harjumaal, Tallinnas, Järvevana tee ja Veerenni tn ristmikul. 19.11.2012.a. episoodi kohta antud ütlustes avaldab süüdistatav, et tunnistab ennast süüdi selles, et hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Oli teadlik, et teda karistati kohtu poolt ning lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 3ks aastaks. On teadlik, et kuni 16.09.2014.a. puudub tal juhtimisõigus. 19.11.2012 istus sõiduauto MB E 320, reg. märgiga XXX rooli, kuna arvas, et see oli ainuke õige variant. Oli koos tuttavaga, kelle nimi on Jekaterina viimase autos, mida naine ise juhtis. Liikumise ajal istus tema kõrvalistmel. Russalka juures tekkis naisel terviseprobleem, mistõttu ei olnud ta võimeline ise edasi sõitma. Siis otsustas süüdistatav rooli istuda ja naise koju viia, arvas, et käitub õigesti. Politsei peatas ta Narva mnt 116 juures. Kontrollimisel selgus, et temalt oli juhtimisõigus ära võetud kohtu poolt. Teadis, et rikub rooli istudes seadust. Kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Tunnistaja Jürgen Laose ütluste kohaselt teostas ta 19.11.2012.a Pirita tee ja Narva mnt ristmikul liiklusjärelevalvet koos P. Grossiga. Kell 22.10 märkas, kuidas Narva mnt. 116 juures liikus musta värvi universaalkerega sõiduauto MB, E-klass, reg. nr. XXX, mille sõidustiil äratas kahtlust kaldudes liialt vastassuunavööndi poole. Peatas mootorsõiduki. Sõidukit juhtis Valeriy Gaynutdinov, kõrvalistmel istus Jekaterina Curikova. Juhti andmebaasist kontrollides selgus, et juhtimisõigus on isikult karistusena ära võetud. Mootorsõiduki juhtimist 19.11.2012.a. tõendab ka patrullpolitseinik Piret Grossi poolt 19.11.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB1330522, mille kohaselt juhtis Valeriy Gaynutdinov 19.11.2012.a. kella 22.10 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt 116 juures liikudes Kuristiku tn suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz E 320, reg. märgiga XXX. Kohus on seisukohal, et Valeriy Gaynutdinovi tegevuses on tõendatud nii objektiivne kui subjektiivne külg.
Valeriy Gaynutdinov teadis, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud ning kinnitas seda ka kohtueelses menetluses antud ütlustes, mille järgi on ta teadlik, et teda karistati kohtu poolt ning lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 3-ks aastaks. On teadlik, et juhtimisõigus puudub tal kuni 16.09.2014.a. Seega juhtis süüdistatav kõigil kolmel korral mootorsõidukit olles teadlik lisakaristuse kehtivusest, mis tähendab, et ta pani kõigil kordadel teod toime otsese tahtlusega 4
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Valeriy Gaynutdinov on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Valeriy Gaynutdinovi poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Valeriy Gaynutdinov tuleb süüdi mõista
Kriminaalasjas asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud
järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta täisajaga ning kelle sissetulek on 285 eurot, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine Valeriy Gaynutdinovi suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel Valeriy Gaynutdinovile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtueelses menetluses avaldatud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga 5 eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Valeriy Gaynutdinovit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Valeriy Gaynutdinovile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Valeriy Gaynutdinovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Valeriy Gaynutdinovi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Süüdistatavat on Harju Maakohtu 09.05.2012.a. otsusega
ja § 329 kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 1438 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähajaks määrati 2 aastat. Käesolevaks ajaks on mõistetud karistuse ärakandmata osa – 88 tundi üldkasulikku tööd ehk 1 kuu ja 14 päeva vangistust. Kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt pani Valeriy Gaynutdinov
järgi kvalifitseeritav kuriteo toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-104-10 peab kohus
lg-st 2 tulenevalt olukorras, kus süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendama uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Seega nähtub asjakohastest materiaal- ja menetlusõiguse sätetest, et kohtuotsuste kogumi korral tekib kohtul uue kuriteo eest karistuse mõistmisel kohustus lahendada liitkaristuse mõistmisega seonduv vastavalt
lg-le 2.
lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus aga mõistetakse vastavalt
Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 leidnud, et välistatud on selle isiku karistusest tingimuslik vabastamine, kelle karistus tulenevalt
§-st 69 on juba asendatud üldkasuliku tööga. Viimane tuleneb asjaolust, et
§-s 69 ette nähtud üldkasuliku töö näol on tegemist sellise vangistuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vangistust kandma (üldkasulik töö kui reaalse vangistuse vältimise viimane võimalus). Isikule antakse ÜKT määramisel sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Valeriy Gaynutdinovi sellises käitumises, kus ta paneb uue kuriteo toime ÜKT tegemise ajal, väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Valeriy Gaynutdinov ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Varasem karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, Valeriy Gaynutdinov pani temale inkrimineeritava kuriteo toime ÜKT tegemise ajal. Seega kriminaalhooldaja järelvalve all uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Valeriy Gaynutdinov on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et Valeriy Gaynutdinov ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. 6 Kohus, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid, kuid samas ei saa märkimata jätta ka, et tegemist on 3 kuriteo episoodiga ning Valeriy Gaynutdinovi poolt toimepandud teod ei ole toime pandud ettevaatamatusest, vaid tegemist on tahtlike tegudega, siis tuleb karistus mõista üle sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistus 9 kuud, millest 1/3 maha arvatakse. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Valeriy Gaynutdinovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Valeriy Gaynutdinovilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-1016328; 1-10-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.