(800)kaheksasada eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „Reijo Karkus, 1-12-11238, menetluskulud või sundraha“. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud REIJO KARKUSELE oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, olles alkoholijoobe seisundis, 04.11.2012 a. kella 17.30 ajal, sisenes K S ja M P elukohtaxxxxxxxxxxx maakonnas, kus süüdistas M.P.’i enda vangistuses ning nõudis selle eest, et ta vangi läks, raha 20000 eurot. M.P. vastas, et temal raha ei ole. Selle peale lõi Reijo Karkus M.P.’ile rusikaga näkku ning pärast seda veel rusikaga korduvalt vastu pead. Reijo Karkus võttis seejärel laualt keraamilise taldriku ning purustas selle vastu M.P.i pead, pärast seda võttis järgmise taldriku ja lõi sellega samuti vastu kannatanu pead. Lõpuks võttis ta tassi ning lõi sellega M.P.ile veelkord vastu pead. Kannatanu M.P.il diagnoositi Järvamaa haiglas parema silma hematoom, vasaku küünarvarre pindmine 1,5 cm põrutushaav ja pea piirkonnas 3 cm põrutushaav. Eeltoodu alusel on Reijo Karkusele esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi varalise kasu nõudmises vägivallaga isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul uurimisel süüdistatav Reijo Karkus end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav kinnitas kohtus, et ta ei ole 04.11.2012 a. M.P.’i suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ega temalt raha nõudnud. Süüdistatava hinnangul on kannatanu ja tunnistajad omavahel kokku leppinud tema vastu valeütluste andmise, kuid ta ei tea, mis on selle põhjuseks, kuna süüdistataval puuduvad varasemad suhted ja kokkupuuted nii kannatanu M.P.i kui ka tunnistaja 2 1-12-11238 K.S.iga. Kannatanu M.P. kinnitas kohtus, et 04.11.2012 a. sisenes tema elukohta xxxxxxxxxxx süüdistatav Reijo Karkus, kes süüdistas kannatanut enda vangi panekus ning nõudis vangistuses viibimise eest kannatanult 20000 eurot. Süüdistatav lõi seejärel kannatanut rusikaga näkku (vastu kulmu) ning pea piirkonda, võttis diivanilaualt taldriku ja lõi sellega kannatanule pähe nii, et taldrik purunes. Samuti lõi ta kannatanule laual olnud tassiga pähe. Löökide tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü KarS § 214 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ning taotles Reijo Karkuse süüditunnistamist ning karistamist 6 aastase vangistusega, milline kuulub suurendamisele varasema, kandmata karistuse, vangistuse, 1 aasta 9 kuu ja 14 päeva võrra. Seega taotles prokurör Reijo Karkuse karistamist kokku 7 aasta 9 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistusega kandmise algusega alates 04.11.2012 a. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning taotles tema õigeksmõistmist. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava Reijo Karkuse süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid kuriteosündmuse kohta sarnaseid ning ühetaolisi ütlusi nii kannatanu M.P. kui ka samal ajal temaga koos samas korteris xxxxxxxxxxxx viibinud tunnistaja K.S.. Kannatanu ütluste kohaselt sisenes 04.11.2012 a. õhtul tema elukohta alkoholijoobes noormees, kes hakkas kannatanut süüdistama selles, et ta pidi kannatanu pärast viibima kuus aastat vanglas ning nõudis, et kannatanu peab vanglas viibimise eest maksma 20000 eurot. Kannatanu kinnitas kohtus, et temalt raha nõudnud noormeheks oli kindlalt süüdistatav Reijo Karkus. Seejärel, kui kannatanu vastas, et ta ei ole süüdistatava vangi sattumises süüdi, lõi süüdistatav kannatanut rusikaga näkku kulmu piirkonda. Pärast seda lõi ta kannatanut veel rusikaga pea piirkonda, kuid kannatanu pani kaitseks käe ette. Seejärel võttis süüdistatav diivanilaualt taldriku ning lõi sellega kannatanule pähe nii, et taldrik purunes. Pärast seda lõi ta kannatanut veel samas diivanilaual olnud tassiga kahel korral pähe nii, et ka tass löökide tagajärjel purunes. Löömise ajal ütles süüdistatav kannatanule „Anna mulle tagasi need kuus aastat“. Pärast seda süüdistatav lahkus ning samal ajal samas korteris viibinud K.S. kutsus kohale politsei. Löökidest saadud vigastuste tõttu pöördus kannatanu P H, kus tal tuvastati löömisega tekitatud kehavigastused. Kannatanu kinnitas, et tema süüdistatavat ei tunne ning tal ei ole olnud temaga mingeid varasemaid kokkupuuteid. Samuti ei tea ta midagi süüdistatava varasemast vanglakaristusest ega ole sellega mingil moel seotud. -Tunnistaja K.S.i ütluste kohaselt viibis tema samuti 04.11.2012 a. xxxxxxxxxxx asuvas korteris, kui sinna sisenes alkoholijoobes olnud ning ärritatud olekus süüdistatav Reijo Karkus, kes hakkas kohe, pärast korterisse sisenemist süüdistama M.P.’i enda vangi panemises ning nõudis M.P.’ilt selle eest 20000 euro maksmist. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut rusikaga ning haaras laualt kaks taldrikut, millised lõi vastu kannatanu pead puruks. Samuti võttis süüdistatav laualt tassikujulise suhkrutoosi (sama asja, mida kannatanu nimetas tassiks) ning lõi ka selle vastu kannatanu pead puruks. Löökide tagajärjel sai vigastusi kannatanu pea ning tema vasak käsi. Peale seda kutsus tunnistaja sündmuskohale politsei, kes mõne aja pärast pidas ka sündmuskohalt lahkunud, kuid veel samal tänaval viibinud süüdistatava kinni. Hinnates kannatanu M.P.’i ning tunnistaja K.S.’i kohtus antud ütlusi, asus kohus seisukohale, et ei ole alust kahelda nende tõepärasuses ning seda alljärgnevatel põhjustel – mõlemad, nii kannatanu kui tunnistaja on sündmuse kohta andud ühesuguseid ning vastuoludeta ütlusi. Mõlemad on üheselt kinnitanud seda, et alkoholijoobes süüdistatav sisenes nende korterisse ning asus kohe kannatanut süüdistama selles, et ta pidi kannatanu süül viibima 6 aastat vanglas. Samuti on sarnane kannatanu ja tunnistaja kirjeldus sellest, kuidas ärritunud olekus süüdistatav lõi pärast seda kannatanut rusikaga ning haaras diivanilaualt taldrikud ja tassisarnase suhkrutoosi ning lõi need kannatanule vastu pead 3 1-12-11238 puruks. Lisaks sellele on mõlemad kinnitanud, et löökide tagajärjel tekkisid kannatanul kehavigastused, millised fikseeriti temal ka hiljem Paide Haiglas. Mõlemad, nii kannatanu kui tunnistaja kinnitasid kohtus, et politsei poolt, pärast juhtunut peeti kinni sama isik, kes kannatanult raha nõudis ning tema suhtes vägivalda kasutas. Kinnipeetud isikuks oli süüdistatav Reijo Karkus. Samuti kinnitasid kannatanu ja tunnistaja, et tunnevad kohtus Reijo Karkuse ära sama isikuna. Kohtu hinnangul puuduvad kannatanul M.P.il ja tunnistajal K.S.il põhjused või motiivid anda süüdistatava suhtes viimast süüstavaid valeütlusi, kuna asja kohtulikul arutamisel kinnitasid M.P. ja K.S., et nad süüdistatavat ei tunne ning neil ei ole temaga mingeid varasemaid kokkupuuteid olnud. Sama asjaolu möönis ka süüdistatav Reijo Karkus. -Tunnistaja R K, kes on M.P.’i ja K.S.i korterinaaber, seletas kohtus, et 04.11.2012 a. käisid tal külas süüdistatav Reijo Karkus ning J L nimeline isik. Koos tarvitati ka alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt lahkus esmalt J.L ning mõne aja pärast R.Karkus. Järgmisel päeval kuulis R.K, et R.Karkus oli käinud naaberkorteris laamendamas, samuti nägi ta, et M.P.il oli pea katki. Eelmisel päeval oli ta samuti kannatanut näinud, kuid siis tal veel mingeid vigastusi näha ei olnud. Samuti kinnitas tunnistaja pärast prokuröri poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, et mingi aeg hiljem kuulis ta klaasiklirinat ning Reijo, s.o. süüdistatava karjumist ja sisselaskmise nõudmist naaberkorteri ukse taga. Tunnistaja R K ütlused kinnitavad kannatanu ja tunnistaja K.S ütlusi selle kohta, et alkoholijoobes R.Karkus tungis nende korterisse, samuti nägi tunnistaja kannatanut eelmisel päeval ilma vigastusteta, kuid juba järgmisel päeval vigastustega. Tunnistaja R.Ki ütlused kinnitavad seega veel seda, et M.P. sai peavigastuse 04.11-05.11.2012 a., s.o. sellel ajal, kui tema eluruumi sisenes ning seal viibis alkoholijoobes süüdistatav R.Karkus. Nimetatud faktiline asjaolu läheb kokku ka M.P ja K.S ütlusega ning kinnitab nende õigsust. -Tunnistaja M P’i ütluste kohaselt sai tema politseitöötajana 04.11.2012 a. väljakutse xxxxxxxx, kusjuures väljakutse sisuks oli see, et seal rünnatakse eakat inimest. Kohapeale jõudes nägi ta vigastustega kannatanut ning talle anti infot, et ründajaks oli korteris nr. x (korter, kus elas R K) alkoholi tarvitanud Reijo nimeline isik. Saanud isiku välimuse kirjelduse, asus politseipatrull teda otsima ning leidiski isikukirjeldusele vastava noormehe xxxxxxxxx maja juurest. Seejärel toimetati isik tagasi sündmuskohale ning seal kinnitas K.S, et tegemist on sama isikuga, kes ründas kannatanut M.P.’i. Kinnipeetud isikuks oli süüdistatav Reijo Karkus. Tunnistaja kinnitusel oli R.Karkus silmnähtavalt alkoholijoobe seisundis ning tema alkoholijoobe kontrollimisel indikaatorvahendiga tuvastati raske 2,03 mg/l ehk 4,06 promilline alkoholijoove. Samuti kinnitas tunnistaja M.P seda, et R.Karkus teatas tema kinnipidamisel telefoni teel kellelegi naisterahvale, et teda peeti politsei poolt kinni ning nüüd läheb ta vähemalt kaheks aastaks vangi. Tunnistaja ütlused tõendavad esmalt seda, et tunnistaja K.S on kohe, vahetult pärast kuriteosündmuse toimumist kirjeldanud ning osundanud süüdistatavale Reijo Karkusele, kui äsja vägivaldse kuriteo toimepannud isikule. Süüdistataval tuvastatud alkoholijoove kinnitab aga tunnistaja R Ki ütlusi selle kohta, et enne kuriteosündmuse toimumist tarvitas ta koos süüdistatavaga oma elukohas, xxxxxxxx alkoholi. Lisaks sellele kinnitab süüdistatava puutumust kuriteosündmusesse veel asjaolu, et kui politseitöötajad ta kinni pidasid, taipas ta koheselt, et kinnipidamine on seotud temapoolse kuriteo toimepanemisega, kuna ta kohe helistas oma naistuttavale ning teatas enda kinnipidamisest ning eeldatavast vangi minekust. -Patsiendikaardi nr. 124639 ja kehavigastuste dokumenteerimise kaardi kohaselt (t.l. 15, 16) toimetati kannatanu M.P. Paide haiglasse 04.11.2012 a. kella 18.59 ajal politsei poolt põhjusel, et teda peksti umbes tund aega enne seda. Läbivaatuse käigus on kannatanul tuvastatud 3 cm suurune põrutushaav peas, pindmine, 1,5 cm suurune põrutushaav vasakus küünarvarres ja hematoom parema silmapiirkonnas. Pärast esmaabi osutamist on kannatanu lubatud kodusele ravile. Kriminaalasjale lisatud fototabelitest (t.l. 17,18) nähtuvad kannatanul esinenud vigastused – hematoom parema silma juures, peahaav ja käevigastus. Eelnimetatud meditsiinilised dokumendid kinnitavad seda, et kannatanule tekitati vigastused tema 4 1-12-11238 poolt kirjeldatud viisil, kuna hematoom silma piirkonnas viitab tema löömisele sinna rusikaga, peavigastus viitab taldrikuga pähe löömisele, kuivõrd löögi tagajärjel taldriku purunemisega on tõenäoline taolise lõikehaava tekkimine. Samuti kinnitab käehaav kannatanu ütlusi selle kohta, et ta püüdis löökide eest end käega kaitsta. -Süüdistatava Reijo Karkuse ütluste kohaselt ei ole tema 04.11.2012 a. xxxxxxxxx M.P.i ja K.S.i korteris viibinud, M.P.’i süüdistanud, temalt raha nõudnud ega tema suhtes vägivalda kasutanud. Süüdistatav leidis, et kannatanu ning tunnistajad K.S. ja R K on omavahel kokku leppinud valeütluste andmise tema vastu. Samas ei osanud süüdistatav põhjendada miks tema vastu valeütlusi antakse. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei ole nimetatud kuritegu toime pannud, on paljasõnalised ja vastuolulised ning ümber lükatud järgmiste kriminaalasja menetlused tuvastatud faktiliste asjaoludega. Asja kohtulikul uurimisel väitis R.Karkus, et tema R.Ki juures viibimise ajal alkoholi ei tarvitanud, kuna tal oli alkoholi tarvitamine seoses kriminaalhooldusega keelatud. Samas kinnitas aga R.Kl, et süüdistatav tarvitas tema juures alkoholi. Kriminaalasja juurde lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et Reijo Karkusel on politsei poolt tema kinnipidamise käigus 04.11.2012 a. kella 18.13 ajal tuvastatud alkoholijoove 2,03 mg/l kohta, mis on raskeks, mõnedel juhtudel isegi surmavaks alkoholijoobeks (t.l. 16). Süüdistatava ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi varem, enne R.K juurde minekut. Samas süüdistatav oma väidet aga ei täpsustanud, kus, millal ning kelle juures nimeliselt. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava taoline väide tõepärane, kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et süüdistatav R.Karkus ning temaga koos olnud J.L käisid ning viibisid R.K juures. R.Ki ütlustest nähtuvalt võis nende tema juures viibimine kesta pikemat aega ehk mitu tundi, millest järeldub omakorda, et juhul kui R.Karkus oleks tõepoolest juba varem kuskil mujal kellegi tuvastamata jäänud isiku juures alkoholi tarvitanud, oleks pidanud tal sealt lahkudes olema alkoholijoove veelgi suurem, eeldatavasti üle 4,5 promilli. Kohtu hinnangul muudaks niivõrd suur alkoholijoove isiku liikumis- kui ümbritseva suhtes tajumisvõimetuks ning on vähetõenäoline, et ta sellises joobeseisundis oleks suutnud tulla R.Ki juurde ning teiste seal viibinud isikutega suhelda. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et R.Karkuse joobe põhjustas alkoholi tarvitamine R.Ki elukohas xxxxxxxxxxxxx. Kohus leidis, et süüdistatava hilisem käitumine xxxxxxxxxxxx korteris – M.P’ilt raha nõudmine enda vangistuse kompensatsiooniks ning kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on ilmselt seotud sellega, et R.Karkuse käitumine muutus eelneva alkoholi tarvitamise ja raske alkoholijoobe seisundi tõttu agressiivseks ning kontrollimatuks. Asja kohtulikul uurimisel avaldas R.Karkus, et K.Si korteris tarvitati 04.11.2012 a. alkoholi ning sealt kostis lärmi. Süüdistatava avaldatu on aga ümber lükatud esmalt kannatanu M.P’i ning tunnistaja K.Si ütlustega, kes kinnitasid, et sellel ajal, kui R.Karkus kõrvalkorteris viibis, tegid nad süüa ning alkoholi ei tarvitanud. Samuti kinnitas K.S, et sellel päeval tarvitas ta alkoholina üksnes ühe pudeli õlut, kuid sedagi mitu tundi enne juhtunut. Paide Haigla patsiendikaardist ei nähtu märkusi selle kohta, et sinna vigastustega toimetatud M.P. oleks olnud alkoholijoobes (t.l. 15). Kuna haigla patsiendikaardile kantakse patsiendil alkoholijoobe esinemisel vastavasisuline märge, siis tuleb järeldada, et M.P. ei olnud 04.11.2012 a. enne raviasutusse toimetamist alkoholi tarvitanud. Asjaolu, et K.S korteris oleks 04.11.2012 a. lärmatud ja alkoholi tarvitatud, ei kinnitanud asja kohtulikul uurimisel ka naaberkorteri elanik R.K. Eeltoodust järeldub, et K.S ja M.Pi korteris 04.11.2012 a. alkoholi ei tarvitatud, samuti ei ole kriminaalmenetlusega tuvastatud, et peale nende oleks seal viibinuid teisi isikuid, mis muudab M.Puk’ile samal ajal kehavigastuste tekitamise ebatõenäoliseks veel kellegi muu, kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isiku poolt. Reijo Karkuse ütluste kohaselt olevat ta xxxxxxx elumaja koridoris kohtunud M.P.’iga, kes olevat ta ära tundnud ning lubanud Reijo Karkuse uuesti tagasi vanglasse saata öeldes talle „Sind lasti välja aga ma panen su uuesti kinni“. Nimetatud ütlemist olevat pealt kuulnud ka R.K. Kohus leidis, et R.Karkuse antud väide ei ole kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud. M.P eitas, et ta 5 1-12-11238 oleks R.Karkust koridoris kohanud ning talle midagi taolist öelnud. Samuti kinnitas kannatanu, et kuna ta süüdistatavat ei tunne, pole tal ka mingit huvi ega vajadust, et viimane vanglas viibiks. Asjaolul, et kannatanul taolised motiivid puudusid, on kohus juba eelpool hinnanud. Seda, et kannatanu oleks taoliselt väljendanud, ei kinnitanud kohtus ka R.K. Eeltoodu põhjal loeb kohus süüdistatava antud ütlusi paljasõnalisteks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et Reijo Karkuse seisukohad on kriminaalasja kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ümber lükatud ning temas poolt on kuriteo toimepanek tõendamist leidnud. Kuriteo kvalifikatsioonist: Reijo Karkusele on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, mille objektiivne koosseis seisneb varalise kasu üleandmise nõudmises, kui sellega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et Reijo Karkus nõudis kannatanult M.P.ilt 20000 eurot, mida tuleb lugeda varalise kasu üleandmise nõudmiseks. Lisaks sellele kasutas ta viimase suhtes vara saamiseks sundimise vahendina füüsilist vägivalda lüües kannatanut mitmel korral rusikaga näo ja peapiirkonda, samuti lõi ta kannatanule pähe taldrikute ning suhkrutoosina kasutatava tassiga, millega tekitas kannatanule vigastusi. Kuna süüdistataval puudus igasugune alus ning õigus kannatanult raha saamiseks, oli tema tegevus suunatud tema jaoks võõra vara vastu (erinevus omavolist). Eeltoodust järeldub, et R.Karkuse poolt toimepandud kuritegu vastab KarS § 214 ettenähtud objektiivsele koosseisule. Koos vägivalla kasutamisega nõudmise esitamisega on R.Karkuse poolt toimepandud väljapressimine ka lõpule viidud. Kuna Reijo Karkust on 07.04.2008 a.