← Eesti

1-09-10258/63

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2012.a. Rapla Kohtuistungi aeg 10.september, 11.september, 18.september ja 19.september 2012.a. Kriminaa

§§ 385

-1 ja § 384 lg 1 Kaitsja vandeadvokaat Andres Simson Süüdistatav Endrus Arge, isikukood 37401100279, EV kodanik, emakeel eesti, keskeri haridusega, elukoht XXXXXXXX XXXXX t. XXXX, varem kriminaalkorras karistamata Süüdistus

§§ 385

-1 ja § 384 lg 1 Kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Indrek Laasma, isikukood 37609010315, EV kodanik, emakeel eesti, keskeri haridusega, elukoht XXXXX XXXXXXXXX XXX. XX, varem kriminaalkorras karistamata,

§ 385

-1 2 vandeadvokaat Andres Simson Kohaldatud menetlusnormid Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 181 lg. 1, 189 lg. 2, 248 lg 1 p 5, 305 lg 1, 310-1, 312-1, 311-313, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ja 319 lg 1 ja 2 RESOLUTSIOON Mõista Indrek Laasma süüdistuses

§ 385-1 järgi õigeks.

Mõista Henri Rüüsak süüdistuses

§§ 384lg.

1 ja 385-1 järgi õigeks. Mõista Endrus Arge süüdistuses

§§ 384lg.

1 ja 385-1 järgi õigeks. Välja mõista Eesti Vabariigi eelarvest Indrek Laasma kasuks 6516.46 eurot valitud kaitsja tasu hüvituseks. Välja mõista Eesti Vabariigi eelarvest Henri Rüüsaki kasuks 6516.46 eurot valitud kaitsja tasu hüvituseks. Välja mõista Eesti Vabariigi eelarvest Endrus Arge kasuks 7537.28 eurot valitud kaitsja tasu hüvituseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata ja kohtuotsus jõustub 04.aprillil 2012.a. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse

  1. päevaks pärast teate saabumist ja otsus on samast päevast kohtus menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Henri Rüüsak on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta olles alates 26.05.2004 Japi Mööbel OÜ ( pankrotis 12.07.2007 ) juhatuse liige ja samast ajast teadlik, et osaühingu netovara ei vastanud ÄS § 171 lg. 2 p.1 sätestatud nõuetele, oli ÄS § 180 lg.1 ja TsÜS § 35 kohaselt kohustatud juhtima äriühingut, korraldas igapäevaselt Japi Mööbel OÜ majandustegevust ja tulenevalt TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 oli kohustatud esitama osaühingu püsiva maksejõuetuse korral viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse, jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, kuigi Japi Mööbel OÜ oli objektiivselt maksejõuetu juba alates 31.12.2005.a. Sellest tulenevalt oleks H.Rüüsak pidanud esitama pankrotiavalduse alates 01.jaanuarist 2006.a. kui selgus, et kahe aasta jooksul ei olnud suudetud viia osaühingu omakapitali 3 seaduses ette nähtud tasemele. Japi Mööbel OÜ
  2. aasta majandusaasta aruande kohaselt lõppes
  3. aasta kahjumiga 937 257 krooni ja
  4. aasta kahjumiga 3 150 018 krooni. Osaühingul oli käibevara kokku 2 145 074 krooni väärtuses. Samal ajal oli lühiajalisi kohustusi 7 510 547 krooni väärtuses ja netovara oli 31.12.2005 seisuga 379 723 krooni ulatuses negatiivne.
  5. majandusaasta lõppes kahjumiga 1 941 130 krooni, osaühingul oli käibevara 3 749 097 krooni väärtuses, põhivara 6 221 604 krooni väärtuses ja lühiajalisi kohustusi 11 684 228 krooni, mistõttu oli netovara 31.
  6. 2006.a. seisuga 2 320 853 krooni ulatuses negatiivne.
  7. aasta kuubilansside kohaselt oli osaühingu omakapital negatiivne 2007.aasta jaanuaris 2 477 558 krooni, veebruaris 2 728 524 krooni, märtsis 2 770 344 krooni, aprillis 3 412 022 krooni ja mais 4 403 451 krooni.
  8. aasta kasumiaruannete kohaselt oli osaühingu jaanuarikuu majanduskahjum 156 705.39 krooni, veebruaris 250 965 krooni, märtsis 41 820 krooni, aprillis 641 667 krooni ja mais 991 429 krooni.
  9. aasta majandusaasta aruande,
  10. aasta kuubilansside ja kasumiaruannete kohaselt oli osaühingul
  11. aastal välja kujunenud maksejõuetus, mis 2006
  12. aastal süvenes. Henri Rüüsaki tegevus on kvalifitseeritud

§ 385

-1 ette (kuni 15.märtsini 2007.a.

§ 380) ette nähtud kuriteona s.o.

pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmisena. Samuti selles, et eirates alates 01.01.2006.a. ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, olles müügitehingu ajal teadlik Japi Mööbel OÜ püsivast ja ilmsest maksejõuetusest, võõrandas Endrus Arge heakskiidul enne Japi Mööbel OÜ pankrotiavalduse esitamist ettevõtte vara, eelistades Eesti Vabariigile ja teisele võlausaldajale kahte võlausaldajat - OÜ-d CityPro Investments ja AS-i Hansapank. Selleks allkirjastas

  1. aprillil 2007.a. OÜ CityPro Investments esindajaga lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles lepiti kokku Japi Mööbel OÜ-le kuuluva kinnistu võõrandamises ja tasumises tasaarveldamise korras.
  2. mail 2007.a. Tallinnas Tartu mnt. 10/Pääsukese 2 notaribüroos sõlmis Endrus Arge heakskiidul OÜ CityPro Investments esindajaga hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millede alusel müüs 6 000 000 krooni eest OÜ-le City Pro Investments Japi Mööbel OÜ-le kuuluva Japi kinnistu ja Pumbamaja kinnistu, millised asuvad Rapla maakonnas Rapla vallas Kalevi külas ja milledel asusid kõik tootmistegevuseks vajalikud hooned koos seadmetega. Vastavalt 30.04.2007 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollile oli OÜ CityPro Investments tasunud Japi Mööbel OÜ-le 1 586 500 krooni enne kinnistute müügilepingu sõlmimist ja 4 413 500 krooni loeti tasutuks vastastikuste nõuete tasaarveldamise teel. Müügi hetkel oli Japi kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 700 000 krooni AS-i Hansapank kasuks ja hüpoteegiga summas 46 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Müügilepingu tulemusena vähenes osaühingu võlg krediidiasutustele 2 188 392.52 krooni võrra. Tasudes hüpoteegiga tagatud nõudeosast suuremas ulatuses AS Hansapank nõuet, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak teistele võlausaldajatele AS-i Hansapank. Eksperdi arvamuse kohaselt oli Japi Mööbel OÜ kinnistute turuväärtus
  3. mai 2007a. seisuga 2,8 miljonit krooni ja nendes hoonetes asuvate seadmete bilansiline väärtus oli 1 415 193,71 krooni. Seega oli müügiobjektide reaalne väärtus 4 215 193.71 krooni. OÜ CityPro Investments reaalseteks kuludeks 02.05.2007 müügilepingus nimetatud kinnistute omandamisel olid 1 586 500 krooni ja tulevikus s.o. 25.01.2008 OÜ-le Wallenium Grupp tasumisele kuulunud 2 600 000 krooni. Müües lepingu esemed 1 586 500 krooni eest ja eelnevalt OÜ-le CityPro Investments loovutatud nõuete tasaarveldamise teel, millest 800 000 krooni ei olnud müügi ajaks muutunud sissenõutavaks, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak OÜ-d CityPro Investments teistele Japi Mööbel OÜ võlausaldajatele. 4 2007.a. aprillis oli OÜ Japi Mööbel omakapital negatiivne 3 412 022 krooni ja 31.mai seisuga 4 403 451 krooni. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu kasvasid 2007.aasta maikuus OÜ Japi Mööbel kohustused suuremas mahus, kui rahaliselt hinnatavad õigused, põhivahendite müügi tulemusena muutus osaühing sisuliselt varatuks ja ainuüksi
  4. aasta maikuus vähenes maksevõime 991 429 krooni, mistõttu vähenes teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus. Pankrotiavalduse esitasid Henri Rüüsak ja Endrus Arge pärast Japi Mööbel OÜ maksevõime olulist vähenemist. Pankroti kuulutas kohus välja 12.07.2007.a., mil osaühingu kohustused olid kasvanud 7 miljoni kroonini, millest maksuvõlg moodustas 4 431 149 krooni. Henri Rüüsaki tegevus on kvalifitseeritud

§ 384lg.

1 ette nähtud kuriteona, mis seisnes ühe võlausaldaja eelistamises teisele ja võlgniku maksevõime olulise vähenemise põhjustamises. Endrus Arge on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta olles alates 26.05.2004 Japi Mööbel OÜ ( pankrotis 12.07.2007 ) juhatuse liige ja samast ajast teadlik, et osaühingu netovara ei vastanud ÄS § 171 lg.2 p.1 sätestatud nõuetele, oli ÄS § 180 lg.1 ja TsÜS § 35 kohaselt kohustatud juhtima äriühingut, korraldas igapäevaselt Japi Mööbel OÜ majandustegevust ja oli tulenevalt TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustatud esitama osaühingu püsiva maksejõuetuse korral viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse, jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, kuigi Japi Mööbel OÜ oli objektiivselt maksejõuetu juba alates 31.12.2005.a. Sellest tulenevalt oleks H.Rüüsak pidanud esitama pankrotiavalduse alates 01.jaanarist 2006.a. kui selgus, et kahe aasta jooksul ei olnud suudetud viia osaühingu omakapitali seaduses ette nähtud tasemele. Japi Mööbel OÜ

  1. aasta majandusaasta aruande kohaselt lõppes
  2. aasta kahjumiga 937 257 krooni ja
  3. aasta kahjumiga 3 150 018 krooni. Osaühingul oli käibevara kokku 2 145 074 krooni väärtuses. Samal ajal oli lühiajalisi kohustusi 7 510 547 krooni väärtuses ja netovara oli 31.12.2005 seisuga 379 723 krooni ulatuses negatiivne.
  4. majandusaasta lõppes kahjumiga 1 941 130 krooni, osaühingul oli käibevara 3 749 097 krooni väärtuses, põhivara 6 221 604 krooni väärtuses ja lühiajalisi kohustusi 11 684 228 krooni, mistõttu oli netovara 31.
  5. 2006.a. seisuga 2 320 853 krooni ulatuses negatiivne.
  6. aasta kuubilansside kohaselt oli osaühingu omakapital negatiivne 2007.aasta jaanuaris 2 477 558 krooni, veebruaris 2 728 524 krooni, märtsis 2 770 344 krooni, aprillis 3 412 022 krooni ja mais 4 403 451 krooni.
  7. aasta kasumiaruannete kohaselt oli osaühingu jaanuarikuu majanduskahjum 156 705,39 krooni, veebruaris 250 965 krooni, märtsis 41 820 krooni, aprillis 641 667 krooni ja mais 991 429 krooni.
  8. aasta majandusaasta aruande,
  9. aasta kuubilansside ja kasumiaruannete kohaselt oli osaühingul
  10. aastal välja kujunenud maksejõuetus, mis 2006
  11. aastal süvenes. Endrus Arge tegevus on kvalifitseeritud

§ 385

-1 ette (kuni 15.märtsini 2007.a.

§ 380) ette nähtud kuriteona s.o.

pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmisena. Samuti selles, et eirates alates 01.01.2006.a. ÄS § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, olles müügitehingu teadlik Japi Mööbel OÜ püsivast ja ilmsest maksejõuetusest ja sellest, et Henri Rüüsak oli 30.aprillil 2007.a. allkirjastanud Japi Mööbel OÜ nimel OÜ-ga CityPro Investments lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles lepiti kokku Japi Mööbel OÜ-le kuuluvate kinnistute võõrandamises ja tasumises tasaarveldamise korras, jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse esitada 5 pankrotiavaldus, millega oleks vältinud Japi Mööbel OÜ kinnistute ja tootmisvahendite võõrandmisega kaasnenud AS-i Hansapank ja OÜ-d CityPro Investments eelistamise Eesti Vabariigile ja teistele osaühingu võlausaldajatele. Jätnud pankrotiavalduse esitamata võõrandas H.Rüüsak tema heakskiidul enne Japi Mööbel OÜ pankrotiavalduse esitamist ettevõtte vara, eelistades Eesti Vabariigile ja teisele võlausaldajale kahte võlausaldajat – OÜ CityPro Investments ja AS Hansapank. Selleks tegi Japi Mööbel OÜ juhatuse liige Henri Rüüsak teise juhatuse liikme Endrus Arge heakskiidul järgmised tehingud: allkirjastas

  1. aprillil 2007.a. OÜ CityPro Investments esindajaga lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles lepiti kokku Japi Mööbel OÜ-le kuuluva kinnistu võõrandamises ja tasumises tasaarveldamise korras.
  2. mail 2007.a. Tallinnas Tartu mnt. 10/Pääsukese 2 notaribüroos sõlmis Endrus Arge heakskiidul OÜ CityPro Investments esindajaga hüpoteegi kustutamise avalduse, kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millede alusel müüs 6 000 000 krooni eest OÜ-le City Pro Investments Japi Mööbel OÜ-le kuuluva Japi kinnistu ja Pumbamaja kinnistu, millised asuvad Rapla maakonnas Rapla vallas Kalevi külas ja milledel asusid kõik tootmistegevuseks vajalikud hooned koos seadmetega. Vastavalt 30.04.2007 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokollile oli OÜ CityPro Investments tasunud Japi Mööbel OÜ-le 1 586 500 krooni enne kinnistute müügilepingu sõlmimist ja 4 413 500 krooni loeti tasutuks vastastikuste nõuete tasaarveldamise teel. Müügi hetkel oli Japi kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 700 000 krooni AS-i Hansapank kasuks ja hüpoteegiga summas 46 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Müügilepingu tulemusena vähenes osaühingu võlg krediidiasutustele 2 188 392.52 krooni võrra. Tasudes üle hüpoteegiga tagatud nõudeosast suuremas ulatuses AS Hansapank nõuet, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak teistele võlausaldajatele AS-i Hansapank. Eksperdi arvamuse kohaselt oli Japi Mööbel OÜ kinnistute turuväärtus
  3. mai 2007a. seisuga 2,8 miljonit krooni ja nendes hoonetes asuvate seadmete bilansiline väärtus oli 1 415 193,71 krooni. Seega oli müügiobjektide reaalne väärtus 4 215 193.71 krooni. OÜ CityPro Investments reaalseteks kuludeks 02.05.2007 müügilepingus nimetatud kinnistute omandamisel olid 1 586 500 krooni ja tulevikus s.o. 25.01.2008 OÜ-le Wallenium Grupp tasumisele kuulunud 2 600 000 krooni. Müües lepingu esemed 1 586 500 krooni eest ja eelnevalt OÜ-le CityPro Investments loovutatud nõuete tasaarveldamise teel, millest 800 000 krooni ei olnud müügi ajaks muutunud sissenõutavaks, eelistasid E.Arge ja H.Rüüsak OÜ-d CityPro Investments teistele Japi Mööbel OÜ võlausaldajatele. 2007.a. aprillis oli OÜ Japi Mööbel omakapital negatiivne 3 412 022 krooni ja 31.mai seisuga 4 403 451 krooni. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu kasvasid
  4. aasta maikuus OÜ Japi Mööbel kohustused suuremas mahus kui rahaliselt hinnatavad õigused. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise ja OÜ Japi Mööbel põhivahendite müügi tulemusena muutus osaühing sisuliselt varatuks ja ainuüksi
  5. aasta maikuus vähenes maksevõime 991 429 krooni, mistõttu vähenes teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus. Pankrotiavalduse esitasid Henri Rüüsak ja Endrus Arge pärast Japi Mööbel OÜ maksevõime olulist vähenemist. Pankroti kuulutas kohus välja 12.07.2007.a., mil osaühingu kohustused olid kasvanud 7 miljoni kroonini, millest maksuvõlg moodustas 4 431 149 krooni. Endrus Arge tegevus on kvalifitseeritud

§ 384lg.

1 ette nähtud kuriteona, mis seisnes ühe võlausaldaja eelistamises teisele ja võlgniku maksevõime olulise vähenemise põhjustamises. Indrek Laasma on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta olles alates 26.05.2004 Japi 6 Mööbel OÜ ( pankrotis 12.07.2007 ) juhatuse liige ja samast ajast teadlik, et osaühingu netovara ei vastanud ÄS § 171 lg.2 p.1 sätestatud nõuetele, oli ÄS § 180 lg.1 ja TsÜS § 35 kohaselt kohustatud juhtima äriühingut, korraldas igapäevaselt Japi Mööbel OÜ majandustegevust ja tulenevalt TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 oli kohustatud esitama osaühingu püsiva maksejõuetuse korral viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule pankrotiavalduse, jättis pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, kuigi Japi Mööbel OÜ oli objektiivselt maksejõuetu juba alates 31.12.2005.a. Sellest tulenevalt oleks H.Rüüsak pidanud esitama pankrotiavalduse alates 01.jaanarist 2006.a. kui selgus, et kahe aasta jooksul ei olnud suudetud viia osaühingu omakapitali seaduses ette nähtud tasemele. Japi Mööbel OÜ

  1. aasta majandusaasta aruande kohaselt lõppes
  2. aasta kahjumiga 937 257 krooni ja
  3. aasta kahjumiga 3 150 018 krooni. Osaühingul oli käibevara kokku 2 145 074 krooni väärtuses. Samal ajal oli lühiajalisi kohustusi 7 510 547 krooni väärtuses ja netovara oli 31.12.2005 seisuga 379 723 krooni ulatuses negatiivne.
  4. majandusaasta lõppes kahjumiga 1 941 130 krooni, osaühingul oli käibevara 3 749 097 krooni väärtuses, põhivara 6 221 604 krooni väärtuses ja lühiajalisi kohustusi 11 684 228 krooni, mistõttu oli netovara 31.
  5. 2006.a. seisuga 2 320 853 krooni ulatuses negatiivne.
  6. aasta kuubilansside kohaselt oli osaühingu omakapital negatiivne 2007.aasta jaanuaris 2 477 558 krooni, veebruaris 2 728 524 krooni, märtsis 2 770 344 krooni, aprillis 3 412 022 krooni ja mais 4 403 451 krooni.
  7. aasta kasumiaruannete kohaselt oli osaühingu jaanuarikuu majanduskahjum 156 705,39 krooni, veebruaris 250 965 krooni, märtsis 41 820 krooni, aprillis 641 667 krooni ja mais 991 429 krooni.
  8. aasta majandusaasta aruande,
  9. aasta kuubilansside ja kasumiaruannete kohaselt oli osaühingul
  10. aastal välja kujunenud maksejõuetus, mis 2006
  11. aastal süvenes. Indrek Laasma tegevus on kvalifitseeritud

§ 385

-1 ette (kuni 15.märtsini 2007.a.

§ 380) ette nähtud kuriteona s.o.

pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmisena. Endrus Arge ei tunnista end süüdi. Vastuväidete kohaselt oli kuni 18.juunini 2007.a. alus arvata, et Japi Mööbel OÜ-d saab tellimuste hulga olulise suurenemise teel makseraskustest välja tuua ja kasumiga tööle panna. Pankrotiavaldus on esitatud õigel ajal. Varem ei olnud selleks põhjust. Kinnistute müük oli aga vajalik tehing, ettevõte vabanes osast kohustustest ja sai raha. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt puutus E.Arge Japi Mööbel OÜ-ga esimest korda kokku 2003.a. lõpus. Ta töötas sel ajal Wallenium Grupp OÜ-s ja nad otsisid suurema tellimuse täitmiseks tootjat. Selleks peeti läbirääkimisi Japi Mööbel OÜ-ga ja selgus, et ka seal otsiti uusi võimalusi. Tööks oli klaasist vaheseina profiilide valmistamine Wallenium Grupp OÜ jooniste alusel. Suurem töö õnnestus ja hinnad olid kokku lepitud. 2004.aasta kevadel tuli jutuks, et Wallenium Grupp OÜ võiks tulla Japi Mööbel OÜ osanikuks ja investeerida. Wallenium Grupp OÜ ostiski osa. Japi Mööbel OÜ-l olid maksuvõlg ja võlad materjalide tarnijate ees, aga ettevõte töötas ja koostöö oli atraktiivne. Esmane plaan oli maksuvõla ajatamine ja võlgade tasumine tarnijatele. Plaan oli leida veel puitmööbli tellijaid. Wallenium Grupp OÜ tõi ka oma tootmise Japi Mööbel OÜ-sse üle. Wallenium Grupp OÜ tegeles vaheseinte tootmisega juba alates 1999.a. Kohapeal oli Japi Mööbel OÜ tegevjuht UR. Varem ei olnud töö juhendeid ega kvaliteedi kontrolli. Pärast osaluse omandamist Wallenium Grupp OÜ poolt jäi Japi Mööbel OÜ puhtalt tootjaks. Wallenium Grupp OÜ tegeles müügi ja paigaldusega. I.Laasma ülesanne oli olla alates 2004.a. ostujuht. 2005 sügisel tuli tegevjuhiks TP ja U.R lahkus ettevõttest. Soov oli saada tootmine efektiivsemaks ja leida pikaajaline tellija. Neil olid plaanid, milliseks saada puhaskasum. 7 Majandusaasta aruande valmistas tavaliselt ette tegevjuht, kes konsulteeris audiitoriga ja esitas selle juhatusele. Aruande tulemustega ei olnud süüdistatav küll rahul, aga nad tegutsesid kasumi teenimise nimel. 2006.aasta esimesel poolaastal tekkis kasum, müügitulu kasvas ja nad nägid, et töö oli kandnud vilja. 2006.a. märtsis asutas Wallenium Grupp OÜ Soomes sealse äriühinguga ühise ettevõtte PW Interior OY, milline hakkas tegelema Soomes müügiga. 2005.a. ja 2006.a. võtsid nad Japi Mööbel OÜ-sse töötajaid juurde, sest käive kasvas pideavalt. 2006.a. liisisid erinevaid tootmisseadmeid. Suurem ost oli värviliin. 2005.a. majandusaasta aruande kohta kirjutas audiitor küll, et omakapital oli negatiivne. Kuna ettevõte oli jooksvas kasumis, siis otsustasid nad jätkata. 2006.aasta teisel poolel läks vaheseinte tootmise pool paremaks. Sama ajal tõusid puiduhinnad ja see mõjutas täispuidust mööbli tootmist. 2006.aasta mais otsustasid nad tõsta müüki Soomes ja otsisid seal koostööpartnereid ja edasimüüjaid. 2006.aasta suvel tellisid nad Soomest ärianalüüsi, igal nädalal olid koosolekud kas Eestis või Soomes. Tingimuseks oli saada vaheseinte tellimused Japi Mööbel OÜ-sse. Soome konkurendi aktsiate ost pidi tagama tellimuste suurenemise.

  1. aasta märtsis selgus, et vaheseinte tellimused olid vähenenud ja arveid enam ei makstud. Sel ajal oli palju kirjavahetust ja läbirääkimisi. Ülesanne oli nõuda tellijalt raha maksmist. Soomes tegutsenud ostja nõustus võla maksma tingimusel, et saab osta 50 % osalusest HSL Goup OY-s. Osalus kuulus Wallenium Grupp OÜ-le ja viimane pidi osaluse müüma Puustelli Group OY-le. Sel tingimusel pidi Wallenium Grupp OÜ saama kätte oma võlad. 31.mail 2007.a. sõlmitud eellepingu kohaselt loobus Wallenium Grupp OÜ oma 50% suurusest osalusest Soome äriühingus HSL Group OY Soomes tegutsenud koostööpartneri Puustelli Group OY kasuks ja tehing pidi toimuma hiljemalt 18.juunil 2007.a. ja juunikuus oleksid pidanud taastuma ka tellimused. Osalusest loobumise abil sai Wallenium Grupp OÜ vastu tarnelepingu, mis oleks pidanud päästma raskest olukorrast. Tellimused küll tulid, aga liiga väikeses mahus ja kogu võlga soomlased ära ei maksnud. Süüdistataval ei olnud põhjust mitte usaldada Puustelli Group OY-d. Viimane sai kätte hinnad ja kogu tehnilise info, vastu ei andnud aga midagi. 18.juunil 2007.a. teatas HSL Group OY tegevjuht, et tarneid ei taastata. Läbirääkimisi Puustelli Group OY juhiga pidas süüdistatav veel pärast jaanipäeva. Maksejõetuse põhjuseks olid puidu hinna tõus ja Soome tellimuste äralangemine. Pärast pankroti väljakuulutamist esitasid nad tervendamiskava ja tootmine jätkus. Läti ja Leedu tellimused olid alles, aga võlausaldajate raha polnud võimalik nendega tagasi teenida. Oli lootus, et Japi Mööbel OÜ võib olukorrast välja tulla. Soome koostööpartner võlgnes Wallenium Grupp OÜ-le.
  2. aasta ärikahjum oli üle 3 miljoni. Sellega tutvus süüdistatav
  3. aasta mais- juunis. See oli poole aasta tagune olukord. 2006 maisjuunis oli ettevõte jooksvas kasumis. Äritegevus ei koosne ainult numbritest. Olukord oli küll murettekitav, aga oli lootus sellest välja tulla. TP andis jooksvalt informatsiooni tellimustest.
  4. aasta esimesel poolaastal oli kasum 300 000 krooni, mis on rahuldav näitaja. Nad lootsid rohkemat. Süüdistatav teadis siis ka, et netovara oli ikkagi negatiivne. Müügitulemuste põhjal oli põhjust arvata, et 31.12.2006 seisuga oli netovara muutunud positiivseks. Käive oli kasvanud peaaegu kahekordseks, olid uued seadmed, tellimused Soomest ja ligi 50 inimest töötas. Igakuulisi bilansse ja kasumiaruandeid ei ole süüdistatav näinud. Neid võinud raamatupidaja saata tegevjuhtidele. Kinnistute müük oli hea tehing. Seda tehti selleks, et Japi Mööbel OÜ saaks tööd jätkata. Ka Wallenium Grupp OÜ tegi pingutusi olukorrast väljatulemiseks. Süüdistatav ei mäleta, millal ta müügi kavatsusest teada sai. Ta pidas müügi asjus läbirääkimisi koos Henri Rüüsakiga. City Pro Investments OÜ huvi oli nõuded ära osta. Läbirääkimisi ei protokollitud. Wallenium Grupp OÜ müüs oma nõuded Japi Mööbel OÜ vastu City Pro Investments OÜ-le. Nad nõudsid samade võlgade tasumist enne ka 8 Japi Mööbel OÜ-lt. Kinnistute müügi ajal tootmine käis. Japi Mööbel OÜ-l oli ilmselt sel ajal piisaval käiberaha. Sellega tegeles siis tegevjuht TP. Tööjaotust juhatuse liikmete vahel süüdistatav ei mäleta. PV tegeles müügiga, hiljem tegelesid sellega R ja P. Ise aitas süüdistatav kaasa Wallenium Grupp OÜ-s sellega, et Japi Mööbel OÜ saaks rohkem tellimusi. Wallenium Grupp OÜ ostis ka Japi Mööbel OÜ jaoks materjale välja ja andis garantiisid teatud materjalide ostuks. Süüdistatav teadis 30.septembril 2005.a. Japi Mööbel OÜ poolt Maksuametile esitatud taotlusest võlgade ajatamiseks. Sellest ei olnud hirmu, et City Pro Investments OÜ omandas Wallenium Grupp OÜ nõuded Japi Mööbel OÜ vastu. Süüdistatav ei tea, kes sellest nõuete loovutamisest veel teadsid. Oli lootus, et võlad suudetakse tasuda. Süüdistatav ei tea, miks juhatuse liige PV pankrotiavaldust ei esitanud. 2007.a. mais oli Japi Mööbel OÜ-s kuskil 50 töötajat. Kinnistute müük võimaldas tasuda maksuvõlga ja töötajatele palkasid. Pangad hindasid
  5. aastal Japi Mööbel OÜ maksevõimeliseks. Henri Rüüsak ei tunnista end süüdi ja jäi kriminaalasja varasemal arutamisel antud ütluste juurde. Seepärast avaldati KrMS § 286-2 lg. 1 kohaselt H.Rüüsaki poolt 12.mai 2010.a. kohtuistungil antud ütlused. Ütlustest nähtub, et süüdistatav ei tegelnud Japi Mööbel OÜ igapäevase juhtimisega. Kohapeal oli kaks juhatuse liiget, kes said osaühingut esindada ainult koos süüdistatava või kaassüüdistatav E.Argega. Nad tahtsid olla kindlad, et olulisi otsuseid ei tehtaks nende teadmata. Wallenium Grupp OÜ hakkas ostma Japi Mööbel OÜ-lt tootmisteenust, kuna ei suutnud ise toota. Kuni 30.septembrini 2005.a. oli kohapeal tegevjuht UR, pärast seda oli tegevjuht TP. Wallenium Grupp OÜ tellis Japi Mööbel OÜ-lt vaheseinu ja teine pool oli täispuitmööbli valmistamine erinevatele tellijatele. Japi Mööbel OÜ käibevahendite olukord ei olnud hea ja Wallenium Grupp OÜ andis kogu aeg laene, et oleks võimalik tegutseda. Laenu küsis tegevjuht.
  6. majandusaasta aruande kinnitamisel selgus, et Japi Mööbel OÜ omakapital oli negatiivne ligikaudu 300 000 krooni ulatuses.
  7. aasta esimesel poolaastal tekkis sama palju kasumit. Aruande kinnitamisel oli netovara nullis. Sel põhjusel ei olnud vaja esitada pankrotiavaldust.
  8. aasta bilansi kasumiaruande sai juhatus teada
  9. juuni teisel poolel ja 02.juulil esitati pankrotiavaldus. Siis olid majandustulemused teada ja oli selge, et pankrotti ei olnud võimalik vältida. Pankrotiavaldus on esitatud seaduses ette nähtud 20 päeva jooksul. Kuubilansse jälgis tegevjuht. Kuude järgi ei saa hinnata, kas ettevõte tegutseb kasumi või kahjumiga. Hindama peab pikema perioodi alusel. Nõuete loovutamine Japi Mööbel OÜ vastu City Pro Invest OÜ-le oli vajalik ja kasulik tehing. Samuti kinnistute müümine. See oli võimalus ettevõttesse raha saada ja Japi Mööbel OÜ hakkas hiljem samu hooneid rentima. Wallenium Grupp OÜ nõudis Japi Mööbel OÜ-lt korduvalt võlgade tasumist, aga viimasel ei olnud selleks raha. Kinnistu müügist sai Japi Mööbel OÜ tegevuse jätkamiseks raha. Enamuse sellest laekumisest võttis Hansapank ise ära. Tänu sellele muutus Japi Mööbel OÜ pangakonto uuesti positiivseks ja sellele laekuvat raha oli võimalik endal kasutada. Vastasel korral oleks pank võtnud kõik tellijatelt tulnud laekumised oma nõude rahuldamiseks. Nende laekumiste arvel ei oleks pangakonto positiiveks muutnud. Kinnistute müügist laekunud raha eest tasuti töötasusid, riigimakse ja mõnedele hankijatele. Süüdistatav ei tea, millal tekkisid Japi Mööbel OÜ-l maksuvõlad. 2006.a. teisel poolel tõusis puidu hind, mida keegi ei osanud ette näha. Seepärast tõusis ka täispuidust mööbli tootmise hind. Pikaaegsed tellimused pidi Japi Mööbel OÜ täitma. Osa tellijaid langes ka ära. Sellest võis tekkida
  10. maikuus kahjum. Laenude andmisest Wallenium Grupp OÜ poolt Japi Mööbel OÜ-le viimase omakapital ei muutunud. See oleks olnud keeruline protsess.
  11. aasta esimene poolaasta lõppes kasumiga 337 000 krooni ja selle põhjal pidas süüdistatav tootmist kasumlikuks.
  12. algul sõlmis Hansapank Japi Mööbel OÜ-ga arvelduskrediidi lepingu, juunikuus sõlmiti kaks lepingut tootmisseademete liisimiseks. Alles 2007.a. juunikuu teises pooles sai majandusaasta aruande põhjal selgeks, et nad ei ole suutelised jätkama. Sellepärast ei esitatud 9 pankrotiavaldust varem. Pankroti üks põhjus oli Soome turu mitteoluline suurenemine. Nad tahtsid tootmist suurendada, kuid see tehing ebaõnnestus. Teine põhjus oli täispuitmööbli tootmise hinna tõus. Seniste hindadega ei olnud enam võimalik toota ja tellimuste täitmisel tekkis kahjum. Japi Mööbel OÜ igapäevast juhtimist organiseeris tegevjuht. Juhatus hindas pikema perioodi tulemusi. Osanikud ja juhatus osaliselt kattusid. Koosolekud peeti ja protokolliti. Otsused võeti vastu vastavalt vajadusele.
  13. majandusaasta aruanne jäi õigel ajal esitamata, sest pankrotihaldur ütles, et pankroti väljakuulutamise tõttu ei pea esitama. Tegelikult koostati aruanne 2007.a. juunikuu teisel poolel. Alla kirjutasid nad aruande aga 2008.aasta jaanuaris. Igakuiseid bilansse raamatupidaja juhatusele ei esitanud, vaid esitas tegevjuhile. Mõne kuu bilansi võis esitada juhatusele, aga mitte iga kuu kohta. Juhatus tundis huvi pikemate perioodide vastu. Pidevat ülevaadet omakapitali seisust juhatusel ei olnud. Täispuitmööbli osas ei teostunud plaanid sellepärast, et toormaterjali hind tõusis hüppeliselt ja osa tarnijaid langes ära. Vaheseinte osas ei õnnestunud plaani teostada sellepärast, et Soome partner vedas alt ja turu suuremist ei toimunud. Wallenium Grupp OÜ müüs oma osaluse Puusteli Group OY-le ja sel teel tahtsid nad oma toodangu müüki Soomes oluliselt suurendada. Leping jõustus 18.juunil 2007.a. Pärast seda oli selge, et Japi Mööbel OÜ ei suuda tegevust jätkata. Olemas olnud turg ei olnud piisav. Kohustused oli Japi Mööbel OÜ aga juba võtnud. Osakapitali suurendamist küll kaaluti, aga Wallenium Invest OÜ-l ei olnud raha juurde panna. Laenu andis Wallenium Grupp OÜ. Wallenium Invest OÜ-l raha ei olnud. Kinnistuid müümata ei oleks saanud pangale tasuda arvelduskrediidi võlga. Kui kinnistuid ei oleks müüdud, siis oleks pank kinnistud ära võtnud. Kui tarnijad ei olnud nõus väljastama Japi Mööbel OÜ-le materjale, siis Wallenium Grupp OÜ garanteeris neid kohustusi. Pärast pankroti väljakuulutamist ei olnud osa tarnijaid nõus müüma Japi Mööbel OÜ-le, kuid müüsid Wallenium Grupp OÜ kaudu. Viimane müüs 0% kasumiga Japi Mööbel OÜ-le edasi, et viimane teeniks kasumit. Wallenium Grupp OÜ-l olid omad kohustused. Tellija maksis Wallenium Grupp OÜ-le, Japi Mööbel OÜ tootis ja Wallenium Grupp OÜ tasus. Wallenium Grupp OÜ-l oli huvi laenude andmiseks, et saaks müüja tellijatele Japi Mööbel OÜ kaupa. Indrek Laasma ei tunnista end süüdi ega soovinud kohtuistungil ütlusi anda. Seepärast avaldati KrMS § 286-2 lg. 1 kohaselt I.Laasma poolt 13.mai 2010.a. kohtuistungil antud ütlused. Neist nähtub, et enne Wallenium Invest OÜ-ga liitumist juhtis Japi Mööbel OÜ-d PV, kes oli samuti juhatuse liige. I.Laasma oli samuti juhatuse liige ja tootmisjuht. Tema töökohustused pärast Wallenium Invest OÜ poolt osaluse omandamist ei muutunud. Japi Mööbel OÜ majanduslik olukord oli enne seda halb, sest üks tellija läks pankrotti ja jäi suure summa võlgu, millest oli raske üle saada. Seepärast otsiti investorit. Uued juhatuse liikmed E.Arge ja H.Rüüsak tõid juurde palju tööd, käibevaheneid ja muutsid ettevõtte tugevaks.
  14. majandusaasta aruandest süüdistatav palju ei tea, alla on ta aruannetele kirjutanud. Enne kohtuprotsessi ta ei teadnud, mida tähendab negatiivne omakapital. Aruannete järgi sai süüdistatav aru, et asjad ei ole hästi. Viimased aastad lõppesid kõik kahjumiga. 2005.a. lõpus tuli uus tegevjuht TP ja pärast seda kuni
  15. kevadeni oli väga kasumlik periood.
  16. aasta kevadel hakkasid toormaterjali hinnad tõusma. Ettevõtte olukorra parandamist arutati koosolekutel. Koosolek toimus ka 2006.a. maikuus, sest ettevõtte olukord ei olnud hea. Süüdistatav tegeles tootmise juhtimisega, raamatupidamises koostatud kuubilanssidega tegeles tegevjuht. Takistusi süüdistatavale keegi raamatupidamise andmetega tutvumiseks ei teinud. Puidu hinna tõusust teatas süüdistatav tegevjuhile, kes pidi informeerima teisi juhatuse liikmeid. Põhilised probleemid olid käibevahendite puudus oli ja müügi mahud. Süüdistatav ei teadnud, kas alates 2006.a. kevadest tootis ettevõte kahjumit või mitte, sellest ajast läks aga kindlasti halvemini kui enne. Aastate lõikes oli süüdistataval ülevaade tootmise kasumist ja 10 kahjumist. Majandusaasta aruannete koostamisest süüdistatav osa ei võtnud. Uus tegevjuht TP praakis välja kahjumit põhjustanud tooted, koondas töötajaid ja võttis tööle inimesi, kes töötasid efektiivsemalt. Süüdistatav teadis ka ettevõtte maksuvõlast. Millised muutused toimusid maksuvõla osas pärast uue tegevjuhi tulekut, seda süüdistatav ei tea. Wallenium Grupp OÜ ees olid ettevõttel laenukohustused. Laenudega tegeles tegevjuht. Kui puidu hind tõusis, siis oleks pidanud mööbli tootmise lõpetama. Seda ei saanud aga kohe teha, sest tellimused olid vastu võetud. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav öelnud, et ta teadis ettevõtte olukorra halvenemisest, võla suurenemisest Wallenium Grupp OÜ ees ja maksuvõla suurenemisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas, et ta teadis võlgadest, aga tema nendega ei tegelnud. Tema pädevus oli väiksem kui teistel juhatuse liikmetel, ettevõtte vara võõrandamise õigust tal ei olnud ja olulisemad otsused võtsid vastu E.Arge ja H.Rüüsak. Süüdistatav tegeles oma tööga ja usaldas E.Arget ja H.Rüüsakut. Kinnistute müügi otsustamisest ta osa ei võtnud. Samuti ei teadnud ta Wallenium Grupp OÜ nõuete loovutamisest. Süüdistatav teadis, et oli lootus vaheseinte tellimuste suurenemisele, sest selleks tehti Soomes palju tööd. Seda teadis ta teiste juhatuse liikmete ja tegevjuht TP kaudu. Üksikasjadega ei olnud süüdistatav kursis. Enne pankrotiavalduse esitamist läks ettevõte kollektiivpuhkusele ja puhkuselt tagasi tulles sai süüdistatav teada, et H.Rüüsak ja E.Arge olid esitanud pankrotiavalduse. Pärast seda, kui Wallenium Invest sai osanikuks, toimus kindlasti osanike koosolek, sest Wallenium Invest sai enamuse. Kindlasti tehti ümberkorraldusi, peeti läbirääkimisi ja sõlmiti kokkuleppeid. Koosolekul arutati ettevõtte majandusliku seisu parandamise võimalusi s.o. kuidas saada juurde tellimusi ja leida käibevahendeid. Tootmishoone müügi võimalusi arutati kogu aeg, sest käibevahenditest oli kogu aeg puudus. Hoone oli aga halvas seisukorras ja müüki ei peetud reaalseks. Koosolekute protokolle reeglina ei tehtud. Kui juhatuse liikmed kohtusid, siis ei tehtud vahet, kas see oli juhatuse või osanike koosolek. Juhatuse koosoleku kutsus vajaduse korral kokku H.Rüüsak. Aastaaruannete põhjal oli süüdistataval ülevaade ettevõtte majanduslikust seisust olemas. Üldiselt oli süüdistatavale teada, et olukord oli halb. Kõigist probleemidest teatas süüdistatav tegevjuhile, kes oli tema otsene ülemus. Kasum
  17. aasta esimesel poolel tekkis sellest, et uus tegevjuht T.P praakis välja osa tooteid, mida ei olnud kasulik toota. Süüdistatav juhtis tootele tähelepanu ja tegevjuht suhtles tellijaga.
  18. aasta teisel poolel tõusis materjali hind ja vähenes tellimuste hulk. Seepärast ei suutnud ettevõte seniste hindadega konkureerida. Mõiste omakapital sai süüdistatav teada süüdistusest. Aastatel 2004-2007 ei kaalunud süüdistatav pankrotiavalduse esitamist ega teinud niisugust ettepanekut teistele osanikele ja juhatuse liikmetele, sest ei näinud selleks vajadust. Süüdistatav arvas, et on võimalik olukorrast välja tulla. Usk põhines tellimuste kasvule, siis oleks saanud normaalselt majandada. Ise ei oleks süüdistava saanud pankrotiavaldust esitada. Otsuse avaldus esitada võtsid teised juhatuse liikmed vastu ilma süüdistatava osavõtuta. Pankrotiavaldust sundis esitama äri ebaõnnestumine Soomes. Siis sai selgeks, et tellimusi ei tule. Süüdistatav tegeles oma tööga ja usaldas juhtimise E.Argele ja H.Rüüsakile, sest nad olid enne juhtinud ettevõtet edukalt. Seepärast ei olnud ta ka kursis ettevõtte jooksvate majandusnäitajatega ja ei teadnud, kes olid suuremad võlausaldajad. Bilansis toodud arvnäitajate muutumist süüdistatav igapäevaselt ei jälginud. Kohtu seisukoht KrMS § 364 lg. 1 p. 1 kohaselt on maakohtule kriminaalasja teistkordsel arutamisel kohustuslikud Riigikohtu seisukohad seaduse kohaldamisel. Riigikohus on samas asjas leidnud, et püsiv maksejõuetus on ilmne, kui võlgniku majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale aluse pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Äriühingust võlgniku püsiva maksejõuetuse kindlakstegemiseks tuleb anda terviklik hinnang varalisele 11 seisundile ja tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Lisaks netovarale on olulised ka teised raamatupidamisandmed ja võlgniku äriplaani perspektiivikus. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevuses puuduvad

§ 385-1 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Süüdistuse kohaselt olid süüdistatavad Japi Mööbel OÜ juhatuse liikmetena teadlikud osaühingu netovara mittevastavusest Äriseadustiku § 171 lg. 2 p.1 ette nähtud nõuetele. 30.detsembriks 2005.a. oli selgunud, et kahe eelnenud aasta jooksul ei olnud suudetud viia osaühingu omakapitali seaduses ette nähtud suuruseni, seetõttu oli Japi Mööbel OÜ selleks ajaks objektiivselt maksejõuetu ja alates 01.jaanuarist 2006.a. 20 päeva jooksul olid süüdistatavad kohustatud esitama TsÜS § 36 ja Äriseadustiku § 180 lg. 5-1 kohaselt pankrotiavalduse. Osaühingu püsivat maksejõuetust pidid süüdistatavad süüdistuse kohaselt 31.detsembri 2005.a. seisuga järeldama veel

  1. majandusaasta kahjumist 937 257 krooni,
  2. majandusaasta kahjumist 3 150 018 krooni, lühiajalistest kohustustest 7 510 547 krooni ja negatiivsest netovarast 379 723 krooni. Kohus leiab, et eespool nimetatud näitajad ei anna alust lugeda Japi Mööbel OÜ-d 31.detsembri 2005.a. seisuga PankrS § 1 lg. 2 ja 3 ja TsÜS § 36 mõttes ilmselt ja püsivalt maksejõuetuks ja süüdistatavad ei pidanud nende põhjal äriühingu püsivat maksejõuetust ka möönma ehk selle olemasolu võimalikuks pidama. Küsimust otsesest tahtlusest või kavatsetusest pankrotiavaldus alates 01.jaanuarist 2006.a. esitamata jätta antud juhul ei tõusetu. Süüdistatavad ei saanud 01.jaanuaril 2006.a. teada
  3. majandusaasta negatiivset omakapitali ega kahjumit, sest majandusaasta aruande on süüdistatavad kinnitanud 05.mail 2006.a. (t.l. 10
  4. kd.) Seepärast ei saa neid näitajaid arvestada süüks pandud kuriteo subjektiivsete tunnuste olemasolu hindamisel ajavahemikul 01.jaanuarist kuni 05.maini 2006.a. 31.detsembriks 2005.a. ei saanud süüdistatavad seega ka teada, et kahe eelnenud aasta jooksul ei olnud suudetud netovara viia seaduses ette nähtud suuruseni. Kohtul ei ole alust kahelda, et raamatupidaja Niina Lepikult andis küll tegevjuhile iga kuu 10.kuupäevaks andmed eelmise kuu kohta ja juhatuse liikmed pidid seega olema osaühingu varalisest olukorrast (varadest, täitmata kohustustest, netovara suurusest) informeeritud, kuid igakuuliste kokkuvõtete alusel ei saanud süüdistavad teha järeldust kogu aasta kohta s.o. teada süüdistuses märgitud näitajaid. Asjas ei ole vaidlust, et Japi Mööbel OÜ oli alates asutamisest olnud tegutsev ettevõte ja töötas tellimuste täitmiseks ka pärast 31.detsembrit 2005.a., suutes täita igapäevaseks majandustegevuseks vajalikud kohustused. Japi Mööbel OÜ majanduslik olukord, perspektiiv 31.detsembri 2005.a. seisuga majandustegevust jätkata ja seeläbi maksevõimet parandada ning põhjused, miks ei saa osaühingut alates 01.jaanarist 2006.a. negatiivsele netovarale vaatamata kuni 18.juunini 2007.a. püsivalt maksejõetuks pidada ja miks süüdistatavad ei pidanud pankrotiavalduse esitamise kohustust möönma, on tõendatud järgmiselt:
  5. Tunnistajana üle kuulatud vandeaudiitor PM ütlustega. Tunnistaja andis kaitsja taotluse alusel kirjaliku arvamuse Japi Mööbel OÜ
  6. majandusaasta aruande kohta. (t.l. 89-94
  7. kd.) Arvamuse ja tunnistaja ütluste kohaselt töötas ettevõte 2005.aastal kahjumiga, kuid näitajad olid paremad kui
  8. aastal. Äritegevuse rahavoog
  9. aastal oli negatiivne, 2005.aastal positiivne. Majandusaasta aruanne on koostatud jätkuvuse põhimõttel, mis tähendab, et ettevõte suudab edasi tegutseda. Kui majandusaasta aruande koostamisel jätkuvuse põhimõtet mitte järgida, siis peaks ettevõtte lõpetama ja alustama likvideerimisega. Millisel põhimõttel majandusaasta aruanne koostada, selle otsustab juhatus.
  10. majandusaasta aruande põhjal ei olnud põhjust väita, et tegemist oli püsivalt maksejõuetu ettevõttega. Aruanne oli auditeeritud ja audiitor pidi olema veendunud ettevõtte jätkuvuses. Ainult bilansi põhjal ei saa kinnitada ettevõtte maksejõuetust, sest bilanss kajastab minevikku. Kui ettevõte tegutseb, siis tuleb 12 hinnata tegutsemise perspektiivi.
  11. aasta esimesel poolel töötas ettevõte kasumiga ja omakapitali seis paranes.
  13. aasta esimese poolaasta bilansi (t.l. 34-40) kohaselt vähenes negatiivne omakapital 42 540.39 kroonini ja ettevõte teenis 337 182.69 krooni kasumit. (t.l. 40
  14. kd.) Kohus leiab, et niisugust äriühingut ei saa vaatamata jätkuvale negatiivsele netovarale lugeda 31.detsembrist 2005.a. kuni 30.juunini 2006.a. püsivalt maksejõetuks. 05.mail 2006.a. eelmise majandusaasta tulemusi teada saades olid süüdistavad õigustatud lähtuma 2006.a. esimese poole tulemustest ja otsustasid põhjendatult 24.mai 2006.a. osanike koosolekul tegevust jätkata. Süüdistatavatel oli 05.maiks 2006.a. küllaldane alus pidada seniseid makseraskusi ajutisteks. Lisaks oli juba 2005.aastal alanud E.Arge ja H.Rüüsaki koostöö Soome äriühingutega Japi Mööbel OÜ poolt toodetud vaheseinte müügiks ja uute tellimuste saamiseks.
  15. Millegagi ei ole ümber lükatud E.Arge ja H.Rüüsaki väited, et töö Japi Mööbel OÜ jaoks Soome turul uute tellimuste saamiseks kestis kuni
  16. aasta juunikuuni ja selle ajani oli alus arvata, et Soome koostööpartner oma lubadused ka täidab. E.Arge ja H.Rüüsaki ütluste kohaselt vajas Wallenium Grupp OÜ
  17. aastal suurenenud tellimuste tõttu vaheseinte valmistamiseks koostööpartnerit. Viimaseks sobis Japi Mööbel OÜ ja süüdistatavad soovisid ühise majandustegevuse huvides Japi Mööbel OÜ-d arendada. Japi Mööbel OÜ poolt toodetud vaheseinad ostis Wallenium Grupp OÜ ja müüs Soome. Seega Wallenium Grupp OÜ esindajatena Soome äriühingutega koostööd tehes ja lepinguid sõlmides tegutsesid E.Arge ja H.Rüüsak ka Japi Mööbel OÜ huvides eesmärgiga oli ettevõte kasumiga tööle saada. Süüdistatavate ütlusi kinnitavad järgmised kohtule esitatud dokumendid ja muud tõendid: 1) 02.detsembril 2003.a. sõlmitud koostööleping, mille alusel valmistas Japi Mööbel OÜ vastavalt Wallenium Grupp OÜ tellimustele tooteid ja tellija kohustus vastavalt lepingule ja hinnakirjadele tasuma. (t.l. 1-3, 4-5
  18. kd.) Asjas ei ole vaidlust selle üle, et mõlemad pooled seda lepingut ka täitsid. E.Arge ja H.Rüüsak olid alates 14.aprillist 1999.a. Wallenium Grupp OÜ juhatuse liikmed ja osanikud ja alates 08.juulist 2004.a. Japi Mööbel OÜ juhatuse liikmed. 09.juulist 2004.a. oli Wallenium Invest OÜ Japi Mööbel OÜ osanik. E.Arge ja H.Rüüsak olid alates 24.maist 2004.a. Wallenium Invest OÜ osanikud ja juhatuse liikmed. 2) Puustelli Group OY ja Wallenium Grupp OÜ vahel 10.oktoobril 2005.a. sõlmitud kavatsuste leping, mille punkti 5 kohaselt pidid lepingu pooled ühiselt asutama aktsiaseltsi Wallenium Grupp OÜ toodangu müügiks Soomes. (t.l. 35-37
  19. kd.) 3) 09.märtsil 2006.a. Puustelli Group OY ja Wallenium Grupp OÜ poolt sõlmitud osanikeleping, mille kohaselt asutasid nimetatud äriühingud Soomes PW Interior OY. (t.l. 102-107
  20. kd.) Viimase eesmärk oli tegutseda asutajate turundusettevõttena Soomes. 4) 24.mail 2006.a. toimunud Japi Mööbel OÜ osanike koosolekul arutasid süüdistatavad
  21. aasta majandustulemusi, otsustasid ettevõtte tegevust jätkata, aktiviseerida müüki Soome turul ja taastada netovara täiendava tulu arvel. 5) 03.aprillil 2006.a. toimunud PW Interior OY, Kone Tukku OY ja Wallenium Grupp OÜ esindajate koosoleku memo. Koosolekul on arutatud konkreetseid tootmisega seotud küsimusi E.Arge osavõtul. (t.l. 10
  22. kd.) 13 6) 19.juunil 2006.a. Soomes PW Interior OY, Wallenium Grupp OÜ, AS Thulema ja Synergy Management Consultants Finland SMCF OY poolt koostatud leping ühiseks tegevuseks. (t.l. 42-43
  23. kd.) 7) Eespool nimetatud lepingul põhinev AS Thulema poolt 09.oktoobril 2006.a. koostatud lõppraport, milles käsitletakse üksikasjaliselt vaheseinte tootmist Wallenium Grupp OÜ ja Japi Mööbel OÜ osavõtul (t.l. 44 - 56
  24. kd.) 8) Puustelli Group OY tegevjuhi 08.aprilli 2010.a. vastusest kaitsja küsimustele (t.l. 27
  25. kd.) nähtub, et aastatel 2005-2007 kohtus ta sageli E.Arge ja H.Rüüsakiga ja nad pidasid läbirääkimisi Wallenium Grupp OÜ toodete müügist Soome turule. Tegevjuht on ka kinnitanud, et Wallenium Grupp OÜ toodete hinnad olid liiga kõrged ja sama toodang oli Soomest odavamalt kättesaadav. Kohus leiab, et nimetatu ei lükka kuidagi ümber E.Arge ja H.Rüüsaki koostööd Puustelli Grupp OY-ga vaheseintele tellimuste saamiseks. 9) 05.juunil 2006.a. Hansaliising Eesti AS- iga sõlmitud kaks liisingulepingut, millede alusel Japi Mööbel sai enda kasutusse tootmisvahendid. 20.jaanuaril 2006.a. on Hansapank AS sõlminud Japi Mööbel OÜ-ga arvelduskrediidi lepingu, mille kohaselt sai Japi Mööbel AS 20.jaanuarini 2007.a. kasutada kuni 1 500 000 krooni krediiti. 16.veebruaril 2007.a. on krediidi kasutamist pikendatud kuni 20.aprillini 2007.a. (t.l. 70-76
  26. kd.) Krediidiasutuste seaduse § 58 lg. 3 kohaselt peab krediidikomitee hindama laenu taotleja maksevõimet ja usaldusväärsust. Seega kui Hansapank AS ja Hansaliising AS pidasid Japi Mööbel OÜ-d vastavalt 2006.a. jaanuarikuus ja juunikuus usaldusväärseks ja maksevõimeliseks, siis ei saa kuidagi eeldada, et süüdistatavad oleksid pidanud Japi Mööbel OÜ tegevuse
  27. aastal või
  28. aasta esimesel poolel pankrotiavalduse esitamisega katkestama. 10) 05.aprillil 2007.a. on E.Arge pöördunud elektronkirjaga Soome partneri HSL Group OY poole ja teatanud Wallenium Grupp OÜ-le tasumata võlast. (t.l. 121
  29. kd.) 02.mail 2007.a. vahetatud kirjades on E.Arge ja HSL Group OY esindaja leppinud kokku kohtumise ja E.Arge teinud omapoolsed ettepanekud töö ümberkorraldamiseks. (t.l. 166117) 08.juunil 2007.a. on E.Arge teinud ettepaneku 120 000 euro tasumiseks ja märkinud kogu võlana 240 207.47 eurot. (t.l. 141) 26.juunil 2007.a. saadetud kirjas on E.Arge teatanud HSL Group OY-le võlast summas 43 000 eurot ja hoiatanud tasumisega viivitamise korral koostöö lõpetamisest. (t.l. 145-146
  30. kd.) Samas kirjas on ka näidatud võla kujunemine vastavalt konkreetsetele töödele. Kogu võlg oli 123 098.10 eurot ja sellest oli tähtaja ületanud 43 824.10 eurot. Kohtul ei ole alust nende kirjade põhjal kahelda Wallenium Grupp OÜ ja HSL Group OY vahelise koostöö toimumises. 11) 31.mail 2007.a. on Wallenium Grupp OÜ, Puustelli Group OY ja HSL Group OY sõlminud eellepingu, mille kohaselt Wallenium Grupp OÜ loobus oma 50 % suurusest osalusest HSL Group OY-s, lepiti kokku aktsiate müük, tehingu tegemise aeg 18.juuni 2007.a. ja HSL Group OY kohustus tasuda heaks kiidetud arved hiljemalt 18.juuniks 2007.a. (t.l. 13
  31. kd.) Aktsiate ostu-müügi lepingud (t.l. 20-24) tõendavad, et Wallenium Grupp OÜ täitis oma kohustused. E.Arge on oma ütlustes kinnitanud, et Wallenium Grupp OÜ loobus oma osalusest HSL Group OY-s Puusteli Group OY kasuks ja sai vastu profiili tarnelepingu. Viimane oleks pidanud päästma raskest olukorrast. 18.juunil 2007 oleks pidanud osaluse müük toimuma ja juunikuus oleks pidanud taastama tellimused. Tellimused küll tulid, aga liiga väikeses mahus ja kogu võlga soomlased ära ei maksnud. Süüdistataval ei olnud põhjust mitte usaldada Puustelli Group OY-d. 18.06.2007.a. teatas HSL Group OY tegevjuht, et tarneid ei taastata. Veel pärast
  32. aasta jaanipäeva pidasid 14 nad Puustelli Group OY kahelda. juhiga läbirääkimisi. Kohtul ei ole alust süüdistatava ütlustes 12) 31.mai 2007.a. HSL Group OY ja Wallenium Grupp OÜ vahel sõlmitud kasutusõiguse ja tarneleping (lehed 104-107
  33. kd.), mille kohaselt kohustus Wallenium Grupp OÜ tarnima tellijale kokku lepitud tooteid. Lepingu punkti 22 kohaselt pidi leping kehtima kuni 31.detsembrini 2010.a. 13) Kohtul ei ole alust kahelda 12.aprilli 2010.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Tarmo Prikki ütlustes, kes töötas alates 2005.a. lõpust Japi Mööbel OÜ tegevjuhina. Tunnistaja kinnitab, et E.Arge ja H.Rüüsak tegid 2006.a. detsembris ja 2007.a. jaanuaris tõsist tööd Soomest vaheseintele uute tellimuste saamiseks. Soome ettevõttel ei olnud ausaid kavatsusi koostööd teha ja müügi võimalused võeti Puustelli Grupp OY poolt ära. Lepinguni jõuti mais 2007.a. ja jaanipäevaks sai selgeks, et tellimusi ei tule. Puustelli Group OY lubas anda abiraha, kuid ei andnud. Pärast Maksuameti revisjoni selgus, et maksuvõlg oli suurem, kui seni oli teada. Seda teadsid ka juhatuse liikmed. Igapäevases töös tuli tootmine korras hoida, hankijaid ja töötajaid ei saanud ignoreerida. Maksuvõlg läks käest ära 2007.a. juunis. (t.l. 131-138
  34. kd.) 14) Alates 2004.a. tegevjuhina töötanud UR on 12.aprilli 2010.a. kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et ta asus tööle vahetult enne Wallenium Grupp OÜ tulekut ja siis oli ettevõtte tegevus katkemas, müügitegevus peaaegu puudus. Wallenium Grupp OÜ tõi ettevõttesse uue suunana vaheseinte tootmise ja see oli suur lootus. (t.l. 126-131
  35. kd.) 15) Tunnistaja NL poolt asja eelmisel arutamisel 12.aprillil 2010.a. antud ütlused. (t.l. 116-125
  36. kd.) Tunnistaja oli Japi Mööbel OÜ raamatupidaja 01.juulist 2004 kuni jaanuarini 2008.a. Ütlustest nähtub, et ettevõtte majanduslik olukord ei olnud tema tööletuleku ajal hea, võlgu oli riigimakse ja hankijatele. Püsivaks maksejõuetuseks seda nimetada ei saa, sest maksuvõlg ei olnud nii suur ja Wallenium Grupp OÜ aitas lahendada võlgu hankijatele. Tunnistaja koostas ettevõtte
  37. ja
  38. majandusaasta aruanded ja andis juhatuse liikmetele allkirjutamiseks. Maksuameti poolt tehtud revisjonist teadsid kõik juhatuse liikmed. Maksuametiga suhtles T.P ja ka H.Rüüsak käis Rapla Maksuametis kohal. Lootus raskustest välja tulla oli siis, kui ettevõte teenis kasumit. Siis hakkas aga saematerjali hind tõusma ja mööblit ei olnud võimalik seniste hindadega enam toota. Lepingud olid aga sõlmitud ja neist ei saanud taganeda. Esimene hinnatõus oli
  39. aastal pärast kollektiivpuhkust, järgmine aastavahetusel ja kolmas 2007.a. kevadel. Siis oli selge, et enam toota ei jõua. Muidu müüdi kohapeal valmistatud mööbel vahendaja kaudu Eestist välja. Viimane mööbli tellimus oli 2007.a. juunikuus. Lootus oli suurendada vaheseinte tootmist. Soome partner langes aga ära. Eeltoodu kinnitab, et E.Arge ja H.Rüüsak tegutsesid alates osaluse omandamisest Japi Mööbel OÜ-s järjepidevalt heas usus Japi Mööbel OÜ ja Wallenium Grupp OÜ jaoks uute tellimuste saamise ja ettevõtte tegevuse jätkamise eesmärgil. Kohus leiab, et tegutseva äriühingu juhtidel on õigus püüda majandusraskustest välja tulla ja nad ei pea olema keskendunud üksnes pankrotiavalduse esitamise kohustusele. 31.detsembriks 2006.a. oli Japi Mööbel OÜ negatiivne omakapital suurenenud 2 2320 853 kroonini ja täitmata lühiajalised kohustusid moodustasid 11 684 228 krooni, pikaajalised kohustused olid 607 326 krooni. 31.detsembri 2005.a. seisuga olid samad näitajad vastavalt 7 510 547 ja 657 342 krooni. 15 2007.aasta jaanuarist kuni maikuuni suurenesid lühiajalised kohustused järjest ja 31.mai 2007.a. seisuga oli netovara negatiivne 4 403 451 kroonini. Antud näitajad viitavad eraldi võetuna osaühingu võimalikule püsivale maksejõuetusele alates 01.jaanuarist 2007.a.
  40. majandusaasta äritulud olid aga kokku 24 023 136 krooni,
  41. aasta sama näitaja oli 19 759 359 krooni ja
  42. aastal olid äritulud 10 322 433 krooni. (t.l. 15 ja 47
  43. kd.) 01.jaanuarist 2007 kuni 30.juunini 2007.a. oli kasumiaruande (t.l. 43-60) kohaselt realiseerimise netokäive kokku 10 803 350.03 krooni. Arvestades äritulude olulist suurenemist 2006.aastal võrreldes kahe varasemaga, ettevõte pidevat töötamist tellimuste täitmiseks, 2007.a. esimese poole netokäivet ja E.Arge ning H.Rüüsaki poolt tehtud tööd tellimuste mahu suurendamiseks, ei pea kohus põhjendatuks lugeda Japi Mööbel OÜ-d püsivalt maksejõuetuks ja pankrotiavalduse esitamise kohustutust tekkinuks ka 01.jaanuarist 2007.a.
  44. aasta lõpuks ja 2007.aasta esimesel poolel ei olnud ammendunud võimalused koostöös Soome äriühingutega Wallenium Grupp OÜ vahendusel Japi Mööbel OÜ jaoks uusi tellimusi saada ja seeläbi makseraskustest välja tulla. Asjas ei ole vaidlust, et Japi Mööbel OÜ töötas kogu 2006.aasta ja 2007.aastal veel pärast pankrotiavalduse esitamist tellimuste täitmiseks ja seda tööd ei saanud katkestada. Ettevõttes oli 45 töötajat. (t.l. 13) Seepärast saab kõik eespool nimetatud täitmata kohustused lugeda ajutisteks makseraskusteks ning püsivaks ja ilmseks saab Japi Mööbel OÜ maksejõuetuse lugeda alates 18.juunist 2007.a., mil selgus, et Puustelli Group OY ei kavatse tasuda Wallenium Grupp OÜ poolt loovutatud osaluse eest ja võimalused vaheseinte müügi oluliseks suurendamiseks Soome turul lõplikult ära langesid. Kui Wallenium Grupp OÜ-le oli tehtud töö eest saada HSL Group OY-lt 26.juuni 2007.a. seisuga 123 098.10 eurot ja enne seda veel suuremad summad, siis oli süüdistatavatel ka küllaldane alus arvata, et summade laekumise korral saab Japi Mööbel OÜ-d tegevust jätkata ja asuda võlausaldajate nõudeid rahuldama. E.Arge ja H.Rüüsaki tegevus näitab, et nad soovisid Japi Mööbel OÜ makseraskustest välja tuua, tundsid vastutust töötajate ja võlausaldajate ees ja esitasid pankrotiavalduse pärast püsiva ja ilmse maksejõuetuse selgumist seaduses ette nähtud aja piires. Kui eeldada negatiivse netovara ja makseraskuste tekkimisel pankrotiavalduse kohest esitamist, siis ei saaks juhatus ega osanikud suhtuda oma ettevõtmisse üldse perspektiivitundega. Eeltoodust tulenevalt ei lisa Japi Mööbel OÜ maksevõime ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse hindamisel alates 31.detsembrist 2005.a. kuni pankrotiavalduse esitamiseni faktilisi asjaolusid ega oma seepärast asja lahendamisel tähtsust järgmised tõendid ja asjaolud:
  45. Pankrotihaldur Kauri Rattuse avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks ja kohtuistungil antud ütlused. Tegemist on sisuliselt seisukohaga kuriteo tunnuste esinemisest juhatuse liikmete tegevuses.
  46. 10.juunil 2006.a. koostatud OÜ Wallenium Grupp OÜ ja Japi Mööbel OÜ vaheline müügiarvete tasumise kokkulepe, sest mõlemad äriühingud olid osanike ja juhatuse liikmete kaudu seotud, neil oli ühine majandushuvi ja dokumendi on koostanud E.Arge ja H.Rüüsak (t.l. 64
  47. kd.)
  48. Samal põhjusel ka E.Arge poolt 26.jaanuaril 2007.a. koostatud Wallenium Grupp OÜ teade Japi Mööbel OÜ-le seitsmest lepingust tuleneva nõudeõiguse loovutamise kohta CityPro Investments OÜ-le. (t.l. 66-67
  49. kd.)
  50. Punktis 2 märgitud põhjusel ka 1) 05.veebruaril 2007.a. CityPro Investmets OÜ poolt Japi Mööbel OÜ-le esitatud nõue 14 päeva jooksul 3 409 933.27 krooni tasumiseks ja 26.veebruaril 2007.a. Japi Mööbel OÜ-le esitatud nõue pankrotihoiatus. 2) 29.augustil 2006.a. Wallenium Grupp OÜ ja Japi Mööbel OÜ vahel sõlmitud kokkulepe vastastikuste kohustuste täitmiseks. (t.l. 72
  51. kd.) 16 3) 01.novembril 2006.a. Wallenium Grupp OÜ poolt Japi Mööbel OÜ-le esitatud nõue laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. (t.l. 73
  52. kd.) 4) I.Laasma poolt Japi Mööbel OÜ esindajana Wallenium Grupp OÜ-le 06.novembril 2006.a. antud vastus (t.l. 75
  53. kd.) laenulepingutest tulenevate võlgade tasumise tähtpäeva pikendamiseks, Japi Mööbel OÜ ja Wallenium Grupp vahel 10.augustil ja 31.novembril 2006.a. sõlmitud laenulepingud (t.l. 76-77
  54. kd.), Japi Mööbel OÜ-le 10.novembril 2006.a. esitatud teade 19.aprilli 2004.a. laenulepingu ülesütlemise kohta (t.l. 78
  55. kd.) ja Wallenium Grupp OÜ ja CitiPro Investment vahel 25.jaanuaril 2007.a. sõlmitud nõuete loovutamise leping.
  56. Maksu-ja Tolliameti poolt pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldus (t.l. 111-112, 126-147
  57. kd.), mille kohaselt oli tasumata maksude ja intresside summa kokku 4 211 668 krooni. Kohus leiab, et maksuvõlg kinnitab Japi Mööbel OÜ püsivalt maksejõuetuks muutumist 2007.a. juunikuu lõpuks.
  58. Maksu-ja Tolliameti otsus 10.oktoobrist 2005.a. sotsiaalmaksu võla ja intresside tasumise ajatamise kohta kuni 25.septembrini 2007.a.
  59. Maksu-ja Tolliameti poolt 24.novembril 2006.a. koostatud revisjoniakt (t.l. 151-157
  60. kd.) , mille kohaselt tuli maksta täiendavalt 320 565 krooni käibemaksu.
  61. I.Laasma poolt 04.detsembril 2006.a. antud vastus, milles Japi Mööbel OÜ ei nõustunud revisjoniaktis toodud järeldustega.
  62. Maksu-ja Tolliameti 10.jaanuari ja 15.novembri 2006.a. teated maksuvõla tasumise graafikust mitte kinnipidamise ja uute võlgade kohta.
  63. Maksu-ja Tolliameti 20.veebruari 2007.a. otsus maksuvõla ajatamise tühistamise kohta.
  64. Tunnistajana üle kuulatud Maksu- ja Tolliameti spetsialist ST ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. Tunnistaja ülesandeks oli maksuvõlgade sissenõudmine ja ta tegeles ka Japi Mööbel OÜ-ga. Tunnistaja kinnitab, et ettevõtte esindajad võtsid ise võla pärast kontakti ja püüdsid lahendusi leida. Telefonikõnesid oli päris palju. Pöördujateks olid UR, PV, TP ja raamatupidaja. Pärast võla ajatamise tühistamist ei saanud enam lubadusi uskuda.
  65. Punktis 2 märgitud põhjustel asjaolu, et Japi Mööbel OÜ oli majanduslikes raskustes juba
  66. aastal ja et süüdistatavad, tunnistajad T.P, U.R ja N.L on kinnitanud käiberaha pidevat ebapiisavust, võlgade tasumist vastavalt võimalustele ja Wallenium Grupp OÜ-lt Japi Mööbel OÜ majandustegevuse jaoks laenude küsimist. Asjas ei ole vaidlust selles, et Japi Mööbel OÜ oli majanduslikes raskustes juba
  67. aastal, sest algselt oli tootmine rajatud ainult ühele tellijale ja viimane lakkas toodangut ostmast.
  68. 06.detsembril 2005.a. registriosakonna poolt tehtud kustutamishoiatus (t.l. 8
  69. kd.) Hoiatusest pidid süüdistatavad küll teadma, et osaühingul oli netovara vähem kui pool osakapitalist, kuid ei pidanud järeldama osaühingu püsivat maksejõuetust ega Äriseadustiku § 180 lg. 5-1 tulenevat kohustust pankrotiavalduse esitamiseks. Tunnistaja NL on oma ütlustes kinnitanud, et vastuseks hoiatusele esitati registriosakonnale
  70. aasta viie kuu bilanss, mille kohaselt oli negatiivne netovara vähenenud. Hoiatuses kohustati süüdistatavaid võtma tarvitusele Äriseadustiku (edaspidi ka ÄS) § 176 nimetatud abinõusid. Kohus leiab, et süüdistatavad olid õigustatud otsima makseraskustest väljatulekuks ja sellega seonduvalt netovara ÄS § 176 esimeses lõikes märgitud nõuetega vastavusse viimiseks uusi tellimusi, mida saab lugeda sama paragrahvi p. 1-1 nimetatud muuks abinõuks.
  71. Tunnistaja KT ütlused rahavoogude aruande koostamise metoodika ja majandusaasta 17 aruannetes kajastatud üksikute näitajate kohta. Samuti asja varasemal arutamisel 15.aprillil 2010.a. antud ütlused
  72. majandusaasta aruande kohta antud audiitorarvamuse koostamisest.
  73. Aeg, millal süüdistatavad kirjutasid alla
  74. majandusaasta aruande. Tõendatuks ei saa lugeda
  75. majandusaasta aruande allakirjutamist süüdistatavate poolt 05.veebruaril 2007.a. nagu nähtub kohtule esitatud aruandelt. (t.l. 45-59, 61-62) ja sama kuupäeval audiitori järeldusotsuse tegemist. (t.l. 60 2 k.d.) Tunnistajana üle kuulatud audiitor KT ütluste kohaselt auditeeris ta Japi Möbel OÜ
  76. majandusaasta aruannet
  77. aasta veebruarist kuni juunikuuni ja järeldusotsuse tegi veebruaris 2008.a. Aruande allkirjastamine toimus hiljem. Aruandel märgitud kuupäev 05.veebruar 2007.a. tähendab bilansi ja kasumiaruande fikseerimise aega. Tunnistaja Niina Lepikult on 12.aprilli 2010.a. kohtuistungil (t.l. 123
  78. kd.) kinnitanud, et 2006.a. majandusaasta aruanne esitati 2007.a. mai või juunikuus ja 05.veebruaril veel valmis ei olnud.
  79. Henri Rüüsaki 22.jaanuari 2008.a. elektronkiri audiitor KTle aruande saatmise kohta ja K.T vastus, milles muuhulgas palutakse kinnitust, et Japi Mööbel OÜ ei ole tegutsev ettevõte. 23.jaanuari 2008.a. elektronkiri Henri Rüüsakile (t.l. 109 3.kd.) I.Laasma osas peab kohus vajalikuks veel märkida, et ta oli küll juhatuse liige, kuid töötas töölepingu alusel ka Japi Mööbel OÜ-s ostujuhina ja allus tööalaselt tegevjuhile. Tunnistajate T.P, U.R ja N.L ütlustest nähtub, et olulisemad otsused tegid E.Arge ja H.Rüüsak. Kohapeal juhtis ettevõtet tegevjuht ja I.Laasma igapäevatöö oli materjalide ostmine. Seepärast kohus leiab, et olles PankrS § 13 lg. 4 kohaselt küll pädev ilma teiste juhatuse liikmete osavõtuta osaühingu pankrotiavaldust esitama, puudus I.Laasmal iseseisvalt tegelik võimalus niisugust otsust vastu võtta. Pealegi oli I.Laasmale teada, et E.Arge ja H.Rüüsak otsisid juba
  80. aastast võimalusi teelimuste hulga oluliseks suurendamiseks ja sel teel makseraskustest väljatulekuks. I.Laasma oli keskendunud igapäevaselt ostujuhi kohustuste täitmisele ja talle võisid N.L poolt antud andmed s.o. täitmata kohustuste summa ja negatiivne netovara mitte teada olla. E.Rüüsaki ja E.Arge tegevuses puuduvad ka

§ 384lg. 1 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisulised tunnused. Süüdistusest võib aru saada, et City

Pro Investments OÜ eelistamine teistele võlausaldajatele seisnes sissenõutavaks mittemuutunud 800 000 krooni tasaarvestamises kinnistute müügihinna arvel ja Hansapank AS-i eelistamine kinnistute müügist laekunud rahast võla katteks üle 700 000 krooni tasumises s.o. üle Japi kinnistule seatud hüpoteegi summa.

§ 384lg.

1 ette nähtud kuriteo objektiivne koosseis on täidetud vaid juhul, kui ühe võlausaldaja teistele eelistamine toob kaasa võlgniku maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse. Kohus leiab, et eespool kirjeldatud teod kumbagi ei põhjustanud. Hüpoteegi summat ületavas osas oleks Hansapank AS-i nõue kuulunud PankrS § 153 lg. 1 p. 2 ette nähtud rahuldamisjärku. Seega tuleb arvelduskrediidi võla tagastamine Hansapank AS-ile üle hüpoteegi summa lugeda panga eelistamiseks teistele selle rahuldamisjärgu võlausaldajatele, mis oleks andnud pankrotihaldurile aluse summa PankrS § 113 lg. 1 p. 2 kohaselt pangalt tagasi nõuda. 02.mail 2007.a. on Japi Mööbel OÜ tasunud oma kontolt Sampo Pank AS-is (t.l. 175

  1. kd.) 1 586 397.94 krooni Hansapank AS-ile ja seega on hüpoteeki ületav summa 1 586 397.94 - 700 000 = 886 397.94 krooni. Selle summa tasumine pangale ei põhjustanud aga Japi Mööbel OÜ maksevõime olulist vähenemist ega maksevõimetust, sest kinnistute müügi tulemusena vähenesid 4 460 698.60 krooni võrra Japi Mööbel OÜ kohustused. Kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu (t.l. 74-82
  2. kd.) p. 4 kohaselt oli kinnistute ostuhind 6 000 000 krooni, millest ostja oli enne lepingu sõlmimist tasunud Japi Mööbel OÜ-le 1 586 500 krooni. Hind sisaldas ka Japi kinnistul asuvas hoones olnud 18 seadmeid väärtusega 836 568.74 krooni. Hinnast 4 413 500 krooni kuulus tasaarvestamisele vastavalt CityPro Investments OÜ ja Japi Mööbel OÜ vahel 30.aprillil 2007.a. koostatud lepingueelsete läbirääkimiste protokollis fikseeritud kokkulepetele. Nimetatud protokolli punkt 7.
  3. kohaselt tasaarveldas CityPro Investmets OÜ kinnistute müügilepingu allkirjastamisega Japi Mööbel OÜ vastu tähtaja ületanud nõuded 3 660 698.60 krooni ja tulevikus saabuva nõude 800 000 krooni. Japi Mööbel OÜ tasaarveldas omakorda kinnistute müügihinna tasumise nõude. Protokolli p.p. 7.3 kohaselt luges CityPro Investments OÜ lõppenuks kõik Wallenium Grupp OÜ-ga sõlmitud nõuete loovutamise lepingust Japi Mööbel OÜ vastu tulenenud nõuded. Japi Mööbel OÜ-le 26.jaanuaril 2007.a. saadetud teate kohaselt oli nende nõuete summa 4 209 933,27 krooni, 30.aprilliks 2007.a. oli loovutatud nõuete summa (koos sisenõutavaks mitte muutunud 800 000 krooniga) suurenenud võlg suurenenud 4 460 698.60 kroonini. Teiste PankrS § 153 lg. 1 p.2 ette nähtud rahuldamisjärgu võlausaldajate eelistamisena saab käsitleda ka nõuete tasaarvestust CityPro Investments OÜ-ga kinnistute müügihinna arvel, sest Wallenium Grupp OÜ poolt nõuete loovutamise tulemusena sai Japi Mööbel OÜ võlausaldajaks CityPro Investments OÜ, viimane omandas kinnistud ja selle eest loeti Japi Mööbel OÜ poolt kõik nõuded tasutuks. Nõuete tasaarvestus oli võimalik aga ainult seepärast, et kinnistu ostuhind 6 miljonit krooni oli turuhinnast oluliselt kõrgem. Eksperdi arvamuse kohaselt oli Japi ja Pumbamaja kinnistute võimalik turuväärtus 02.mai 2007.a. seisuga kokku 2 800 000 krooni (t.l. 35-57
  4. kd) ja raha maksis CityPro Investments OÜ kinnistute eest 1 586 500 krooni. Pärast kinnistute müügihinna tasaarvestamist ei olnud CityPro Investments OÜ-l Japi Mööbel OÜ vastu enam ühtegi Wallenium Grupp OÜ-lt omandatud nõuet. (t.l. 70
  5. kd.) ja Japi Mööbel OÜ kohustused vähenenud 4 460 698.60 krooni võrra. Seepärast ei saanud kinnistu müügihinnast 4 413 500 krooni tasaarvestamine Japi Mööbel OÜ vastu olnud nõuetega ja nõuete loovutamise lepingust tulenevate nõuete puudumise (s.h. sissnõutavaks veel mitte muutunud 800 000 krooni) fikseerimine lepingueelsete läbirääkimiste protokolli punktides 7.2- 7.4 kuidagi kahjustada Japi Mööbel OÜ maksevõimet. Kuna kohus on eespool võtnud seisukoha kahe võlausaldaja eelistamise osas, siis ei ole asja lahendamisel oluline, et Japi Mööbel ja Wallenium Grupp olid juhatuse liikmete ja osanike kaudu seotud. Kohus leiab, et Japi Mööbel OÜ laenukohustusi Wallenium Grupp OÜ ees ei saa käsitleda muudest kohustustest erinevatena, sest Japi Mööbel OÜ vara hulgas pidid olema ka nõuded Wallenium Grupp OÜ vastu, kuna toimus toodangu ost-müük. Nõudeõiguse loovutamise teates (t.l. 66-67) loetletud Wallenium Grupp OÜ nõuded Japi Mööbel OÜ vastu oleksid kuulunud pankroti väljakuulutamise korral kaitsmisele PankrS § 153 lg.1 p. 2 ette nähtud rahuldamisjärgus, kuna seadus ei näe seotud isikutelt saadud laenude osas ette erinevat korda. Seepärast ei ole asja lahendamisel olulised tunnistaja Priit Möldre ütlused seotud osapooltelt saadud laenude kohta. Pangale kogu võlguoleva summa tasumine toimus vastavalt arvelduskrediidi lepingu p. 8.2, mille kohaselt oli pangal kuni võla tasumiseni õigus rahuldada krediidi saaja kontole laekunud summadest eelisjärjekorras oma nõuded ja mitte teha kontolt muid väljamakseid ja ülekandeid. (t.l. 72
  6. kd.) Seega on välistatud ka E.Rüüsaki ja E.Arge tahtlus eelistada AS-i Hansapank teistele võlausaldajatele. Kohus nõustub ka E.Arge väitega, et arvelduskrediidi võla mittetasumise korral oleks pank võtnud kõik laekumised oma nõude rahuldamiseks ja oleks võinud pöörata ka kinnistutele sissenõude täitemenetluse korras. Kinnistute müügist ei sõltunud ka Japi Mööbel OÜ majandustegevus ega tulud, sest samu hooneid ja seadmeid oli võimalik 01.juunil 2007.a. sõlmitud üürilepingu alusel edasi kasutada. (t.l. 85-94
  7. kd.) Alates 02.maist 2007.a. on Japi Mööbel OÜ kontole Hansapank AS-is laekunud rahast makstud töötasud, riigimakse ja tehtud väljamakseid ka teistele võlausaldajatele. Seepärast tuleb nõustuda süüdistatavate väitega, et pangale võla tasumise tulemusena Japi Mööbel OÜ maksevõime paranes. (t.l. 19 38-41
  8. kd.) Ebaõige on süüdistuse väide müügiobjektide reaalsest väärtusest 4 215 193.71 krooni, milline koosneb kinnistute turuhinna 2 800 000 krooni ja hoonetes asunud seadmete raamatupidamisliku väärtuse 1 415 193.71 krooni summast. Lepingueelsete läbirääkimiste protokolli kohaselt sisaldas kinnistute hind 6 miljonit krooni ka seadmete väärtust. Milline oleks olnud hoonetes asunud seadmete võimalik turuhind eraldi, seda ei võimalik kindlaks teha. Peale selle kasutas Japi Mööbel OÜ ka liisinguandjatele kuulunud seadmeid ja viimased võivad samuti olla näidatud raamatupidamises. Eksperdi arvamus kinnistute turuhinna kohta ei anna mingit alust järelduseks, et selle hinna eest oleks Japi Mööbel OÜ-l ka õnnestunud kinnistuid müüa. Seepärast ei saa ka asuda seisukohale, et CityPro Investments OÜ poolt Japi Mööbel OÜ-le tasutud 1 586 500 krooni oleks ilmselgelt alla keskmise turuhinna. Süüdistuses esitatud väide Japi Mööbel OÜ maksevõime vähenemisest
  9. maikuus 991 429 krooni võrra ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosuse vähenemisest kinnistute müügi tagajärjel on arusaamatu ja oletuslik, sest ei ole võimalik kindlaks teha, milliseks oleks kujunenud kinnistute müügihind enampakkumisel pankrotimenetluse käigus ja millised oleksid olnud kinnistute müügist laekunud summast (hüpoteeki ületava osa arvel) teise rahuldamisjärgu võlausaldajate võimalused oma nõuete rahuldamiseks. PankrS § 146 lg. 1 kohaselt tasutakse pankrotivarast enne jaotiste alusel väljamaksete tegemist ka pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Süüks pandud tegudega ei ole kuidagi seotud süüdistuses märgitud CityPro Investments kohustus 2 600 000 krooni Wallenium Grupp OÜ ees, milline pidi sissenõutavaks muutuma 25.jaanuarist 2008.a. Wallenium Grupp OÜ eelistamist teistele võlausaldajatele ei ole süüks pandud ja seepärast ei oma asja lahendamisel tähtsust ka nõuete loovutamise leping. (t.l. 79-80
  10. kd.) Kohus leiab ka, et E.Argele ja H.Rüüsakile

§ 385-1 ja § 384 lg.

1 järgi esitatud süüdistused on omavahel vastuolus.

§ 385-1 esitatud süüdistuse kohaselt oli Japi Mööbel OÜ juba 31.detsembri 2005.a.

seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 384lg.

1 järgi esitatud süüdistuses on samuti esmalt rõhutatud Japi Mööbel OÜ püsivat maksejõuetust 01.jaanuari 2006a.. seisuga. Seejärel nähtub samast süüdistuse punktist, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu suurenesid Japi Mööbel OÜ täitmata kohustused ja pankrotiavaldus esitati pärast maksevõime olulist vähenemist 04.juulil 2007.a. Kui Japi Mööbel OÜ oli püsivalt maksejõuetu juba 31.detsembri 2005.a. seisuga, siis jääb selgusetuks, milles seisnes veel maksevõime oluline vähenemine 04.juuliks 2007.a. Samal ajal ei ole süüdistuses näidatud, kuidas vähendas Japi Mööbel OÜ maksevõimet CityPro Investments OÜ ja Hansapank AS-i eelistamine teistele võlausaldajatele s.o. ei ole näidatud süüks arvatud kuriteo objektiivset koosseisulist tunnust. Väited maksevõime olulisest vähenemisest pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu ja osaühingu sisuliselt varatuks muutumisest põhivahendite müügi tõttu ilmselgelt

§ 384lg.

1 ette nähtud teo kirjeldusele ei vasta. Asjas ei ole vaidlust, et E.Arge teadis kinnistute müügist ja kõigist tingimustest. Kuna ei ole tõendatud Japi Mööbel OÜ maksevõime vähenemine kahe võlausaldaja eelistamise tõttu, siis ei ole asja lahendamisel enam oluline hinnata, kas ja milliste tegudega E.Arge kinnistute müümisest ja kahe võlausaldaja eelistamisest osa võttis. Kohus peab vajalikuks märkida, et E.Arge süüdistuses ühtegi niisugust tegu näidatud ei ole. E.Argele heidetakse

§ 384lg.

1 järgi esitatud süüdistuses vaid ette, et ta ei takistanud pankrotiavalduse esitamisega H.Rüüsakul kinnistuid müümast ja et müük ning tasumise tingimused leppis H.Rüüsak kokku E.Arge heakskiidul. E.Arge ei ole seda eitanud. Seost H.Rüüsakile ja E.Argele

§ 384lg.

1 järgi esitatud süüdistusega ei oma 13.juulil 2007.a. Japi kinnistule seatud hüpoteek Noorendiku Maja OÜ kasuks, mille juhatuse liikmeks H.Rüüsak oli. (t.l. 83-87 2. kd.) 20 Eeltoodust lähtudes tuleb süüdistatavad KrMS § 309 lg. 2 alusel nende tegevuses kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. KrMS § 181 lg. 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik ja § 189 lg. 2 kohaselt tuleb kohtuotsusega määrata kindlaks ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 1 kohaselt on menetluskuluks ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud neile makstud tasu arvestuse ja taotluse tasu riigilt väljamõistmiseks. Asja on juba arutatud kõigis kolmes kohtuastmes. Taotluse kohaselt tasusid H.Rüüsak, I.Laasma ja E.Arge igaüks kaitsjale asja esimesel arutamisel maakohtus 3949.28 eurot ja asja arutamisel teise astme kohtus 767.18 eurot. Asja esimesel arutamisel maakohtus kandis esindaja ka tõlkekulud ja kaitsja tööajaks on arvestatud 29 tundi iga kaitsealuse kohta. Asja teistkordsel asutamisel maakohtus on H.Rüüsak ja I.Laasma tasunud kumbki kaitsjale 1800 eurot ja kaitsja tööajaks on arvestatud 30 tundi. E.Arge on tasunud kaitsjale asja teisel korral arutamisel 3588 eurot. Kohus leiab, et kaitsjatele makstud tasu vastavad süüdistuse, eripärale keerukusele ja kriminaalasja materjalide mahule ja tuleb lugeda KrMS § 175 lg. 1 p.1 mõttes mõistlikeks. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.