Obsah (7)

§ 422§ 424§ 74§ 65§ 68§ 50§ 55

Kriminaalasi nr 1-13-4241 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 juuli 2013. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4241 (12260104427) Kohtunik Liiv

§ 422

lg 1 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav JÜRI MÄE Kaitsja Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 37005232722, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeeleesti keel, töökoht: OÜ Transmet, autojuht, kriminaalkorras karistatud 1 korral: 23.05.2011 Tartu MK Viljandi kohtumaja poolt

§ 424

alusel 2 kuud vangistust (kandmata osa 1 kuu 28 päeva)

§ 74

alusel tingimuslikult 18 kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, väärteokorras 1 kehtiv karistus: 14.07.2012 LS § 259 lg 2 p 1 alusel rahaline karistus 36 eurot (tasutud), vahi all alates 05.06.2013.a Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jüri Mäe

§ 422

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Jüri Mäele 23.05.2011.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega kriminaalasjas 1-11-6153 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Jüri Mäele mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1

§ 68

lg 1 alusel arvata Jüri Mäe poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, arvestades tema karistusaja algust alates 05.06.2013.a, s.o tema kinnipidamisest vahistamismääruse alusel.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Jüri Mäelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) aastaks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Sisse nõuda Jüri Mäelt kriminaalmenetluse kuludena riigituludesse: 1) sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; 2) kaitsetasu 350 (kolmsada viiskümmend) eurot 40 senti kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabikorras osutatud õigusabi eest; 3) ekspertiisitasud 102 (ükssada kaks) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks

1. Kui nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jüri Mäe suhtes tõkendiks kohaldatud vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jüri Mäele on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 21.10.
2. a kella 00.15 paiku Jõgevamaal Puurmani vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt. 142 km /l mootorsõidukit – sõiduauto Honda Civic reg nr 904 TFS ,olles alkoholijoobes-alkoholisisaldus veres oli 2,74 +/- 0.07 mg/g, K=2, millega rikkus LE § 76 p 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis, ja Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 alust so „Juhil on keelatud“ („joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule“), § 14 lg 2 alust - „Liikluskord“ („Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist“); § 16 lg 1 alust „Liikleja kohustused“ („Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda“) sõitis teelt välja paremale poole kraavi, tekitades sellega tema juhistavas sõidukis viibinud kaasreisijale xxxxxxxxxxxxxettevaatamatusest pea põrutuse ninaluude murdude ning nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, roiete hulgi murrud, peensoolekinnisti, ristikäärsoole, sapipõie ja maksa rebendid, I-III nimmelülide murrud inimesele otsasõiduga tervisekahjustusi, millised põhjustasid kogumis eluohtliku (raske) tervisekahjustuse. Seega pani Jüri Mäe toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 422

lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.05.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 28 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aastat 1 kuu 28 2

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks. Asja lahendamisel juhindub kohus Kr

MS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg1 p 9, § 179 lg 1 p 2), ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 1 p 3) ja kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 3). Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja esitas taotluse, milles palus kaaluda menetluskulude vähendamist ja jätta see osa menetluskuludest, mis on tingitud kaitsja kohalesõiduga teisest linnast riigi kanda. Prokurör ei toetanud esitatud taotlust ja leidis, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks aluseid ei esine. Kohus leiab, et käesolevalt ei esine aluseid, mis võimaldaks menetluskulusid vähendada või nende riigi kanda jätmist KrMS § 180 lg 3 alusel. Käesolevas asjas on küll tavapärasest suuremad menetluskulud, kuid see on tingitud süüdistatava käitumisest. Esimesele kohtuistungile ilmus Jüri Mäe alkoholijoobes, mistõttu polnud võimalik asja lahendada. Järgnevale istungile süüdistatav enam kohale ei ilmunud ning ka kolmandale istungile ei olnud võimalust teda sundkorras toimetada, kuna ta ei viibinud enda alalises elukohas. Alles peale tema vahistamist oli võimalus asja kohtus menetleda. Eelnevast tulenevalt pidi kaitsja neljal korral kohale sõitma ning sellega kaasnesid täiendavad kulud. KrMS § 176 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud erikulud ja KrMS § 173 lg 3 sätestab, et erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud. Kuna istungid lükkusid edasi süüdistatavast tingitud põhjustel, siis tuleb kaitsetasu, s.h ka teisest linnast kohalejõudmisega seotud kulu sisse nõuda süüdimõistetult. Kohtunik 3