← Eesti

1-13-158/20

Kriminaalasi nr. 1-13-158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 16.05.2013.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Aime Ivanson Lea Treibe

§ 175lg 1 p.

4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu – 1070.40 eurot 2)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha – 800 eurot 3)

§ 175lg 1 p.

3 alusel surnu ekspertiisi maksumus 273 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 6612 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 318.75 eurot, kokku ekspertiiside eest 7203.75 eurot 4)

§ 175lg 1 p.

5 alusel kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0.45 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgitusse märkida: kriminaalasja kohtunumber 1-13-158 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: 1)Suitsukoni, nuga, küünte osad, verega määrdunud käterätik, ostutšekk, AKasjad: sinakasrohelist värvi pikad püksid, verega määrdunud T-särk, pikkade varrukatega särk, punast värvi lühikesed püksid, tumedad sokid, pruunid kingad, sinist värvi jope, mobiiltelefon Nokia 5230, musta värvi rahakott, mündid – asuvad kriminaalasja juures –

§ 126lg 3 p. 4 alusel hävitada; 2)

Heino Nõmme esemed: püksirihm, hallid sokid, Nike logoga spordijalatsid, musta värvi viigipüksid, nahkjope, mobiiltelefon Nokia 1616, nelja võtmega kimp, korterivõtmed –

§ 126lg 3 p. 2 alusel tagastada Heino Nõmmele; 3)

Tunnistaja AS kuuluvad asjad: musta värvi nahktagi, Nike sortsid, maika „Back Bay“, Nike plätud -

§ 126lg 3 p.

2 alusel tagastada AS(otsuse tegemise ajal asub Vanglas); 4)sõiduauto Mazda 626 reg.märgiga XXX, mille omanik oli tapetu AK(auto asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Tallinnas Pärnu mnt. 139 või Rahumäe tee 6) ja autovõti (asub kriminaalasja juures) –

§ 126lg 3 p. 3 alusel anda riigi omandisse. 5)

CD-plaadid salvestustega – (asuvad kriminaalasja juures) –

§ 126lg 3 p.

1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Heino Nõmme süüdistatakse selles, et tema olles varem tapmise toime pannud isikuks, öösel 21.07.2012 vastu 22.07.2012, olles alkoholijoobes ja sõites tagaistmel AK sõiduautos Mazda 626 reg nr XXX, mille roolis oli Argo Semm, olles Haru teel Tallinnast Haapsalu linna suunas, pani toime AK tapmise, ja nimelt, lõikas torke-lõikeriistaga AK kaela eespinna läbi, mille tõttu viimane suri kuriteopaigal. Sellega Heino Nõmme pani toime tapmise vähemalt teist korda ehk mõrva, s.o KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Otsuse põhjendus Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et öösel 21.07 2012 vastu 22.juulit 2012.a. viibisid sõiduautos Mazda 626 reg nr XXX tunnistaja Argo Semm, kes oli roolis, ees kõrvalistmel istus kannatanu AK ja tagaistmel K selja taga süüdistatav Heino Nõmme. Sõideti ringi ja tarvitati alkoholi. Vaidlust ei ole ka selles, et Heino Nõmme tekitas kannatanule vigastuse kaela eespinnal. 2 Süüdistatav tunnistas end osaliselt süüdi AK tapmises, kuid tahtlust kannatanut tappa ta eitas. Heino Nõmme andis kohtuistungil ütlusi, et sõitsid kolmekesi Haapsalu poole, Komp ähvardas tal ühel hetkel ka teise näo poole puruks lüüa, kuna ta lobises autos liiga palju. Seetõttu võttis ta kätte alati kaasasoleva väikese noa, pani selle istmete vahelt K kõrile sooviga teda hirmutada, et see tema ees vabandaks oma käitumise pärast. Sel hetkel Semm pidurdas järsult. Seejärel tõmbas ta käe tagasi, et kuskilt kinni rabada ja nuga kukkus maha. Süüdistatav selgitas, et kõik käis kuidagi väga kähku, siis keerasid otsa ringi ja sõitsid Tallinna poole tagasi. Ta ei saanud milleski aru, nägi, et kannatanu istus kuidagi viltu, arvas, et kannatanu on tukkuma jäänud. Autos oli pime, verd ei näinud, autos oli vaikus. Kui Tallinna jõudsid, läks ta koju ja alles kinnipidamisel sai politsei käest teada, et Komp on surnud. AK tapmine on tõendatud lisaks Heino Nõmme poolt osaliselt süüdi tunnistamisele ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja surnu ekspertiisiaktiga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli Tondi 26 lähedal seisvas sõiduautos Mazda 626 reg nr XXX paremal esiistmel istuli verine surnukeha, millel lõikehaav kaela eespinnal. AK surma põhjus oli eksperdiarvamuse kohaselt kaela torke-lõikehaav vasaku kägiveeni vigastusega ja verevalumitega kaela pehmetes kudedes, mille tüsistusena tekkisid äge verekaotus välisest verejooksust ja äge kops-südamepuudulikkus. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ kohaselt on selline vigastus eluohtlik. Heino Nõmme poolt kannatanu tapmine on tõendatud ka DNA – ekspertiisiaktiga nr 12EGE0753, mille kohaselt tuvastati, et Heino Nõmme elukohast võetud esemetelt- jope parema varruka otsalt, parema jala jalatsi talla küljelt ja vasaku jala jalatsi küljelt- leitud verekahtlased plekid sisaldasid verd, milles eristatav peamine DNA profiil oli kokkulangev AKi omaga. Samuti oli H. Nõmme elukohast Alevi 4 korteri 1 ukselingi kohal olev verekahtlane määrdumine kokkulangev AKi DNA-ga. Vereplekke leiti ka teistelt H. Nõmmele kuuluvatelt esemetelt, millede puhul olid proovid kokkulangevad H. Nõmme omaga või ei saa välistada H.Nõmme ega AKi DNA-d. Sama ekspertiisiga tuvastati autost leitud kuriteovahendiks oleva noa teral verd, milles eristatav peamine DNA profiil oli kokkulangev AKi omaga. Seega on tõendatud, et H. Nõmmele kuuluvalt noal teralt ja ka riietelt leiti tapetu AK verd, mis omakorda tõendab, et selle noaga pandi kuritegu toime. AK tapmist tõendab ka tunnistaja Argo Semm oma ütlustega, mille kohaselt kuskil õhtupoolikul tekkis soov sõita Haapsalusse. Sõidu ajal võttis Nõmme autos K kaelast kinni ja raputas natuke. Tunnistaja ei kuulnud, et autos Nõmme ja K vahel oleks eelnevalt tüli või konflikti olnud, kuid seda kuulis, kuidas Komp ähvardas Nõmmel ka teise silma siniseks lüüa. Teel avastas, et Aleksandri kaelal on kriips ja keeras auto Tallinna suunda tagasi. Tondi parklas auto käsipidurit peale tõmmates, märkas, et verd on väga palju, siis vaatas korralikumalt K kaela peal kriipsu ning kutsus kiirabi. Tunnistaja küsis mingil hetkel autos Nõmmelt, et mida ta tegi, mille peale Nõmme soovitas K karjääri viia ja uputada. Tunnistaja on kirjeldanud oma sõidustiili väga kenana ja ettevaatlikuna, mingit rallit ei toimunud. Tunnistaja selgitas veel, et Tallinnasse jõudes oli ta šokis, ei suutnud kohe otsustada, mida teha, kuid kutsus siiski politsei, mis nähtub ka asitõendi vaatlusprotokollist 23.07.2012.a., mille kohaselt on A. Semm helistanud kell 04:51 juhtimiskeskuse numbrile „110“ ja teatanud Tondi 26 parklas olevast autost, milles läbilõigatud kõriga inimene, kes on juba külm. Seega, kuigi Argo Semm otseselt AKkaela vigastamist Nõmme poolt pealt ei näinud, tõendavad tema ütlused, et AKkaelal oli haav ja autos hulgaliselt verd ja et surmava vigastuse AKsai tekitada üksnes H.Nõmme, sest rohkem kedagi autos ei olnud. Tunnistaja A. Semmi ütlustega on kooskõlas politseiametnik Rando Savitski ütlused, kes tunnistas, et 22.juulil 2012 seoses väljakutsega tuli nende juurde inimene, kes ütles, et tema kutsus politsei. Ta ütles, et olid sõitmas käinud, tapetu istus tema kõrval, mingil hetkel oli 3 tagaistmel istuv isik tema kõrvalistujal terava ehitusnoaga kõri läbi lõiganud, olid sõitnud Tallinnasse tagasi, parkinud auto, juht läks viina ostma ja seda jooma, tapja oli ära jooksnud. Vestluse ajal helises mehel telefon ja ta ütles, et tapja helistas ja öelnud, et on kodus. Mees ütles politseile tapja koduse aadressi Alevi tänaval ja andis ka korteri võtmed. Kinnipidamisel oli mees üllatunud, alkoholijoobes, väga rahulik ja eitas tapmist. Kaitsja palus suhtuda tunnistaja A. Semmi ütlustesse kriitiliselt, sest ta on soovinud anda kõikidele, kes teda küsitlesid, meelepäraseid ütlusi. Kaitsja leiab, et A.Semm ei suutnud adekvaatselt autos toimunut kirjeldada ja ka väitesse, et Nõmme tegi ettepaneku Komp karjääri viia ja ära uputada, tuleks suhtuda kriitiliselt. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, sest ei näe põhjust, miks peaks Argo Semmi ütlustesse suhtuma kriitiliselt, aga Nõmme ütlustesse, kes samuti oli tol õhtul alkoholi tarvitanud, mitte. Argo Semm on mõningatele küsimustele andnud põiklevaid vastuseid ja mõndagi ei ole täpselt mäletanud, kuid on põhjendanud seda asjaoluga, et on püüdnud juhtunut unustada. Tema jaoks oli see äärmiselt ebameeldiv, ta ei ole harjunud sellega, et tema kõrval inimesi tapetakse. Kuigi tunnistaja oli tol päeval alkoholi tarvitanud, ei ole kohtule esitatud tõendeid tema alkoholijoobe suuruse kohta. Seetõttu puudub kohtul alus mitte uskuda Argo Semmi ütlusi ka tema ettevaatliku ja korraliku sõidustiili kohta. Süüdistatava kaitsja vaidlustas kohtuvaidlustes tapmise kvalifikatsiooni, leides, et tulenevalt Heino Nõmme ütlustest tuleks tegu kvalifitseerida KarS § 117 järgi surma põhjustamisena ettevaatamatusest. Oma seisukohta põhjendas kaitsja sellega, et H. Nõmmel puudus tahtlus tappa, soovis ainult hirmutada. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Ettevaatamatusest surma põhjustamine tuleks kohtu poolt analüüsimisele juhul, kui kriminaalasjas oleks tõendamist leidnud sõiduki ootamatu pidurdamine ajal, mil H.Nõmme hoidis nuga AKkaela eesmise pinna läheduses. Kriminaalasjas ei ole leidnud tuvastamist äkiline pidurdamine. Tunnistaja Argo Semm, kes juhtis autot, selles osas H.Nõmme ütlusi ei kinnitanud. Süüdistatavale vastupidiselt tunnistas ta, et sõitis korralikult ja ettevaatlikult ning mingit põhjust äkiliseks või ootamatuks pidurdamiseks ei olnud. Samuti ei ole ka elulisest usutav selline kokkusattumus, et just sel hetkel, kui süüdistatav paneb noa kannatanu kõrile, toimub A. Semmi poolt auto järsk pidurdamine. Sündmuskohal tapetust tehtud fotodelt (toimiku lk. 24-27) ja ekspertiisi käigus tehtud fotodelt (lk. 61-62) nähtub AK kaelavigastuse ulatuslikkus. Tegemist on sügava ja pika haavaga. Surnu ekspertiisiaktis märgitu kohaselt oli ristisuunalise haava pikkus 14 cm ja sügavus 4 cm. Lisaks tuleb haava vasakust otsast 1,5 cm kauguselt lisalõikena alla vasakule pikisuunaline 4 cm pikkune haav. Ekspert on andnud arvamuse, et kaela torke-lõikehaav on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist ristisuunalisest lõikamisest ja ülevalt allasuunalisest torkamisest kaela piirkonda teravaotsalise ja teravaservalise torke-lõikevahendiga. Ekspert on lisanud, et lisaks olidm kannatanul veel teised vigastused nagu pindmine lõikehaav vasakul õlal ja nahakriimustused paremal põsel, mis on tekitatud lühikest aega enne surma torke-lõikevahendi terale rõhumisel ja tera samaaegsel liikumisel kehapinnal. Lisaks sellele, et ei ole leidnud tõendamist sõiduki äkiline pidurdamine, mis süüdistatava sõnul oli põhjuseks, et tema käes olev nuga lõikas AK kaela sisse, ei ole tõenäoline ka see, et lihtsalt käe vääratamisest on võimalik väikese lauanoaga (lk. 84,85) kogemata tekitada ekspertiisiaktis kirjeldatud nii suur ja sügav torke-lõikehaav. Sellise vigastuse puhul on vaja intensiivsemat jõu kasutamist. Pealegi on ekspert öelnud, et haav on tekitatud ristisuunalise lõikamisega ja ülevaltallasuunalise torkamisega, mis omakorda tõendab haava tekitamist tugevasti ja jõuliselt noaga lõigates. 4 Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-128-06 selgitanud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimeses surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. H. Nõmme poolt kannatanule kaela eespinnale tekitatud vigastus väikesemõõtmelise noaga, millega sisuliselt oli pool kaela läbi lõigatud, välistavad H.Nõmme käitumise käsitlemise ettevaatamatusest surma põhjustamisena. Kohus asub seisukohale, et subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kavatsetult. Lõigates noaga kaela eespinna läbi tegutses süüdistatav eesmärgipäraselt, sooviga tappa AK. Sellise teo puhul ei saa isegi rääkida kaudsest tahtlusest, s.o. surma saabumise võimalikuks pidamisest, sest igale tavalise elukogemusega inimesele on selge, et sellise teo tagajärjel saabub surm. Teojärgselt tegi süüdistatav A.Semmile ettepaneku viia AK surnukeha karjääri ja ära uputada. Tallinna tagasi jõudes läks ta koheselt auto juurest minema oma koju. Seega näitab süüdistatava teojärgne käitumine, et H.Nõmme sai oma teo ohtlikkusest täiel määral aru. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava ütlused kogemata tekkinud haavast on üksnes tema kaitsetaktika, millega isik püüab vabaneda karistusest tahtliku tapmise eest. Kuritegu on õigusvastane ja süüdistatava suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud. H.Nõmme on karistusregistri väljavõtte kohaselt varem karistatud tapmise katse eest Maakohtu 27.07.2004.a. otsusega vangistusega 8 aastat. AK tapmine on kuriteona õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p 4 järgi, sest korduvuse puhul ei ole tähtis, kas varasem tapmine oli lõpule viidud või mitte. Karistamine KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest sõltub võimaliku karistuse liik ja määr. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 114 sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse. Elu on kõrgeim õigushüve, suurim väärtus, mida tuleb kaitsta kõige karmimal viisil. H. Nõmme võttis oma tegevusega elu AK. Seega on tema süü suur. Puuduvad süüd välistavad asjaolud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 415 antud eksperdiarvamuse kohaselt oli Heino Nõmme kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis ja on võimeline süüdimõistmisel kandma karistust. Puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ta ei ole toimepandud kuritegu kahetsenud, on oma tegu õigustanud kannatanu poolt varasema peksmise ja sõiduautos ähvardamisega ja tunnistaja A. Semmi äkilise pidurdamisega. Ta püüdis näidata oma tegu õnnetusjuhtumina, kuigi tõendid kinnitavad vastupidist. Ta on varem korduvalt karistatud, viimati 27.07.2004.a Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2-§ 101 p 8 alusel 8 aastase vangistusega, 10.11.2009.a. Harju Maakohtu määruse alusel vabastati tingimisi enne tähtaega, kuid 30.11.2009.a. Harju Maakohtu määrusega pööratud ärakandmata karistus täitmisele. Toimepandud kuritegu näitab Heino Nõmme üldist suhtumist õiguskorda ja kergekäelist suhtumist inimelusse, elu mitteväärtustamist. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades Heino Nõmme isikut ja tema poolt järjekordselt raske isikuvastase kuriteo toimepanemist, on põhjendatud ja õiglane karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 14 aastat vangistust. 5 H.Nõmme on viibinud vahi all alates 22.07.2012.a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto Mazda 626 reg.märgiga XXX. Süüdistatava Heino Nõmme, tunnistaja Argo Semmi ütluste ja sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti kohaselt on sõiduki omanik AK. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et tapetud AK on lähedasi sugulasi, kes oleksid tema pärijad. Keegi ei ole ka sõiduki vastu huvi tundnud. Kuna omanik on surnud ja sõidukit ei ole võimalik kellelegi üle anda, annab kohus selle

§ 126lg 3 p.

3 alusel riigi omandisse. Asitõendid, mille kuuluvuses puudub vaidlus, s.o. süüdistatavale ja tunnistaja A.Semmile kuuluvad esemed, tagastada omanikele. AK kuulunud asjad, samuti väärtusetud asjad – hävitada. Kohus juhindub

§ 306, § 309 lg 3, § 311, § 313.

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 05.06.2013.a. Kohtunik Rahvakohtunikud 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.