KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.07.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-3480 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Marje MÕIM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Lauri VILISAARE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Lauri VILISAAR sünd. 13.10.1991, isikukood 39110135214, Eesti Vabariigi kodanik, xxx Karistuse kandmise algus 07.09.2012 ja lõpp 10.01.2014 Jätta Lauri VILISAAR vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 08.05.2013 Viru Maakohtule materjalid Vilisaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Lauri Lauri Vilisaar on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §213 lg.1 ja §199 lg.2 p.9 järgi ning karistatud KarS §69 kohaldamisega üldkasuliku tööga 1080 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 07.09.2012 määrusega pöörati eelnimetatud karistus täitmisele karistuse algusega 07.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav töötab vanglas köögitöölisena. Kinnipeetaval on põhiharidus Vaeküla Koolist, kuhu ta saadeti õpiraskuste ja koolikohustuse mittetäitmise tõttu. Kinnipeetaval ei ole kunagi olnud ametlikku töökohta. Kinnipeetaval on mitmeid võlgnevusi kohtutäituritele. Kinnipeetava lähedased on isa ja ema, suhted õega on katkenud. Kinnipeetava suhted vanematega on korras, kuid kinnipeetav ei soovi 1 kolida elama ema juurde. Kinnipeetava isa sõnade kohaselt kuulusid poja sõpruskonda tegevusetud ja alkoholi tarvitavad noored inimesed, kinnipeetavat peab ta aga sõprade poolt mõjutatavaks. Oma probleeme ei osanud kinnipeetav lahendada, tal puuduvad vastutus- ja kohusetunne. Kinnipeetav kinnitas, et tarvitas alkoholi nii koos isaga kui ka üksi. Kuritegelikke hoiakuid kinnipeetav ei väljenda, kuritegude toimepanemine näitab ükskõiksust ühiskonna õigus- ja moraalinormidesse. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on ema ja isa. Viimased 5 aastat elas kinnipeetav oma isa juures ja on keeldunud kolimast ema juurde. Kinnipeetava suhted vanematega on korras ja toetavad, vanemate vahel suhted puuduvad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama eramajja, mis kuulub kinnipeetava emale ja mille kommunaalkulud tasub kinnipeetava isa. Isa ja ema on nõus poega vabanemisel ka toetama. Kinnipeetaval ei ole kunagi olnud ametlikku töökohta, tal tuleks vabanemisel end registreerida töötuks. Kinnipeetav rikkus üldkasuliku töö tegemise ajal registreerimiskohustust ja ei sooritanud õigeaegselt ajakavas märgitud üldkasuliku töö tunde. Kinnipeetava puhul on oluliseks riskifaktoriks vastutustunde puudumine, tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnas kehtestatud normidega, ta ei ole olnud võimeline vastutama oma tegude eest. Kinnipeetav ei suuda probleeme ära tunda ja lahendada neid adekvaatselt. Kinnipeetaval puuduvad ka iseseisvad toimetulekuoskused. Maakohtu istung Kinnipeetav Lauri Vilisaar ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega mõisteti kinnipeetavale karistuseks vangistus, kuid see asendati üldkasuliku tööga koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. Viru Maakohtu 07.09.2012 määrusega pöörati karistus täitmisele. 2 Viru Maakohtu 07.09.2012 määrusest nähtub, et kinnipeetav hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Seega kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna kinnipeetav ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid. Samuti pani ta ühe kuriteo toime kehtival katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ja täidab katseajaks pandud kohustusi ning ei pane toime uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on elukohaga isa juures, kellega koos tarvitati muuhulgas alkoholi. samast arvamusest nähtub ka, et ise sõnade kohaselt kuulusid kinnipeetava sõpruskonda ilma tegevuseta ja alkoholi kuritarvitavad noored inimesed. Asudes elama samasse elukohta ja hakates lävima sama seltskonnaga, on olemas suur oht, et kinnipeetav jätkab kuritegude toimepanemist ja ei hakka taas järgima katseaja reegleid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vastutustunne ja tema väärtushinnangud ei ole kooskõlas ühiskonnas kehtestatud normidega. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik nende probleemidega tegeleda. See annab hiljem kinnipeetavale paremad võimalused eluga vabaduses toime tulla. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3