1-11-12314/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Krimaanlasja number 1-11-12314 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Kajari Abarenkovi (Abarenkov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Kajari Abarenkovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 08.02.2012 otsusega tunnistati Kajari Abarenkov süüdi KarS § 263 p-de 1, 4 järgi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Halju Maakohtu 04.10.2012 määrusega vabastati K. Abarenkov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrati ta selleks tähtajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. K. Abarenkovit kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid ja vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul, asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ning osalema sotsiaalabiprogrammis.
5. 15.05.2013 saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne K. Abarenkovile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt ei ole hooldusalune täitnud kontrollnõudeid – ta ei ilmu registreerimisele, ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei hoidu suhtlemast kohtu määratud isikutega.
6. Tartu Maakohtu 17.06.2013 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati K. Abarenkovile Tartu Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 3 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 Kohus leidis, et kriminaalhoolduse jätkamine K. Abarenkovi suhtes on muutunud võimatuks, kuna ta ei ole kandnud oma karistust kohtumääruses ettenähtud tingimustel. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune rikkus talle Harju Maakohtu 04.10.2012 kohtumäärusega määratud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, hoiduda suhtlemast kohtu määratud isikutega ning ilmuda registreerimisele. Seega ei ole hooldusalune kasutanud kohtu poolt antud võimalusi, vaid on pidevalt jätkanud rikkumiste toimepanemist. K. Abarenkovi selgitustest jäi kohtus kõlama küll rida positiivseid lubadusi tuleviku suhtes, kuid kohus peab käesoleval hetkel lähtuma K. Abarenkovi käitumisest kriminaalhoolduse aja jooksul. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Eeltoodu alusel saab väita, et K. Abarenkovile antud võimalus näidata, et ta on suuteline vabaduses täitma ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustusi, ei ole eesmärki täitnud. Kohus ei tuvastanud K. Abarenkovi puhul mingeid põhjendatud takistusi, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena kohustuste ja kontrollnõuete mittetäitmisel. Kohus on veendumusel, et K. Abarenkovi suhtes on ära kasutatud kõik mõjutusvahendid, et suunata teda õiguskuulekale teele, kuid need pole positiivseid tulemusi andnud. 3.2 Maakohus leidis, et kohus on andnud süüdimõistetule võimaluse jätkata elu vabaduses, täites katseaja jooksul ettenähtud nõudeid ja kohustusi. K. Abarenkov seda teinud ei ole ja oma kergemeelse suhtumisega on ta näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kohus enam põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamist ja pidas põhjendatuks karistuse täitmisele pööramist. Kohus märkis, et K. Abarenkov vabastati ennetähtaegselt 16.10.
7. Karistuse kandmisele asus K. Abarenkov 20.03.
8. Seega kandis K. Abarenkov 9 kuu pikkusest vangistusest ära 6 kuud ja 27 päeva ning kandmata jäi 2 kuud ja 3 päeva vangistust.
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Abarenkov. Määruskaebuses leiab K. Abarenkov, et Tartu Maakohtu 17.06.2013 otsus on ennatlik ja vale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb jätta muutmata ning K. Abarenkovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt vaid järgnevat. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 5.1 Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et K. Abarenkov on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et K. Abarenkov on järjepidevalt eiranud registreerimiskohustust, teavitamata kriminaalhooldajat oma mitteilmumise põhjustest. Samuti on K. Abarenkov pidevalt suhelnud isikutega, kellega suhtlemise kohus keelas, ning tarvitanud narkootikume. Mõjuvat põhjust, miks K. Abarenkov ei ole suutnud kontrollnõudeid ja kohustusi täita, süüdimõistetu esitanud ei ole. K. Abarenkovi suhtumine mõistetud karistusse näitab, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Eelnev annab ringkonnakohtu hinnangul aluse arvata, et mõistetud karistus ei ole K. Abarenkovi puhul olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki. 5.2 Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua KarS § 76 lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Abarenkovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt (tl 94-95) on K. Abarenkov registreerimiskohustuse rikkumist põhjendanud sellega, et on sisse maganud ja ei ole olnud võimalik teavitada, mis kohtu seisukohalt ei ole kuidagi käsitletav mõjuva põhjusena. Ka kaebaja väited kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise osas on vastuolulised. Kui maakohtu istungil on K. Abarenkov selgitanud, et vahetas nendega vaid mõned sõnad, siis kriminaalhooldajale esitatud seletustest (tl 73-76) nähtuvalt on suheldud erinevatel teemadel. Ringkonnakohus möönab, et kõne sissetulekul ei pruugi vastuvõtja teada, kes helistab, ent 2 süüdistatava enda selgitusest nähtub, et kõnesid ei lõpetatud koheselt, kui selgus, et helistajaks on kriminaalkorras karistatud isik. K. Abarenkov on suhtlemisele leidnud erinevaid põhjendusi – tegemist on olnud varasemate tuttavatega, headeks sõpradeks saadi vanglas ja helistatud on ka vajadusest uurida mõne K. Abarenkovi tuttava käekäigu kohta. Kohus leiab, et miski ei viita sellele, et K. Abarenkov oleks soovinud või proovinud kõnesid lõpetada või palunud isikutel uuesti mitte helistada põhjendusel, et ta ei või nendega suhelda. Lisaks on K. Abarenkov avaldanud kriminaalhooldajale eksitavad teavet sellest, et pole narkootikume tarvitanud, väites hiljem, et tal tekkis nõrkushetk (tl 77-78 ja 81). Kohus leiab, et miski ei takistanud K. Abarenkovit teavitamast kriminaalhooldajat, et ta ise ei suuda adekvaatseid otsuseid vastu võtta, veelgi enam sellest, et ta oli talle pandud kohustusi rikkunud. 5.3 Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Abarenkovi selgitused kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta on ennastõigustavad ning rikkumiste järjekindel korduvus näitab, et ta on tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale hoidunud. Arvestades, et K. Abarenkov rikkus kriminaalhooldusnõudeid korduvalt mõjuva põhjuseta juba
11. aasta lõpus ning jätkas seda ka järgmiste kuude vältel, on maakohtu järeldus, et kriminaalhoolduse jätkamine on muutunud võimatuks ning karistus tuleb pöörata täitmisele, täielikult põhjendatud.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau 3 Aarne Sarjas