← Eesti

4-13-921/7

Obsah (9)§ 279§ 68§ 67§ 15§ 16§ 56§ 57§ 48§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19. veebruar 2013.a. kell 15.00 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-13-921 Kohtunik Heiki Kolk Kohtuistungi sekret

) § 279 ja Liiklusseaduse (LS) § 234 lg 1 järgi Menetlusalune isik Meelis Mäeuibo, isikukood 37812186512; Eesti Vabariigi kodanik; haridus ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: AS EKSO, töötaja; Kaitsja Karina Kukkes Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri esindaja Varbo Maandi LÕPPOSA Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § -dest 83 lg 2; 107 lg 1 p-d 1,2; 108; 113; kohus otsustas: 1. lõpetada väärteomenetlus Meelis Mäeuibo suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

§ 279järgi seoses teos väärteotunnuste puudumisega.

2. süüdi tunnistada Meelis Mäeuibo Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) päeva aresti. 3.

§ 68

lg 2 alusel lugeda Meelis Mäeuibo kinnipidamise aeg so 18.02.2013 kella 10.15 kuni 19.02.2013 kella 15.00- ni aresti kandmise hulka ja lugeda arestist kantuks 2 (kaks) päeva. Meelis Mäeuibo on kohustatud kandmata karistuse so 3 päeva aresti kandmisele ilmuma otsuse jõustumisele järgnevatel nädalavahetusel Lõuna Prefektuuri Võru Politseijaoskonna arestikambrisse(VTMS § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-tele 2, 3). VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks Meelis Mäeuibo arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt

§ 67

lg-le 1 arvestatakse aresti tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. Juhul kui Meelis Mäeuibo ei ole ilmunud kohtuotsuses määratud ajaks aresti kandmisele arestikambrisse, teavitab Lõuna Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

  1. Vabastada Meelis Mäeuibo koheselt kohtusaalis.
  2. Saata kohtuotsus täitmiseks Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Võru kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 13.märtsist 2013.a. kella 16.
  3. Kohtuotsuse peale on õigus alates 14.märtsist 2013.a 15 päeva jooksul edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu (Võru Kohtumaja ) kaudu. Väärteo kirjeldus Meelis Mäeuibo 17.02.2013 kella 11.50 ajal Võru Maakonnas, Võru linnas, tänavate Koreli – Piiri – Põllu vahel liikudes Põllu tn 1 F garaažide suunas, juhtides mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx, eiras tahtlikult kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt ees sõitvale sõiduki juhile politseivärvides alarmsõidukist ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Mootorsõiduki juhina sõitis peale liiklusjärelevalve teostajale politseiametnik Taisto Pajule isikut tõendava dokumendi esitamist garaaži, lukustades selle ja keeldus garaažist väljumast, takistades sellega riikliku järelevalve teostamist. Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse §- de 38 lg 1 ja lg 5 nõudeid ja rikkumine on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 234 lg 1 ja Karistusseadustiku (

) § 279 järgi. Kohtu seisukoht ja põhjendused I Väärtegu

§ 279

järgi 1.Karistusseadustiku (

) § 279 järgi on karistatav riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Väärteo kirjelduse kohaselt pani Meelis Mäeuibo väärteo toime selliselt, et olles sõitnud garaaži juurde, andis ta politseiametnikule isikut tõendava dokumendi, sõitis garaaži, lukustas selle, keeldus garaažist väljumast, takistades sellega riikliku järelevalve teostamist. Seega tuleb kohtul hinnata, kas politseiametnike poolt oli tegemist väärteomenetluse jätkamisega või riikliku järelevalvega.

  1. Liiklusseaduse (LS) § 193 lg 1 järgi on liiklusjärelevalve teostajateks muuhulgas ka politseiametnikud. Liiklusjärelevalve teostaja õigused on sätestatud LS §
  2. Viidatud sätte punkti kaks kohaselt on liiklusjärelevalve teostajal õigus õigusrikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki-, juhi-, veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente. LS § 38 lg 5 järgi peab juht võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele.
  3. Tunnistaja Igor Bogdanovi (patrullpolitseiniku) ütluste kohaselt esitas mootorsõiduki juht Taisto Pajule (teisele patrullpolitseinikule) ID kaardi, peale mida ütles juht, et ootab autos, kuid tagurdas ja sõitis garaaži. Tunnistaja ütluste kohaselt oli peatamise eesmärk see, et kuna Taisto Pajul oli pooleli 2

(5)sama auto osas väärteomenetlus mootorsõidukil tehnoülevaatuse puudumise osas, otsustasid nad kontrollida, kas nüüd on tehnoülevaatus tehtud. Tunnistaja ütluste kohaselt muid korraldusi nad autojuhile ei andnud. Ilma auto olemasoluta ei oleks saanud tehnoülevaatuse olemasolu kontrollida. Tunnistaja Taisto Paju (patrullpolitseinik) ütluste kohaselt oli sõiduki peatamise eesmärgiks kontrollida kas nüüd on sõidukiga kõik korras, varasemalt oli sõidukil läbimata tehnoülevaatus, isik esitas nõutud dokumendina ID kaardi, enne politseiautosse minekut selgitas juhile, et enne teeme vana menetluse lõpuni ja siis vaatame uue asja üle. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et dokumendi alusel oleks olnud võimalik sõiduki ülevaatuse olemasolu kontrollida ainult jaoskonnas, auto registreerimise number oli teada. Tunnistaja Annika Teppo avaldatud ütlustest nähtub samuti, et isikult nõuti dokumente, isik esitas ID kaardi, politseiametnikud läksid politseiautosse dokumente vormistama, isik sõitis autoga garaaži. Ka menetlusalune isik on oma ütlustes kirjeldanud sündmusi sarnaselt politseiametnikega. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest järeldab kohus, et politseiametnikud tahtsid lõpetada eelmise väärteomenetluse, seega viidi läbi väärteomenetluses tõendite kogumine st sooviti tuvastada, kas sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus. Isegi juhul, kui politseiametnikud oleksid teostanud liiklusjärelevalvet, ei ole antud juhul tuvastatav, et Meelis Mäeuibo oleks liiklusjärelevalvet takistanud. Tunnistajate (politseiametnike) ütluste kohaselt anti Meelis Mäeuibole korduvalt korraldus esitada dokument, Taisto Paju ütluste kohaselt oli eesmärgiks isik tuvastada, Meelis Mäeuibo dokumendi ka esitas. Teisi korraldusi politseiametnike poolt Meelis Mäeuibole ei antud. Meelis Mäeuibo tegevus so pärast ID kaardi andmist politseiametnikule sõitis autoga garaaži ja sulges ukse, ei ole käsitletav riikliku järelevalve takistamisena. Tunnistaja Taisto Paju ütluste kohaselt oli sõiduki number temale teada, ID kaardi alusel sai tuvastada sõidukit juhtinud isiku. Asjaolu, et kuna samal ajal olid politsei andmebaasid maas ja selle tõttu ei saanud kohapeal koheselt ülevaatuse olemasolu kontrollida, ei sõltunud menetlusaluse isiku tegevusest. Väärteoprotokolli kirjelduses ei ole esile toodud sellist Meelis Mäeuibo tegevust, mis oleks käsitletav liiklusjärelevalve kui riikliku järelevalve takistamisena. 4. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Meelis Mäeuibo tegevuses puudub

§ 279

kirjeldatud objektiivne koosseis ja menetlus selles osas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p1 alusel. II Väärtegu LS § 234 lg 1 järgi

  1. LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest . LS § 38 lg 1 järgi on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud muuhulgas ka politseiametnik. Viidatud sätte teise lause kohaselt kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. LS § 200 lg 1 p 3 järgi annab liiklusjärelevalve teostaja peatumise märguande ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga.
  2. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt nägi ta pühapäeva hommikul Põllu ja Piiri tänava nurgal politseid punase ja sinise vilkuriga, kuid pidas otstarbekaks edasi sõita ja peatada auto platsi peal, peatumismärguandest ei saanud aru, tee ääres olid vallid, otsis peatumiskohta. Tunnistaja Igor Bogdanovi ütluste kohaselt sõitsid politseiametnikud autol taga ja enne ristmikku 100 meetrit lülitasid sinise ja punase vilkuri sisse, juht eiras seda ja keeras vasakule. Nähes, et juht vilkuritele ei reageeri, lülitas sisse helisignaali, tagasõitmine oli umbes 700 meetrit. Tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et oli võimalus autot peatada seal, kus anti märguanne. Tunnistaja Taisto Paju (politsei patrullauto roolis olnud politseiametnik) ütluste kohaselt andis Igor Bogdanov autole peatumismärguande, tema käes oli pult, kui sõiduk keeras ära Põllu tänavale, pandi autol sireen tööle, jõudsid garaažideni ja garaaži uks hakkas avanema, politseiautoga sõideti sõiduki ette. Tunnistaja Annika Teppo ütlustest nähtub samuti, et autole anti peatumismärguanne sinise ja punase 3

(5)vilkuriga, kuid sõiduk ei reageerinud ning pööras Põllu tänavale, jätkuvalt anti peatumismärguanne punase ja sinise vilkuriga ning lülitati sisse helisignaal, sõiduk keeras Põllu 1 e hoovi, kus avanes garaažiuks, politseiautoga sõideti garaažiukse ette. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et politsei patrullautost anti Meelis Mäeuibo poolt juhitud sõidukile patrullautost peatumismärguanne punase ja sinise vilkuriga, kuid Meelis Mäeuibo eiras peatumismärguannet ja sõitis edasi. Meelis Mäeuibo väited, et ta otsis peatumiseks sobivat kohta ei ole kooskõlas LS § 38 lg 1 sätestatuga. Viidatud sätte kohaselt on sõidukijuht kohustatud sõiduki peatama sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Antud juhul Meelis Mäeuibo eiras peatumismärguannet ning jätkas sõitu. Liiklusseadusega ei ole kooskõlas Meelis Mäeuibo käitumine, kus ta oma selgituste kohaselt ise otsis sobivat peatumiskohta. Üldteada on asjaolu, et politseiametnik peab oma ülesannete täitmisel lähtuma Politsei ja piirivalve seadusest (PPVS). PPVS § 75 järgi võib isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine järelevalvemenetluses toimuda ainult seaduse alusel. Seega on politsei liiklusjärelevalve teostamisel kohustatud tagama üldise liiklusohutuse. Politsei poolt sõidukijuhile antud peatumismärguanne on täitmiseks kohustuslik, mitte ei anna sõiduki juhile õigust otsida ise endale sobiv peatumiskoht. 7.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

LS § 234 lg 1 sätestab vastutuse peatumise märguande tahtliku eiramise eest.

§ 16lg 1 järgi on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Viidatud sätte lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub. Seega on kavatsetusega tegu siis, kui isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Menetlusaluse isiku Meelis Mäeuibo ütlustest nähtub, et oma tegevusega eiras ta teadlikult peatumismärguannet, ta on selgitanud, et soovis leida peatumiseks sobivama koha. Meelis Mäeuibo tegutsemine viitab üheselt tahtlikule tegutsemisele, sest olles märganud auto taga sõitvat töötavate vilkuritega politseiautot, ei peatanud ta oma sõidukit, vaid jätkas sõitmist. Kohus loeb tuvastatuks, et Meelis Mäeuibo pani teo toime kavatsetult.

  1. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et Meelis Mäeuibo on rikkunud LS § 38 lg 1 nõudeid, so tahtlikult eiranud peatumismärguannet ja toimepandud tegu tuleb kvalifitseerida LS § 234 lg 1 järgi. Meelis Mäeuibo poolt toimepandud tegu on õigusvastane ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. III Karistus
  2. LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil, et kahetseb juhtunut ja vabandas politseiametnike ees oma käitumise pärast.

§ 57

lg 1 p 3 alusel loeb kohus avaldatud kahetsuse puhtsüdamlikuks ning arvestab kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Meelis Mäeuibo on isik, keda on varasemalt karistatud väärtegude toimepanemise eest kokku kolmel korral, määratud karistused on kehtivad. Kõik toimeopandud rikkumised on seotud liiklusseaduse rikkumisega, rikkumiste eest on määratud erineva suurusega rahatrahvid, trahvid on tasutud. Igapäevases liikluses osaleja peab austama ja täitma liikluseaduses sätestatud nõudeid, mitte asuma neid rikkuma teadmisega, et karistuseks võib olla rahatrahv. Menetlusalusele isikule ja üldusele tuleb anda selge ja ühene sõnum, et liiklusreeglite järjepidev rikkumine toob endaga kaasa ka karmima karistuse. Kaitsja tõi esile asjaolu, et menetlusalusel isikul on keskmine puue (esitatud pensionitunnistus), tema isa pidevat hooldamist (esitatud ravidokumendid), samuti asjaolu, et menetlusalusel isikul on kaks alaealist last, 5 ja 7 aastased, 4

(5)kusjuures 5 aastasel lapsel on astma. Kohus leiab, et need esiletoodud asjaolud ei ole kergema karistusliigi kohaldamise aluseks. Menetlusalune isik, teades nii enda kui ka oma lähedaste tervisliku seisundit, pani toime järjekordse liiklusseaduse rikkumise. Nagu märgitud, on karistamise aluseks isiku süü, mitte tema ja tema lähedaste tervislik seisund. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et toimepandud rikkumine ei olnud seotud tema või lähedaste tervisliku seisundiga. Kohus leiab, et antud menetlusaluse isiku jaoks on rahatrahvid kui karistused kaotanud karistuse tähenduse. Karistuse liigi valikul arvestab kohus ka väärteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige seda, et Meelis Mäeuibo näitas üles äärmist lugupidamatust liikluskorralduse ja politseiametnike vastu. 10. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse liigina tuleb kohaldada aresti.

§ 48järgi võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Kohus leiab, et aresti määr võib jääda alla keskmise määra. Menetlusaluse isiku karistamine ei saa kaasa tuua kannatusi tema lähedastele, samas peab olema piisavalt pikk, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi seaduskuulekale käitumisele. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule tuleb karistusena mõista arest 5 päeva. 11.

§ 68lg 2 järgi kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka.

Nähtuvalt isiku kinnipidamise protokollist on Meelis Mäeuibo kinni peetud 18.02.2013 kell 10.15 ja vabastati 19.02.2013 kell 15.00. Juhindudes

§ 68

lg 2 arvab kohus 2 päeva karistusaja hulka ja menetlusalusel isikul tuleb ära kanda 3 päeva aresti.

§ 66

lg 1 järgi mõistes karistuseks aresti võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Kohus, arvestades nii menetlusaluse isiku, kui ka tema lähedaste tervislikku seisundit, samuti asjaolu, et menetlusalune isik omab töökohta, määrab, et karistus tuleb kanda nädalavahetustel so laupäeval ja pühapäeval. Meelis Mäeuibo on kohustatud ilmuma karistuse kandmisele Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonda otsuse jõustumisele järgnevatel nädalavahetusel. Juhul, kui Meelis Mäeuibo ei ole ilmunud kohtuotsuses määratud ajaks aresti kandmisele arestikambrisse, teavitab Lõuna Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. IV Kaitsja tasu 12. VTMS § 23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus lõpetas Meelis Mäeuibo suhtes väärteomenetluse

§ 279järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil menetlusalune isik ega kaitsja ei esitanud taotlust kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Seega jääb kaitsjale makstud tasu menetlusaluse isiku kanda. Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.