lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 4 järgi Taavi Pern Süüdistatav Rašid Habibulin Kaitsja Ik: 36902120246, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX, asukoht: Vangla, XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2012, vahistatud 19.12.2012 Varasem karistatus: varem kuuel korral kohtu poolt karistatud, viimane kord Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud 28 päeva
Advokaat Milvi Söörd Kriminaalasi RESOLUTSIOON
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega mõistetud raskeima üksikkaristusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Rašid Habibulin süüdi tunnistada
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 1 4.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja käesoleva otsusega
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra, so 3 (kolm) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päevase vangistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus alates 17.12.2012 ning ärakandmisele kuuluva liitkaristuse 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva ärakandmist arvestada alates Rašid Habibulini kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 17.12.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, võttis ajavahemikul 22.05.2011.a kuni 23.11.2011.a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Mustamäe tee 18 asuvalt territooriumilt OÜ-le Axioma kuuluva kaevuluugi maksumusega 380 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise pani R. Habibulin toime
MS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Taavi Pern, süüdistatav Rašid Habibulin ja tema kaitsja Milvi Söörd enne kohtuistungit sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör nõuab Rašid Habibulini karistamist 23.11.2011. a toimepandud kuriteoepisoodi s.o
Kuivõrd R. Habibulin pani
a, tuleb juhindudes
lg 1 ja
lg 1 talle
lg 2 p 4 tunnustega kuriteo 3 eest mõista liitkaristus Harju Maakohtu 15.11.2012. a otsusega mõistetud karistusega. Tulenevalt
lg 1 ja
lg 1 tuleb Rašid Habibulinile
lg 2 p 4 tunnustega kuriteo eest mõistetud karistus lugeda kaetuks raskemaga s.o Harju Maakohtu 15.11.2012. a otsusega mõistetud karistusega 3 kuud ja 28 päeva vangistust, millest süüdistatav vabastati tingimisi, 2-aastase katseajaga. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör R. Habibulini karistamist
lg 2 p 2 tunnustega kuriteo toimepanemise eest karistusega 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel tuleb Rašid Habibulin´ile mõistetavat karistust suurendada temale eelmise, so 15.11.2012.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja
lg 1 alusel mõistetava liitkaristuse võrra, so 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista vangistus 3 aastat, 9 kuud ja 28 päeva. Karistuse alguseks lugeda 17.12.2012.a Tutvunud kohtule esitatud kokkuleppega, samuti kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 126 lg 3 p 1, 4; 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313;
§dest 184 lg 2 p 2; 199 lg 2 p 4; 64 lg 1; 65 lg 1, 2; 68 lg 1; 83 lg 4; 191 asub kohus seisukohale, et Rašid Habibulin kuulub
lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, aineekspertiiside ja DNA ekspertiisi kulud ning esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmisega kaasnev sundraha. Kohus leiab, et kõik eelnimetatud kulud on põhjendatud ja kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus möönab, et süüdistataval töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist on täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Teiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Arvestades asjaoluga, et süüdistatavat süüdistatakse korduvas narkootiliste ainete keelatud käitlemises, mis eeldab rahalisi vahendeid, saab väita, et süüdistataval olid sissetulekud, mis küll ilmselgelt pärinesid mittelegaalsetest allikatest, kuid tagasid süüdistatavale sissetuleku, mis võimaldas ta kasutada ka kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt taksoteenuseid. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. R.Habibulin on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet R.Habibulini resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta R.Habibulini kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku 4 puudumine ning isiku vabadust piirava karistuse kandmine, millisel ajavahemikul ilmselgelt rahalisi vahendeid ei teki, samuti konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi näol annavad aluse asuda seisukohale, et süüdistataval ei teki ka lähitulevikus arvestatavaid sissetulekuid, mistõttu puudub igasugune alus KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 sätete kohaldamiseks, võimaldamaks süüdistataval vabatahtlikult pikema aja jooksul menetluskulud hüvitada. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata menetluskulude tasumiseks seadusest tulenev lühim, so 30 päevane tähtaeg, mille möödumine annab võimaluse koheseks täitemenetluse alustamiseks ja nõude pööramiseks võlgniku võimaliku vara vastu. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.