2; § 199 lg. 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Deniss Rogov on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 10.06.2012.a., ajavahemikus kell 07:29-08:47, Tallinnas, XXXkorteris, tõmbas jõuga SK pikali põrandale, lõi teda kahel korral rusikaga näo piirkonda, kägistas kätega kaelast ja surus põlvega kaela ja rinnakupiirkonda vajutades kannatanut vastu maad. Seejärel tõi Dmitri Rogov tapmise eesmärgil köögist noa ja lõi maas lamavale SK noaga vähemalt kahel korral kaela ja kõri piirkonda, nii, et asetas kannatanu elu ohtu, kuna noatera tungis pleuraõõnde ja vigastas trahhead ja söögitoru. Peale seda jättis Dmitri Rogov kannatanu vigastatult lamama ja lahkus korterist kannatanule abi kutsumata. Sellise tegevusega tekitas Dmitri Rogov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – torkelõikehaava kaela eespinnal keskosas koos trahhea ja söögitoru vigas-tusega, torke-lõikehaava kaela paremal pool alumises kolmandikus, torke-lõikehaava kaela vasakul pool ülemises kolmandikus, pleuraõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkere keskmises kolmandikus vasakul kaenla eesmisel joonel, mõlema silma sidekestaalused verevalumid, nahaalused verevalumid otsmikul, parema silma ülalaul, alalõualuu serva projektsioonil, rindkere ülemises kolmandikus, seljal, paremal põlvel ja säärel, millest torke-lõikehaav kaela eespinnal keskosas koos trahhea ja söögitoru vigastusega ning vasakusse pleuraõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlikud tervisekahjustused, mistõttu Dmitri Rogov pidi selliste vigastuste teki-tamisel olukorras, kus kahel korral noaga torkas kannatanut kaela piirkonda, teadma, et tekitab eluohtlikke vigastusi ja möönma kannatanu surma saabumise võimalust. Kuna kannatanu sai operatiivset ravi, siis surm ei saabunud. Seega, Dmitri Rogov, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult teise inimese tapmist ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumata, pani sellega toime tapmise katse, s o KarS §
Samuti Dmitri Rogov, 10.06.2012.a., ajavahemikus kell 07:29-08:47, Tallinnas, XXXkorteris viibides, võttis omastamise eesmärgil ära SK kuuluva käekoti, väärtusega 12 EUR, milles olid kannatanule kuuluvad esemed: mobiiltelefon Nokia 500 (IMEI XXX), väärtusega 179 EUR, huuleläige Isadora, väärtusega 13 EUR, ID-kaart SK nimele, Sampo panga pangakaart, sularaha summas 10 EUR, uksekiip, võti) – Kokku võttis ära ja omastas ebaseaduslikult SK kuuluvaid esemeid 214 EUR väärtuses. Seega, Dmitri Rogov, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, so KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi. Kaitsja kinnitab, et esitatud süüdistus on täielikult leidnud tõendamist, tõendid on kogutud küllaldaselt ja vastuväiteid ei ole. Süüdistatav Dmitri Rogov kohtuistungil loobus ütluste andmisest, kuid jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ja kinnitab neid ütlusi. Ööl vastu 10 juunit ta viibis sõpradega mitmes ööklubis ja lõpuks ka ööklubis Labor. Sõbrad tegid ettepaneku lahkuda, kuid ta ütles, et tutvus ühe tüdrukuga, S ja tahab veel tantsida. Pärast seda koos S ja viimase sõbran-naga olid veel mitmes baaris. S tellis takso ja sõideti sõbranna elukohta ja seejärel S elukohta XXX. S elukoha juures ajasid omavahel juttu ja suitsetasid. S käis toas ja tõi kanepit, mida olevat pidevalt suitsetanud. S tuli välja ja kaasas olnud kääridega lõikas nii paberit, kanepit kui ka tubakat. Läksid maja taha ja S pakkus talle kanepisuitsu. Ta ütles, et pole kunagi kanepit suitsetanud, kuid soostus proovida. Ta tõmbas ühe mahvi ja tal hakkas pea ringi käima ning andis suitsu S , kes tõmbas selle suitsu lõpuni. Seejärel ta nõustus S kutsega minna korterisse ja trepikojas suudlesid, varem klubis ka suudlesid, kui sõbrad olid juba ära läinud. Toas S viskas õlal olnud käekoti tuppa põrandale ja käes olnud käärid ta võttis enda kätte ning viskas need eemale põrandale. Käärid jäid S kätte eelneva kanepi lõikamise ja kanepisuitsu tegemisest. Seejärel S ütles talle, et teeb talle mõnu ja pidas silmas suuseksi. Ta võttis endalt riided seljast, jättes ainult särgi selga. S võttis enda seljast jaki ja pluusi ning aitas neid seljast võtta. S tegi talle suuseksi ja seda vabatahtlikult. Tal tuli ruttu seemnepurse, sest tuli alles kaitseväest. S ütles talle solvavalt, et nii ruttu lõpetasid. Ta püüdis seletada, et tuli just kaitseväest. Ta pakkus variandina veel proo-vida, kuid S enam ei olnud nõus. S jätkas tema solvamist ega nõustud uuesti proovimist, öeldes, et niikuinii ei tule midagi välja. Ta läks sellest solvangust väga närvi. Ta haaras tema ees seisval S jalgadest ja tõmbas pikali. Pani käe suule ja lõi ühe korra rusikaga vasakule poole pea piirkonda. Ta oli S peal kaksiratsi. Ta tõusis püsti ja läks kööki ning leidis sahtlist kööginoa ja läks tagasi S juurde. S oli ikka vaibal selili ja ta lõi noaga S kõri piirkonda. Pärast seda oli tal mäluauk, rohkem ei mäleta, kas lõi veel S . Kahtlustuses on kirjas, et veel lõi, kuid ei mäleta. Kahtlustatav teeb uurijale ettepaneku ülekuulamisel teha paus, sest ei ole võimeline ülekuulamist jätkama. Paus kestab kolmveerand tundi. Ta ei oska selgitada, miks läks kööki nuga tooma. See oli kõik šokk, paanika ja afektiseisund koos. Ta tõesti ei andnud endale aru, mida ta teeb. Kui ta lõi S noaga kõri piirkonda, siis S oli põrandal selili. Ta läks tema kõrvale ja põlvitas ning lõi teda noaga. Pärast seda esimest lööki ta ei mäleta midagi. Märkas enda käes noa musta käepidet ja viskas selle köögis asunud kassitoidu koti sisse. Järgmiseks mäletab, et kõndis tänaval ja nägi enda õlakotis S käekotti. Ta nagu unes kõndis. Ta käed ja keha värises. Bussis ei suutnud ta talongi läbi klõpsutada. Ta ei saa aru, miks võttis S koti kaasa. Muist asju viskas prügikasti aga mobiiltelefoni jättis millegipärast endale, sellest võetud SIM kaardi viskas minema. Politsei pidas ta kinni, siis õlakotis oli S mobiiltelefon. Nii tema kui ka S olid purjus, lisaks S suitsetas kanepit. Sõnumi edastamine sõbrale ei olnud mingi alibi pärast, vaid teade vanematele, et nad ei muretseks tema asukoha pärast. Kodus ta ei saanud magada ja kartis ka politseisse minna, nii piinlik ja häbi oli tema teo pärast. Ta ei oska selgitada juhtunut. Tal väga kahju, et põhjustas S ile füüsilist valu ja kehavigastusi. Ta lahkus korterist teadmisega, et kannatanu on elus, sest ta silmad pilkusid. Mingit eesmärki kannatanut tappa ei olnud. Kohtuistungil ta kinnitab, et nõustub kannatanule tsiviilhagi hüvitama 50000 euro eest, sest ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu nii suurt summat hüvitama. Aga tema poolt nimetatud summa on reaalsem. Kannatanu SK annab ütlusi, et 10.06.2012 a. ta viibis koos töökaaslastega baaris, samuti kohtualune oli koos seltskonnaga selles baaris. Omavahel kohtusid esimest korda. Tantsisid ja tarvitasid koos mõned joogid. Öö jooksul olid omavahel koos ja vahetati ka mitmeid baare, kus samuti tarvitati alkohoolseid jooke, kuid kogused ei olnud suured. Pärast telliti takso ja sõideti Lille tänavale, kus väljus sõbranna. Seejärel sõitis koos Rogoviga XXX s.o. tema elukohta. Kaasas olid veel mõned joogid ja otsustati maja ees teha suitsu ja juttu rääkida. Rääkisid pikalt väljas juttu ja jutuajamisel omavahel tutvusid lähemalt. Ta oli eelmisel õhtul saanud kanepit ja tegi ettepaneku kanepit suitsetada. Rogov ka soovis seda suitsetada. Ta tõi toast kanepit ja kääridega purustas kanepit. Kanepi sai ilma rahata, sest üks seltskond suitsetas ja anti talle ka. Ta tegi jutuks, et tal on kanepit, mida eelmisel korral ei tarvitanud. Õues tehti paberi sisse tubaka ja kanepi segu ning suitsetasid koos. Tema arvates nii Rogov kui ka tema olid ühe-suguses alkoholijoobes. Mingil ajal ta ütles, et on väsinud ja tahab minna magama aga järgmisel päeval pidid kokku saama, et kaine peaga edasi rääkida. Ta avas välisukse, Rogov sisenes, et teda kallistada ja head ööd soovida. Üritas ka suudelda, millele ta ei vastanud. Ta keeras Rogovile selja ja avas korteriukse. Tema järel sisenes korterisse ka Rogov ning lükkas ukse kinni. Rogov suhteliselt kiiresti kattis käega tema suu ja teise käega hakkas teda peksma. Samas toimus Rogovi soovil suguakt, samuti mäletab suuseksi. Viimase mäletamise hetkeks oli pärast suguakti põrandal pikali olemist. Ta ei saanud hingata, sest kopsus ja hingetorus oli auk. Ta tõusis püsti ja nägi ennast peeglist. Jooksis otsejoones korterist välja ja koputas naabriuksele. Naaber kutsus kiirabi ja ta läks tuppa tagasi ning viskas pikali. Verd tuli kõrist ja külje pealt kopsust. Naaber hoidis kätt nendel aukudel. Tema olukord oli väga tõsine, sest hingamine oli äärmiselt raske. Rogov jättis eelnevalt väga sümpaatse mulje, tema arvates ta vist võis leida endale uue sõbra. Väljas rääkimise ajal ta andis Rogovile oma telefoninumbri. Korteris toimunu oli tema jaoks täielik üllatus. Omateada ta Rogovit ei provotseerinud, kuid igaüks saab sellest omamoodi aru. Pärast Rogovi korterist lahkumist oli korterist kadunud tema käekott koos selles olnud asjade ja dokumentidega. Haiglas ta viibis paar nädalat. Rääkida algul ei saanud üldse, väga raske oli kehalisi toiminguid teha. Haiguslehel oli neli kuud. Arsti soovitusel täiskoormu-sega tööd teha ei saa, kuna tekib väsimus. Ta esitas tsiviilhagi nõude summas 100000 eurot ja see seisneb ilukirurgia operatsioonide eest, soovides likvideerida kehal olevad löökide tagajärjel tekkinud armid. Tema arvates see summa on normaalne, sest tema oma palgast ei ole suuteline iluoperatsiooni tegema. Tunnistaja KT annab ütlusi, et tunneb kannatanut juba 4 aastat. Kannatanu elas tema korteris juuni algusest 2012 a. Ööl vastu 10.06 ta ise viibis XXX ema juures. Hommikul helistas talle korteriomanik juhtunust ja ta sõitis ruttu korterisse. Korteris oli ka temale kuuluv kass, kellega läks sealt ära ning võttis kaasa kilose kassitoidu graanulid. Politseist helistati ja paluti tuua kassitoit neile, selle koti seest leiti kööginoa käepide. Ta tundis selles käepidemes kööginoa, mis oli enne asunud Spordi tn. korteris. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud alljärgnev: 1 Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel / T. I t.l. 2 – 33 ). Sündmuskoht asub XXXkrt. 33. Elutoa põrandal oleval vaibal veresarnane määrdumine. Vaibal noatera osad ja rinnahoidjad. 2 Kannatanule äratundmiseks esitatud protokolliga, millel kolme isiku fotod, millede hulgast tundis ära Dmitri Rogovi foto. Isiku, kes tuli tema elukohta, kus peksis teda ning nõudis suuseksi / T. I t.l. 35 – 37 /. 3 Kannatanu läbivaatuse protokolli ja fotodega / t.l. 38 – 44 / 4 Helisalvestised, millel isikute kõned politseisse, seoses kannatanuga toimunud juhtumiga / t.l. 47 – 50 / 5 Rogovi kinnipidamisel tema valduses olnud õlakotis oli mobiiltelefon Nokia, mis kuulus kannatanule ja selle vaatlusprotokolliga / t.l. 54, 55, 88 - 94 / 6 Sündmuskoha, Vääna tänaval oleva bussipeatuse „ Pidu „ prügikastist leitud ja võetud huuleläige, mis eelnevalt kuulus kannatanule. Huuleläike vaatlusprotokolliga / t.l. 56 – 59, 84 – 87 /. 7 Läbiotsimisega Vääna 21 – 3 s.o. Rogovi elukohas leiti ja võeti ära riided ja jalanõud, mis olid tal seljas eelmisel päeval / t.l. 60 – 64 /. 8 Dmitri Rogovi läbivaatuse protokolliga / t.l. 65 – 67 /. 9 Dmitri Rogovi poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolliga. Rogov üksikasjalikult räägib juhtunust ja näitab oma tegevust enne korterisse sisenemist kui ka korteris toimuvat / t.l. 68 – 77/ 10 XXX– 33 võetu kassitoidu pakendi vaatlusprotokolliga, mille vaatluse käigus kotist leitud noa käepide / t.l. 95 – 101 / 11 Dmitri Rogovi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga, et uuritava ütlused ekspertiisil temale inkrimineeritava teo kohta ühtivad tema poolt kahtlustatavana antud ütlustega, kuid erinevad kannatanu ütlustest vahetult enne inkrimineeritavat tegu toimunu kohta. Eksperdi arvamuse kohaselt Rogov oli inkrimineeritud teo ajal tavalises alkoholijoobes ja tugeva emotsionaalse erutuse seisundis ( antud seisund vallandus tõenäoliselt inkrimineeritavale teole vahetult eelnenud situatsioonist tingituna ), mis aga ei takistanud temal oma teo keelatusest aru saamast ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtimast ( t.l. 127 – 130 ) 12 Kannatanu SKhaiguslooga. / t.l. 134 – 164 / 13 Kannatanu SKekspertiisiaktiga. Hospitaliseerimisel võetud verest leitud 0,92 g/l etanooli. Tal tuvastati järgmised tervisekahjustused: torke-lõikehaav kaela eespinnal keskosas koos trahhea ja söögitoru vigastusega, torke-lõikehaav kaela paremal pool alumises kolmandikus ja kaela vasakul pool ülemises kolmandikus, pleuraõõnde tungiv torke-lõikehaav rindkere kesk-mises kolmandikus vasakul kaenla eesmisel joonel, mõlema silma sidekestaalused verevalumid, nahaalused verevalumid otsmikul, parema silma ülalaul, alalõualuu serva projektsioonil, rindkere ülemises kolmandikus, seljal, paremal õlal ja säärel. Torke-lõikehaavad kaelal ja rindkerel võisid olla tekitatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Muud vigastused võisid olla tekitatud nt. rusikaga. Ei saa välistada, et verevalumid on tekitatud kannatanu kägistamise tagajärjel. Torke-lõikehaav kaela eespinnal keskosas koos trahhea ja söögitoru vigastusega ning vasakusse pleuraõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlikud tervisekahjustused. Teised tuvastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranevad 4 kuu jooksul ning ei põhjusta töövõimekaotust 40 % ulatuses. Enesekaitsele ega võitlusele viitavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. / t.l. 165 – 172 /. 14 Eksperdi arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud noatera ja käepide moodustasid varem ühtse terviku / t.l. 181 – 187 /. Kohus tuvastatu kohaselt väljendab oma seisukoha: 15 Kohtuliku uurimise käigus süüdistatava ja kannatanu ütlused kattuvad selles, et nad tutvusid eelmisel õhtul olles ööklubis ja seejärel koos viibisid veel mitmes lõbustusasutuses. Samuti kattus nende poolt antud ütlused kuni tuppa tulekuni. Nende vahel mingit vaenu ei olnud, omavahel ajasid maja juures juttu ja järgmisel päeval pidid kokku saama. 16 Süüdistatava selgituste kohaselt näis talle esmalt uskumatuna, et S pärast suuseksi teda solvavalt väljendus. Kuna S ütlus teda solvas, kaotas süüdistatav enesevalitsemise ning edasi järgnenust mäletab ainult selgelt vaid seda, et köögist toodud noaga lõi S kõri piirkonda. Pärast seda oli tal nagu mäluauk ja ülejäänud tegevust eriti ei mäleta. Häbi- ja hirmusegaste tunnetega lahkus süüdistatav kuriteopaigast. Lahkus korterist, teades, et kannatanu on elus, sest silmad pilkusid. Süüdistatava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga asjatundja on teinud kindlaks, et uuritava ütlused ekspertiisil temale inkrimineeritava teo kohta ühtivad tema poolt kahtlustatavana antud ütlustega, kuid erinevad kannatanu ütlustest vahetult enne inkrimineeritavat tegu toimunu kohta. Eksperdi arvamuse kohaselt Rogov oli inkrimineeritud teo ajal tavalises alkoholijoobes ja tugeva emotsionaalse erutuse seisundis ( antud seisund vallandus tõenäoliselt inkrimineeritavale teole vahetult eelnenud situatsioonist tingituna ), mis aga ei takistanud temal oma teo keelatusest aru saamast ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtimast. 17 Kohtu seisukohalt tõendavad eelnimetatud faktilised asjaolud, et süüdistatava kuritegelikku käitumist esilekutsuvaks ja vaieldamatult kaalukaks faktoriks oli kannatanu tegu, kelle solvavad ütlused puudutasid sügavalt süüdistatava emotsionaalseid tundeid. Seetõttu kannatanu poolt väidetavat solvavat ütlust süüdistatava suhtes hinnata isiku au ning väärikust riivavaks. Au ja väärikus on hüved, mille rikkumine põhjustab isikule hingelist valu ja kannatusi ning selle mittevaralise kahju hüvitamist sätestab seadus. Õigusnormiga kaitstud hüve rikkumist tuleb hinnata õigusrikkumisena. Nimetatud kuriteo toimepanemisele aitas kaasa ka nii süüdistatava kui ka kannatanu alkoholijoove ja kannatanu poolt eelnevalt kanepi suitsetamine. Nii süüdistatava kui ka kannatanu head omavahelist suhet kinnitavad ka nende koosviibimine ja tantsimine mitmes lõbustusasutuses, suudlemine nii tantsimise ajal kui ka S i elukoha juures ja kokkuleppimine uueks kokkusaamiseks ja selline omavaheline hea suhtlemine ei andnud min-git alust Rogovi poolt sellise kuriteo toimepanemist. Pärast suuseksi lõpetamist tekkis eelpool nimetatud olukord ja Rogovi poolt pandi toime raske kuritegu. KarS § 57 lg. 1 p. 6 kohaselt on süüteo toimepanemine õigusvastasest käitumisest esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtueelsel uurimisel ega ka kohtuistungil Rogovi poolt väljendatud hingelist solvangut pole kellegi poolt ümber lükatud, samuti ei leidnud tema väidete ümberlükkamist ka kogutud materjalidega. Kuid tema väidet kinnitab ka kohtupsühhiaatria ekspertiisiga tuvastatuga. Süüdistatav on puhtsüdamlikult kuriteo toimepanemist kogu kriminaalmenetluse vältel kahetsenud ja oma süüd tunnistanud. Süüdistatav pole varem vägivallaga seotud või isikuvastaseid süütegusid toime pannud. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning esinevad kaks KarS § 57 lg. 1 p. 3, 6 sätestatud, karistust kergendavat asjaolu. 18 Kohtuistungil kannatanu väitis, et Rogovi soovil toimus suguakt ja mäletab ka suuseksi. Kohtuistungil ei leidnud kinnitust kannatanu poolt nimetatud ütlus suguakti faktilise olemasolu kohta. Samuti kannatanu ekspertiisiaktist eksperdi arvamuse kohaselt ei leidnud kinnitust suguühe süüdistatavaga. Kohtueelne menetleja ei ole eksperdile esitanud küsimust suguühte toimumise kohta, kuid on küsinud vägistamisele viitavaid ja vägistamisele iseloomulikke tervisekahjustusi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt, lähtuvalt kannatanu selgitustest, toimus oraalne vahekord, kuid täpselt ei tea, kas oli vaginaalses või anaalses vahekorras. Eksperdi arvamuse kohaselt välissuguelundite piirkonnas vigastusi ei tuvastatud, vägistamisele viitavaid ja vägistamisele iseloomulikke tervisekahjustusi ei esinenud. Kohus on tuvastanud, et Rogov on järjekindlalt andnud kogu kohtueelse menetluse käigus üheseid ütlusi ja need haakuvad kogutud tõenditega, seega kohus on seisukohal, et Rogov on andnud tõeseid ütlusi ja avameelselt, seetõttu ta ka loobus kohtuistungil ütluste andmisest, sest need oleksid täielikult haakunud kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega. Kohus järeldab, et kannatanu oma ütlustega ei olnud siiras ja ütlused on rohkem antud enda huvidest. Näiteks kohtuistungil kinnitas suguakti olemasolu süüdistatavaga, kuid eksperdile kinnitas, et pärast vägistamist ei ole pesnud, kuigi ekspert vägistamisele viitavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. 19 Dmitri Rogovi süü ka KarS § 199 lg. 1 järgi on leidnud tõendamist tema ja kannatanu poolt antud ütlustega, samuti leidnud kinnitust kannatanule kuuluva mobiiltelefoni leidmisest Rogovile kuuluva õlakotist ja Rogovi ütluste kohaselt ka kannatanule kuuluva huulepulga leidmisest bussipeatuse juures olevast prügikastist, mille asukohast nimetas Rogov. Ta ei osanud sellise teo kohta selgitusi anda. 20 Kohus on seisukohal, et süüdistatav Rogov pani toime KarS §
2; § 199 lg. 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod kannatanu õigusvastasest käitumisest esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Süüdistatava süü on peale tema enda, kannatanu ja tunnistaja ütlustega poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, samuti tõenditega, mis nimetatud kohtuotsuse eelpool. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistamatust ja kuriteo toimepanemise eelpool nimetatud tehiolusid ning kohus on veendunud, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav ja otstarbekohane süüdistatava karistamine KarS §
2 järgi 7 aasta 6 kuu vangistusega. 21 Kannatanu on esitanud tsiviilhagi nõude summas 100000 eurot, mis on tema poolt põhjendatud temale tekitatud moraalse kahjuga, ta viibis haiglaravil ega saanud 4 kuud tööl käia. Ta ei saa täistööajaga töötada ja tekitatud vigastused oluliselt piiravad edasist elu. Kohtuistungil kannatanu poolt antud ütluste kohaselt see summa vajalik ilukirurgia operatsioonide eest, soovides kehal likvideerida tema kehale tekitatud armid. 22 Kohtu hinnangul kannatanule mittevaraline kahju on tekitatud Dmitri Rogovi õigusvastase käitumisega. Mittevaraline kahju tsiviilhagi suuruses peab vastama süüteo raskusele, laadile, selle mõju kannatanule, siis arvestades kannatanu tavapärast elu, arvestada süüdlase majanduslikku võimekust selle hagi hüvitamisel. Dmitri Rogov on omaks võtnud tsiviilhagi nõude 50000 euro suuruses summas. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad sellise summa väljamõistmisest aga ülejäänud summa väljamõistmise jätavad kohtu otsustada. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi taotlus summas 100000 eurot tuleb rahuldada osaliselt ja seda summas 50000 eurot. Kohtu arvates tsiviilhagi nõue peab olema reaalne ja vastama kuriteoga tekitatud kahju asjaoludega, seega kohus leiab, nõue kuulub täitmisele kannatanu suhtes teostatud ilukirurgia operatsioonide eest. Kohus arvestab süüdistatava majanduslikku olukorda ja seoses kuriteoga läbiviidud menetlustoimingutega temalt väljanõutavatest summadest, kohus leiab vajaduse tema vabastamist sundraha väljamõistmisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 311, § 312, § 313 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Dmitri Rogov KarS §
S § 199 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 7 ( seitse ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 11. juunist 2012 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada 2 Välja mõista Dmitri Rogovilt kaitsjatasu 115.20 eurot. 3 Välja mõista Dmitri Rogovilt kohtukuludena ekspertiisitasu summas 1685.75 eurot Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista Dmitri Rogovilt tsiviilhagi SK kasuks summas 50000 eurot. Nimetatud summa sisse kuulub ka kannatanu poolt Rogovile esitatud arve ilukirurgia operatsiooni tegemise eest. 5 Asitõendid – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6 Põhja Prefektuuri asitõendite laos hoiul olevad asitõendid – kassi kuivtoit, noa käepide, huuleläige ja kastis nr. 2 olevad proovid hävitada. 7 Kastis nr. 2 mobiiltelefon Nokia ja aku tagastada SK ning kastis nr. 1 olevad Dmitri Rogovile kuuluvad Nike vabaajajalatsid, teksapüksid, jope ja triiksärk tagastada Dmitri Rogovile või tema esindajale. 8 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal , kui ka prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik Rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.