lg 2 p 2, § 418 lg 1, § 345 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 6 kuud; 18.02.2010.a. Viru Maakohtu määruse alusel vabastati 01.03.2010.a. tingimisi enne tähtaegselt katseajaga kuni 23.10.2011.a., karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuud 22 päeva, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – 20.03.2012.a. määrusega kohaldati tõkendiks kautsjon süüdistuses
KONFISKEERIMINE
lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohustus tõendada arestitud sularaha seaduslikku päritolu on süüdistataval. Kohtuistungil esitas A.Jermolajev väite, et teenis olulises summas raha ajades kalaäri Venemaal asuvate äripartneritega. Samas pole süüdistatav kohtule esitanud ühtegi tõendit selliste äripartnerite reaalse olemasolu kohta, mitte ühtegi dokumenti reaalse kalaäri ajamise kohta ning ühtegi dokumenti ärist kasu saamise kohta. A.Jermolajev on kohtuistungil selgesõnaliselt öelnud, et ta ei suuda mingil viisil raha saamist tõendada. Lisaks väitis süüdistatav kohtuistungil, et sai kinnipidamisel leitud sularaha enda valdusesse laenuna S.Džavakjanilt. A.Jermolajev ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi tõendit raha laenamise kohta (nt laenulepingut), pole taotlenud ka väidetava raha omaniku ülekuulamist ega palunud tunnistaja S.Džavakjanilt menetlejale ka täiendavate dokumentide esitamist osas, mis võiksid kinnitada tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Ka tunnistaja S.Džavakjan ei ole kohtuistungil esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on A.Jermolajevile raha laenanud. Tunnistaja väitis, et raha võttis ta enda firma kontolt, ei ole ka tunnistaja esitanud mitte ühtegi raamatupidamisdokumenti või pangakonto väljavõtet sellise raha olemasolu kohta. Ei ole ka usaldusväärne, et nii suure sularahasumma puhul ei sõlmita raha laenamisel kirjalikku lepingut. S.Džavakjani väite kohaselt oli tema poolt A.Jermolajevile edasi antud sularaha 100, 200 ja 500 eurostes kupüürides aga A.Jermolajevilt leiti raha olulisemalt väiksemates kupüürides. Seega ei ole kohus leidnud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A.Jermolajevi valdusest leitud sularaha näol ei ole tegemist kriminaaltuluga. Seetõttu kohus kohaldades
832 lg 1 konfiskeerib A.Jermolajevilt äravõetud sularaha summas 15740,- eurot, mis asub PP finantsbüroo tagatiskontol. Vastavalt toimepandule tuleb Andrei Jermolajev´t karistada. Karistuse mõistmisel Andrei Jermolajevile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Samuti süü suurust, süüdistatava isikut. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Narkootilise aine käitlemine suures koguses on esimese astme kuritegu, millega kaasneb oht ühiskonnale, rahvatervisele ja elanike turvalisusele.
Andrei Jermolajev on varem kahel korral narkokuritegude toimepanemise eest karistatud isik, kellele ei ole varasemad karistused samaliigilise kuriteo toimepanemise eest avaldanud loodetud mõju ning ei ole takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud Andrei Jermolajevi karistamine sanktsiooni alammääras ning arvestades asjaolu, et varasemalt on Andrei Jermolajevit karistatud reaalse vangistusega, ei ole ka käesolevas kriminaalasjas võimalik tema karistamine tingimisi vangistusega. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Andrei Jermolajev on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötas. Andrei Jermolajevile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Andrei Jermolajevit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Andrei Jermolajevit tuleb karistada reaalse vangistusega. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
lg 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistaastase vangistuseni, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigsust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis (nr 3-1-1-12-06) märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses (nr 3-1-1-99-06) on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku 2 hinnangu toimepandud kuriteole. Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Andrei Jermolajev käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes rohkem kui tuhande kordselt (antud kogustest piisaks 1115 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Kohtu arvates ei ole põhjendatud uue samalaadse kuriteo toimepanemisega leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leiab, et Andrei Jermolajevi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades just süü suurust. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Andrei Jermolajevi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete kuritegude eest karistustega, mis on olnud sanktsiooni alammääras. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasemad sanktsiooni alammääras mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Andrei Jermolajevit uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus, arvestades kõike eeltoodut, leiab, et Andrei Jermolajevi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt. 20.03.2012.a. Harju Maakohtu määrusega rahuldati A.Jermolajevi taotlus tema suhtes tõkendi vahistamise asendamiseks tõkendiga kautsjon. Andrei Jermolajveile määrati kautsjoni suuruseks 3000 päevapalka, s.o. summas 42 000 eurot. KrMS § 135 sätestatu kohaselt on kautsjon kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalik alaliik, mille eripära on selle kohaldatavus vahi all pidamise asendajana. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt tuleb kohtul otsustada süüdistatava süüdimõistmise korral tõkendi küsimus. Kohus leiab, et KrMS § 135 lg 7 kohaselt tuleb A.Jermolajevi kautsjoni summa 42 000 eurot tagastada, kuna süüdistatav ei ole rikkunud kautsjoni tingimusi. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle KrMS § 180 lg 1 aluselt ilmselt üle jõu. Samuti ei ole sellekohaseid taotlusi esitatud, mistõttu kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 725 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 756 eurot; juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 2,3, 4,5, 9; § 224 lg 1, § 311; § 312, § 313, § 315,
lg 1, kohus otsustas Süüdi tunnistada Andrei Jermolajev
lg 2 p 2 järgi ja karistada vangistusega 7 aastat,
3 Vastavalt
64 lg 1 suurendades üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 8 aastat vangistust. Vastavalt
29.02 – 27.03.2012.a. Andrei Jermolajev karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – kautsjon tühistada peale kohtuotsuse jõustumist ja KrMS § 135 lg 7 p 1 alusel tagastada.
lg 1 kohaselt konfiskeerida Andrei Jermolajevilt äravõtud sularaha summas 15740,eurot, mis asub PP finantsbüroo tagatiskontol. Välja mõista Andrei Jermolajev´ilt sundraha 725 eurot ja ekspertiisitasu 756 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.