4-12-6893/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-6893 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi Ilmo Virumäe kaebus PPA Ida prefektuuri 13.12.2012 otsusele väärteoasjas 2402,12,002170, millega temale Teeseaduse §40´1 lg 1 alusel määrati rahatrahv 200 trahviühikut s.o. 800 eurot Väärteoasja arutamise aeg 03.05.2013 avalikul kohtuistungil Ida Prefektuuri kohtuväline menetleja Heiki Lindus Menetlusalune isik Ilmo Virumäe, isikukood 34910012250, elukoht: xxx Kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus Istungil osalenud isikud OTSUSTAS: Rahuldada Ilmo Virumäe kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.12.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,002170, millega temale Teeseaduse § 40´1 lg 1 alusel määrati rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses s.o 800 eurot. Lõpetada väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p
2. 414 eurot - kuulub hüvitamisele riigieelarve vahenditest Ilmo Virumäele tema poolt advokaadibüroo CASUS vandeadvokaat Kaspar Lind` ile tasutud õigusabi osutamise eest väärteomenetluses. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 08.juulil
3. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDFUSED: Ilmo Virumäe kohta koostati väärteoprotokoll nr. AB 1296182 19.11.2012 selles, et xxx-l juhtis Ilmo Virumäe mootorsõidukit xxx. Mootorsõiduki, autorongi ja mootorsõiduki 1 teljekoormused ületasid lubatud väärtuseid. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg
4. Lubatud mootorsõiduki mass 26 000 kg tegelik 29 999 kg; Lubatud autorongi mass 44 000 kg, tegelik 55162 kg; Lubatud veoki esimene telg 8000 kg, tegelik 8165 kg; Lubatud veoki teine telg 9500 kg, tegelik 10759 kg; Lubatud veoki kolmas telg 9500, tegelik 11075 kg; Väärtegu kvalifitseeriti Teeseadus § 40-1 lg 1 ja LS § 238 järgi. Menetlusalune isik rikkus LS § 80 lg 1,2: TSM nr.51 7 lg 1; MKM nr. 42 lisa 1 kood 1109;1111 nõudeid. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud. Kohus uuris Massimõõteseadme kasutamise protokolli tlk.
5. Nimetatud protokollist nähtub, et xxx pimedal ajal kasutades tehisvalgust toimus mootorsõiduki xxx kaalumine kuue (6 tk ) mitteautomaatkaaluga EVOCAR
6. Protokolli on kantud sõiduki ja haagise teljekoormused, kogukoormus ja sõidukijuht kinnitas omakäeliselt kaalumise juures viibimist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist tlk.41 nähtub, et Ilmo Virumäe tunnistab ülekaalu tekkimist oma lohakusest. 13.12.2012 otsusega väärteoasjas 2402,12,002170, süüdistatakse Ilmo Virumäed haagisega nr. 767 YHF mootorsõiduki juhtimisel kui mootorsõiduki ja autorongi teljekoormused ületasid lubatud väärtuseid. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg
7. Lubatud mootorsõiduki mass 26 000 kg tegelik 29 999 kg; Lubatud autorongi mass 44 000 kg, tegelik 55162 kg; Lubatud veoki I telg 8000 kg, tegelik 8165 kg; Lubatud veoki II telg 9500 kg, tegelik 10759 kg; Lubatud veoki III telg 9500, tegelik 11075 kg; Ilmo Virumäe rikkus LS §80 lg 1; MKM 13.06.2011 määrus nr.42 lisa 1 kood 1109, 1111; ja LS § 80 lg 2; TSM määrus nr. 51 § 7 lg 1 ja 13.12.2012 otsusega väärteoasjas 2402,12,002170 kohtuväline menetleja karistas Ilmo Virumäed Teeseaduse §40 1 lg 1 alusel ja LS § 238 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt – kuna väärteod on toime pandud ühe teoga ja määras TeeS §40 1 lg 1 järgi rahatrahvi 200 trahviühikut s.o 800 eurot, kuna isik on varem neljal korral karistatud samalaadse õigusrikkumise eest kuid õigusrikkumised on jätkunud. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas 13.12.2012 otsusele väärteoasjas 2402,12,002170 kaebuse, milles palutakse väärteootsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leidis, et isikule on tehtud etteheide, et mootorsõiduki teljekoormused ja mass ning autorongi kogumass ületasid lubatud väärtused. Menetlusalune isik vaidlustab trahvi määramise, kuna mõõteseadet kasutades ei järgitud seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat ning sellest tulenevalt pole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud tulenevalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p
8. Kohtuistungil menetlusalune isik Ilmo Virumäe selgitas, et ta juhtis sõidukit kasepaberipuu koormaga xxx-l. Autol on 3 telge ja haagisel 4 telge, seega autorongil kokku 8 telge. Kaalumise ajal viibis menetlusalune isik autoroolis. 2 Tunnistaja, kohtuväline menetleja Andri Karp selgitas, et sõidukil, mida kaaluti oli 3 telge ja haagisel 4 telge. Kaalumisel kasutati ainult 6 kaalu. Haagist kaaluti telgede kaupa ja kaaluti 2 korda. Matte kaalumisel ei kasutatud. Kaalude testimine toimus enne kaalumist ja protokolli vormistas Kxx Ilxx. Protokollis on tekkinud inimlik eksitus kaalude testimise kellaaja osas, kus esimene number peaks olema nr. „ühe“ asemel „ null“ s.t kell 06.
9. Tunnistaja selgitab, et ta ei märganud viga allakirjutamisel. Tunnistaja Kxxx Ixxx selgitas, et Ilmo Virumäe sõiduki haagisel oli 4 telge ja ühekorraga ei saanud kaaluda. Kaaluti 2 korda. Tunnistaja kinnitas, et tema koostas massimõõteseadme kasutamise protokolli. Kaalude testimine Axxxi Kxxx`i poolt toimus enne kaalumist. Kohus hinnanud kogutud tõendeid kogumis leidis: KOHUS kontrollis autorongi kaalumise läbiviimist vastavalt Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendile tlk. 21-34 ja lk. 58-
10. Vastavalt kasutusjuhendi p 1.2 tlk.24 - on nelja teljega sõiduki kaalumiseks vaja 8 kaalu ning kogukaalumisel on vajalik iga ratta all kaalu samaaegne olemasolu. Eeltoodud nõue on kohtuvälise menetleja poolt täitmata. Juhendis on märgitud eelnimetatud punktile vastuolus olev lause: kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama aegselt (juhendi kirjapilt muutmata). Kohus uuris nimetatud seisukohti ja kasutusjuhendit tervikuna ja leidis, et juhendis märgitud lauses: kogukaalumine eelistab iga ratta all kaalu samaaegse olemasolu ( kui eelistamine on tõene väljend) ei ole viidatud milliste kaalumisviiside eelistamist silmas peetakse ja millised kaalumisviisid võiksid olla vähemeelistatud kusjuures puudub vastav loetelu sellistest võimalustest. ( Kohtul tekkinud küsitavus: Ehk peaks olema sõna eelistab asemel eeldab?) Kuna mitte-eeldatavaid võimalusi juhendis ei ole esitatud ega pole viidatud ka muudele kaasumisviisidele üldse ja juhendi p. 1.2 on selgelt nimetatud vajadus kogukaalumisel iga ratta all kaalu olemasolu ei saa kohus suvaliselt tõlgendada juhendit. Tegemist on juhendi tõlketekstiga soome keelest eesti keelde ja juhendi tekstist ilmneb mitmeid eesti keele õigekirja vigu, mistõttu sõna „eelistatud“ kasutamine antud lauses ebasobivalt eesti keeles kasutatuna seab kahtluse alla ka alusetult samaaegselt kõikide rataste all kaalu vajalikkuse nõude. Kohus leiab, et antud juhul kohtuväline menetleja, kui kontrollimise ja rikkumise korral karistusõigust omav institutsioon peab tagama tema poolt töös juhindumise aluseks oleva kaalumisjuhendi originaalkeelest tõlgitud teksti õiguse tõlkija poolt vajaliku teabekinnitusega selle kohta. Kasutades teadlikult eksitava tekstiga juhendmaterjali, mille õigekiri ja tõlge on äratuntavalt keelekasutuselt ebakorrektne ning sellele vajalikku tähelepanu pööramata on menetlusaluse isiku õiguste rikkumine. Antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt (ja ka kaebuse esitaja poolt) väärteotoimikusse lisatud juhendmaterjali tõlge, mis on ilmselgelt ebatäpne eesti keele õigekirja kasutusega ja tõlketeksti õigsuse eest vastutuse kinnitamiseta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik tõepäraselt tuvastada rikkumise asjaolusid ja kontrollida karistusotsuse seaduslikkust, kui menetlusalusele isikule on karistus määratud kaalude tootja kasutusjuhendi suvalisest tõlgendamisest tekkinud minetuste tõttu. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõte-metoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-
11. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud 3 kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Läbivalt kõneldakse kaalu kasutusjuhendist ka MõõteS § 21 lg 2 alusel välja antud
12. mai
13. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Mitteautomaatkaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele“. Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Kogutud tõenditest s.o nii tunnistajate KxxxIlxxx kui ka Axxxi Kxxx ütlustest nähtub, et haagise kaalumise kasutati 6 kaalu, kusjuures haagise telgede arv on
14. Eeltoodust järeldub, et autorongi kogumassi tulemus ei ole kontrollimiseks jälgitav ja kaalumise läbiviimine ei vasta Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis esitatud nõuetele ega ole jälgitavalt kajastatud mõõteseadme kasutamise protokollis. Nimelt ei kajastu mõõteseadme kasutamise portokollis kaalumine kaks korda. Kui kaaluti 2 korda ja kasutamiseks oli ainult kuus korda, siis kohus järeldas, et tegelikkuses pidi toimuma enam kui 2 kaalumist: esimene kaalumise 6 kaaluga veoki 3 telge, teine ja kolmas kaalumine haagise kaalumisel ja juhendile vastavalt oli vaja viia läbi autorongi kogukaalumine, kusjuures iga ratta alla on paigutatud kaal. Autorongi kogukaalu tuvastamine antud juhul ei ole kohtule jälgitav ning ei selgunud ka tunnistajate ütlustest mitme kaalumisega kogumass tuvastati. Mõõteseadme kasutamise protokollist tlk. 39 nähtub, et erialaselt pädev mõõtja ( tunnistuse nr. E075 alusel) on mõõteseadet kasutades järginud seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Seega kohus oma järelduste tegemisel tugineb nii mõõteseadme kasutamise protokollile selles esitatud seisukohale, et konkreetse sõiduki ja selle haagise kaalumisel juhinduti kaalude kasutusjuhendist, kus on kirjas et on 4-teljelise haagise kaalumisel vajalik kasutada 8 kaalu. Sõiduki 3 telje kaalumiseks aga on vajalik 6 kaalu. Haagise massi mõõtmisel 8 kaalu asemel 6 kaalu kasutamisega on rikutud Evocar 2000 tüüpi kaalude kasutusjuhendit, mis seab kahtluse alla nii haagise massi mõõtmistulemuse kui ka autorongi kogukoormuse lubatud väärtuse väidetava ületamise, sest kaalude kasutusjuhendist tulenevalt peab viimati mainitud kaalumisel kasutama kaalu iga ratta all. Kohus leidis, et kaalude kasutusjuhendist ei nähtu, et käesolevas väärteos kasutatud mõõtemetoodika – 4-teljelise haagise kaalumine toimus 2 korda telgede kaupa - on vastavuses kaalude kasutusjuhendiga. Tunnistajate ütlustest ei nähtu selgitusi, millisele kaalude kasutamise juhendmaterjalile tuginedes viidi kaalumine läbi 6 kaaluga 2 korda kui kohtu käsutuses olev juhendmaterjal tlk 58-67 selliseid võimalusi ette ei näe ja autorongi saadud kaalumistulemus saadi kahe kaalumisega. Kahe kaalumise läbiviimist ei kajasta ka mõõteseadme kasutamise protokoll. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika MM 02-2010 p 10 märgitud lubamatud kaalumisviisid - on osa telgede kaalumine ilma tasandusmatte kasutamata – lubamatu kui valmistaja on tasandusmattide kasutamine ettenähtud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et valmistajatehas oleks eelnimetatud nõude täitmist kohustanud kuid kaalude kasutusjuhendist tuleneb üksnes kohustus 4-teljega sõiduki kaalumisel 8 kaalu ja sõiduki kogukaalumisel on vajalik iga ratta all kaalu olemasolu. Muid variante õige kaalumistulemuse saamiseks kaalude kasutusjuhend ei esita ning tuleb lugeda vigadeks, mis võivad mõjutada kaalumistulemusi (tlk. 27 juhendi p 3.0 loeteluna) Tunnistaja K.Ixxx selgitustest ja nendega seonduvate tunnistaja Axxxi Kxxx ütlustega on tõendatud, et haagise mõõtmine toimus kahe telje kaupa. Kaaluti kaks korda. Kohus uuris nimetatud tõendeid ja leidis, et sõiduki kogumassi kaalumine - pädeva mõõtja ütlustele tuginedes oli kontrollijatel kasutada ainult 6 kaalu-on läbi viidud kaalude kasutusjuhendis märgitud nõuetele mittevastavalt või ei viidud kogukaalumist üldse läbi ( kui 4 teostati vaid 2 kaalumist haagise osas) ning haagise kaalumine kaks korda – ei ole jälgitav, kusjuures kaalumise sisuline käik on Massimõõteseadme kasutamise protokollis tlk. 39 kajastamata. Mõõtmise ajal videotehnikat mõõtja ei ole kasutanud. Mõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud 6 kaalu taatlustunnistuste nr –d ilma nende kehtivusdaatumiteta, kuid kohtule faktiliselt nimetatud tõendeid väärteotoimikus ei ole esitatud, mistõttu kohus ei saa kujundada veendumust nimetatud tõendeid kontrollimata nende kehtivuse tegelikkuses rikkumise tuvastamise ajal. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks vastavalt VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg
15. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et menetlusalune isik rikkus MKM 13.06.2011 määrus nr.42 lisa 1 kood 1109, 1111 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele Kood
16. Autorongi lubatud suurim tegelik mass Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat; 2) vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneval autorongil – 28 t; b) 3-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneval autorongil – 36 t; c) 4 või suurema telgede arvuga vedukist ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t; d) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 36 t; e) 2-teljelisest vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t; f) 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40 t; g) 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 t; 3) sadulvedukist ja poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: a) 2-teljelisest sadulvedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 28 t; b) 3-teljelisest sadulvedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 36 t; c) 4 või suurema telgede arvuga sadulvedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t; d) 2-teljelisest sadulvedukist ja 3 või suurema telgede arvuga poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t; e) 3 või suurema telgede arvuga sadulvedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t; f) 3 või suurema telgede arvuga sadulveokist ja 3 või suurema telgede arvuga poolhaagisest koosneval autorongil – 44 t; g) 3 või suurema telgede arvuga sadulvedukist ja 2 või suurema telgede arvuga poolhaagisest koosneval autorongil, mida kasutatakse 40 jalaste ISO konteinerite kombineeritud veo korral – 44 t; 4) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass: 120 a) kui poolhaagise telgede vahe on 1,3 m või suurem, kuid ei ületa 1,8 m (vt joonis 46) – 36 t; Joonis
17. Tandemtelgede asetus b) kui poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m – 36 t ja lisaks 2 t, kui on täidetud järgmised tingimused: poolhaagise teliku registrikoormus on 20 t; sadulveduki registrimass on 18 t; sadulveduki veoteljel on paarisrattad; sadulveduki veoteljel kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust * (vt joonis 47). Märkus: * Veotelje vedrustus võrdsustatakse õhkvedrustusega, kui ta täidab direktiivi 96/53/EÜ nõudeid. Joonis
18. Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. 5 Kood
19. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass Nõue: mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt ette nähtud täismass ja ei tohi ületada: a) 2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t; b) 3-teljelisel mootorsõidukil – 25 t; c) 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 26 t; d) 4-teljelisel või suurema telgede arvuga mootorsõidukil, millel on vähemalt kaks juhttelge – 31 t; e) 4-teljelisel või suurema telgede arvuga mootorsõidukil, millel on vähemalt kaks juhttelge, mille veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 32 t; f) 3-teljelisel liigendbussil – 28 t. Kontrollimine: registreerimisdokumentide. - ja Teede ja Sideministri määruse nr.51 21.05.2001 (redaktsioon 21.05.2013) § 7 lg 1 §
20. Piirangud raskeveose vedamisel