sätestatud väljamakseteks; vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine. Pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt T B viibimiskoht on Viru Vanglas. Ta on töötu, teadaolev sissetulek tal puudub. Perekonnaseisust on lahutatud, varasemalt on võlgnik olnud kahel korral abielus K G, viimasel korral kuni
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 1. Pankrotimenetluses on tehtud järgmised
lg 1 p 3 (massikohustused) sätestatud väljamaksed kogusummas 832,55 eurot: 1) Korteriomandi XXX, Narva kommunaalkulud 757,22 eurot 2) Kuulutuste avaldamine Ametlikes Teadaannetes 44,73 eurot 3) Notari tasu 30,60 eurot 2. Pankrotimenetluses on tehtud järgmised
lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) sätestatud väljamaksed kogusummas 1,98 eurot: 1) Panga teenustasud 1,98 eurot Lisaks eeltoodule on pankrotimenetluses välja makstud Viru Maakohtu 08. aprilli 2011 määrusega kinnitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 929,04 eurot, millele lisanduvad kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult summas 246,96 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult summas 24 eurot, sotsiaalmaks ajutise halduri tasult summas 396 eurot ning ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 133,83 eurot. Seega on pankrotimenetluses tehtud
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Hüpoteegipidaja AS Swedbank on pankrotihaldurile esitanud kirjaliku nõusoleku
lg 1 sätestatud kulude kandmiseks 31,57 % ulatuses, millest ei piisa halduri igakuiste kontorikulude (sh. kulutused bürootarvetele, postile, sideteenustele jmt) hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotimenetluses on tunnustatud järgmised võlanõuded: I järk
lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded summas 9500 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa eurodes Jaotis 1) AS Swedbank 9 500 eurot 100 % II järk
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 57 685,95 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa eurodes Jaotis 1) AS Swedbank 25 574 eurot 44,333 % 2) CM Real Estate OÜ 29 286,26 eurot 50,768 % 3) AS Bigbank 2 825,69 eurot 4,898 % III järk
lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded kogusummas 2 612,02 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa eurodes Jaotis 1) KÜ Ühtehoidev 730,49 eurot 27,966 % 2) Kohtutäitur Risto Sepp 385,16 eurot 14,746 % 3) Eesti Vabariik 1 496,37 eurot 57,288 % Hüpoteegipidaja AS Swedbank on pankrotihaldurile esitanud kirjaliku nõusoleku
Seega on AS-ile Swedbank jaotise alusel I järgus välja makstud 6500 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga kuulus pankrotivarasse korteriomand registriosa numbriga 3555909, katastritunnusega 51101:006:0085, asukohaga XXX, Narva linn, Ida- Virumaa, 408/36590 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 19, mille üldpind on 40,80 m2, 100% elamumaa. Korteriomandile oli seatud hüpoteek summas 450000 krooni (28760,24 eurot) Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, praeguse ärinimega AS Swedbank) kasuks. Pandieseme müügist laekus pankrotivarasse 9 500 eurot. 4
Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist (muu asjaolu
lg 5 tähenduses), kuivõrd võlgnik on võtnud erinevaid laenukohustusi arvestamata seejuures piisavalt sissetulekute vähenemise võimalusega. Võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas 5
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
Haldur korraldas
kohaselt arvutatakse pankrotihaldurile tasu lähtuvalt pankrotiseaduse §-s 651 toodud piirmääradest. Pankrotiseaduse § 65 kohaselt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 9502,35 eurot on 2062,20 eurot (halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 6401 – 12800 eurot on 1597 eurot, millele lisandub 15% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt, mis on antud juhul 15% 3101,35 eurolt ehk 465,20 eurot). Halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 9502,35 eurot on 3114,24 eurot (halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 6401 – 12800 eurot on 2556 eurot, millele lisandub 18% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt, mis on antud juhul 18% 3101,35 eurolt ehk 558,24 eurot). Pankrotitoimkonna 31. mai 2013 otsusega otsustati kinnitada pankrotihalduri tasu summas 2062,20 eurot bruto tasuna, millele lisandub sotsiaalmaks summas 680,03 eurot. Pankrotivara suurus käesolevas pankrotimenetluses on 9506,18 eurot, millest 9500 eurot moodustab pandieseme võõrandamisest saadud tulu, 2,35 eurot pangaintressid ning 3,83 eurot võlgniku raha jääk arvelduskontol pankroti väljakuulutamise seisuga. Pankrotimenetluses on
Seega on pankrotimenetluses rahalisi vahendeid käesoleva seisuga 441,82 eurot, millest ei piisa haldurile tasu maksmiseks. Pankrotihaldur palub kohtul: - kinnitada lõplik pankrotihalduri tasu summas 2062,20 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks), mis välja mõista võlgnikult pankrotihaldur Martin Kruppi (isikukood 37011102745) kasuks; - TsMS § 181 lg 1 p 1 ja 183 lg 2 alusel välja mõista halduri tasu summas 397 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. T B pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud kuus nõuet kokku summas 63297,97 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Martin Krupp halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 2062,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Tasu taotluse kohaselt
lg 1 ja lg 2 järgi pankrotivaralt suurusega 9502,35 eurot on tasu alammäär 2032,20 eurot ja tasu ülemmäär 3114,24 eurot. Kohus leiab, et on põhjendatud halduri tasu määrata
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Kuna pankrotivarast ei jätku tasu maksmiseks, rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks riigi vahenditest summas 397 eurot. Ülejäänud osas Hagudi tasu summas 1665 eurot millele lisandub käibemaks 549,45 eurot kuulub väljamõistmisele võlgnikult. Täitmata jäänud kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt
võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt
lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et T B avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis
lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. T B võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes. Võlgnik on esitanud usaldusisiku kandidaadina N K, kes on esitanud kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. 8
lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.