) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale SS (sünnitunnistus tl 6) on,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva
kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus
sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja maksis elatist viimati 28.05.2012.a. summas 425 eurot. Kohus kontrollib kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis 600 eurot kuus alates märtsist 2013.a. ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates juulist 2012.a. kuni veebruar 2013.a. summas 3400 eurot (8 kuud, igakuiselt 425 eurot). Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis 6 hinnata kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Arvestades asjaoluga, et SS on 12-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks SS ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid: toit 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Kohtule on esitatud kaupluse tšekid (tl 57-68). Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 12-aastase lapse toidurahaks kuus mõistlik summa 150 eurot. transport 15 eurot. Kohus asub seisukohale, et transpordikulu (vahetevahel sõit linna ja tagasi) on põhjendatud kulu; eluasemekulud 60 eurot. Kohus leiab, et kulud eluasemele (korstnapühkimine, fekaalivedu, elekter, küttepuud, veepumba, boileri hooldus ja remont) on põhjendatud elamiskulud. Osaliselt tõendavad hageja eluasemekulusid T S pangakonto väljavõtted (tl 7-13, 71-72), korstnapühkimise akt (tl 69), fekaaliveo arve (tl 70). Kuigi kostja arvates on lapse kulu väiksem, leiab kohus et eluasemekulud 60 eurot kuus on põhjendatud; sidekulud 6 eurot on kohtu arvates mõistlikud ja põhjendatud; taskuraha 30 eurot. Kohus leiab, et taskuraha 12-aastasele lapsele 1 euro päeva kohta on mõistlik suurus; riided 40 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et SS vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades riiete ja jalanõude hindu kaubavõrgus, on põhjendatud kulu lapsele riiete ostmiseks kuus 40 eurot; hügieenitarbed 10 eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. 10 eurot kuus hügieenitarvetele on põhjendatud kulu; kulud tervishoiule 10 eurot. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 10 eurot kuus on põhjendatud summa, arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi; lapse arenguga seotud kuludeks 30 eurot loeb kohus mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et kõige eeltoodu alusel on SS põhjendatud ülalpidamiskulud alates juulist 2012.a. 351 eurot kuus. Kostja tehtud kulutuste: suusareisid, mäesuusavarustus, sportmängud, kardisõit jne (tl 81-109) osas leiab kohus, et need kulud ei ole lapsele hädavajalikud kulud. Esmalt tuleb katta lapse igapäevased vajadused. Kui on võimalus, siis on võimalik raha kulutada ka hobidele, kuid selleks ei tohiks kasutada Soomest saadavat lapsetoetust. Samuti ei ole isa tehtud väidetavad ja ka tõendatud 7 kulutused lapsele nii märkimisväärsed, et mõjutaks väljamõistetava elatise suurust. Samuti on loomulik et isa teeb lapsele lisakulutusi kui laps viibib tema juures. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lisaks lapse vajadustele ka vanema võimalusi. Lapse ema igakuine sissetulek on töötasu 278,01 eurot (neto), 242,77 eurot (bruto), 2012.aaasta sissetulek 3111,9 eurot. Lapse isa 2012.a. sissetulek oli brutopalk 20 971,13 eurot (tl 33), mis teeb keskmiselt kuus 1747,59 eurot. Kui arvestada sellega, et 2012.a. leibkonnaliikme kohta kuus keskmiselt kulutatav kogusumma oli maal 273 eurot, siis ei jätku lapse ema töötasust isegi tema enda ülalpidamiseks, rääkimata lapse ülalpidamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista alates märtsist 2013.a. 600 eurot kuus. Kohus loeb põhjendatud kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 351 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et juhindudes
lõikes 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlas summas. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest juulist 2012 kuni veebruar 2013.a. kokku summas 3400 eurot (425 eurot kuus), kohus pidas põhjendatud kuludeks 351 eurot kuus, kostja ei ole andnud ülalpidamist alates juulist 2012, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele
Väljamõistetud elatis kuulub tasumisele lapse ema T S arvelduskontole. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib et kostjalt lastetoetuse väljamõistmiseks tuleb hagejal pöörduda eraldi hagiga kohtusse. Menetluskulude jaotus Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.