2-13-9669/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-9669 Tsiviilasi RK`i hagi ES´i vastu elatise nõudes Hagi hind 900 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RK (IKXXX; elukoht: XXX); Hageja seaduslik esindaja: RK(IKXXX; elukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Imbi Seimar, vandeadvokaat (IK45409090275; Niguliste AB, Tartu mnt 16b-19, Tallinn 10117; e-post: nigulisteab@hot.ee); Kostja: ES (IKXXX; elukoht: XXX; e-post: XXX). RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista ES`ilt elatis RK´i kasuks igakuiselt 100 (ükssada) eurot alates 28.02.
5. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15-daks kuupäevaks RK´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas.
6. Hageja menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hage nõue Kohtule 28.02.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt igakuine elatis hageja kasuks summas 100 eurot. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse. Kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõuet. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vastavalt PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Lähtuvalt PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks summas 100 eurot, on põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja (oma seadusliku esindaja kaudu) ei pöördunud enne hagiavalduse esitamist kohtuväliselt kostja poole ettepanekuga tasuda elatist vabatahtlikult. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kuivõrd tegemist on elatise nõudega ja kostja teadis, et tema alaneja sugulane on piiratud teovõimega, siis tulnuks kostja kohtu arvates näidata ka omapoolset huvi oma alaneja käekäigu vastu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud, et ole kostja menetluskulude jätmine hageja kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 174¹ lõige 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus märkida menetluskulude rahaline suurus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 2