KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-10209 Tsiviilasi OÜL sundlõpetamine M

) § 136 nõuetele. OÜL esitas äriregistrile 24.04.2013 allkirjastatud 2012.a 1 majandusaasta aruande. Aruande kohaselt on eelmiste aruandeperioodide kahjum 8036 eurot kaetud 2012.a majandusaasta kasumiga 8078 eurot.

1. 09.05.2013 kohtuistungile OÜL ja tema juhtorgani liige ei ilmunud. Kohus vaatas asja läbi ilma äriühingu ja tema juhtorgani liikme kohaloluta. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Äriseadustiku (

) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

§ 203

lg 1 p 1 sätestab, et osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Kohus algatas 09.03.2013 kohtumäärusega hagita menetluse juriidilise isiku sundlõpetamiseks. Kohus on ise välja selgitanud, et osaühing on esitanud äriregistrile 2012.a majandusaasta aruande, millest nähtuvalt on eelmiste aruandeperioodide kahjum 8036 eurot kaetud 2012.a majandusaasta kasumiga 8078 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastab äriühingu netovara seaduses sätestatud nõuetele. 4.

§ 176

eesmärk on tagada, et äriühingute netovara vastaks seaduses sätestatud nõuetele ning et netovara langemisel alla teatud määra võetaks vastu otsused olukorra lahendamiseks. Äriühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) negatiivsus tähendab seda, et äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali. Äriühingu netovara negatiivsus annab põhjendatud aluse kahelda äriühingu maksejõulisuses.

§ 176

ja § 203 lg 1 p 1 eesmärk koosmõjus on tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks osaühingud, kelle maksejõulisuses on alust kahelda. Äriregistrile

1. aasta majandusaasta aruannete esitamisega on äriühing kõrvaldanud ebaselguse äriühingu maksejõulisuse osas.
2. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et osaühingu netovara vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seega on täidetud

§ 176ja § 203 lg 1 p 1 eesmärk.

Sundlõpetamise otsustamine olukorras, kus äriühing vastab seaduses sätestatud nõuetele, ei täida sundlõpetamise eesmärki, vaid oleks karistusliku iseloomuga. Sellises olukorras on äriühingu sundlõpetamise kui äärmusliku abinõu otsustamine põhjendamatu. Kohus leiab, et netovara seaduse nõuetele vastavuses olemine on menetluse lõpetamise aluseks vastavalt TsMS § 428 lg-le

1. Kohus lõpetab menetluse tsiviilasjas nr 2-13-
2. 2
3. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid võimaluse jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku kanda. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 3