KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2013, Tallinn Tsivii

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) ühisomandis oleva korteriomandi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on 17859501, teise jao omanikukande, mille kohaselt on O D viidatud korteriomandi ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse O P (isikukood XXXXX).

1. Korteriomand aadressil XXXXXXXXXX (registriosa nr 6887301) müüa avalikul enampakkumisel. Enampakkumise alghinnaks on 55 000 eurot. 1
2. Kui korteriomand XXXXXXXXXX müüakse alghinnaga 55 000 eurot, siis sellest rahast kantakse 43 202,09 eurot O P ga sõlmitud laenulepingu nr EEL-1512050P täitmiseks Danske Bank AS Eesti filiaalile. Ülejäänud raha jagatakse poolte vahel järgmiselt: O D le 10 473,95 eurot ja O P le 1323,95 eurot. Kui nimetatud korteri oman müüakse enampakkumisel kallimalt kui 55 000 eurot, siis seda summat ületav raha jagatakse poolt vahel võrdselt.
3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja O D kanda. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
4. Rahuldada O P hagi ühisomandi lõpetamiseks. Kostja O D vastuhagi jätta rahuldamata. Jagada poolte ühisvara järgnevalt:
5. Kohustada kostjat, O D t andma nõusolek (

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) ühisomandis oleva korteriomandi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on 17859501, teise jao omanikukande, mille kohaselt on O D viidatud korteriomandi ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse O P (isikukood XXXXXXXXXX).

1. O P jääb laenu tagastamise kohustus Danske Bank AS Eesti filiaalile summas 21 350 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr EEL-1512050P.
2. Korteriomand aadressil XXXXXXXXXX, Tallinn (registriosa nr 6887301) müüa avalikul enampakkumisel. Enampakkumise alghinnaks on 55 000 eurot.
3. Kui korteriomand XXXXXXXXXX Tallinnas müüakse alghinnaga 55 000 eurot, siis sellest rahast kantakse 43 202,09 eurot O P ga sõlmitud laenulepingu nr EEL1512050P täitmiseks Danske Bank AS Eesti filiaalile. Ülejäänud raha jagatakse poolte vahel järgmiselt: O D le 10 473,95 eurot ja O P le 1323,95 eurot. Kui nimetatud korteri oman müüakse enampakkumisel kallimalt kui 55 000 eurot, siis seda summat ületav raha jagatakse poolt vahel võrdselt.
4. Sõiduauto BMV reg.nr XXXXXXX kui kostja lahusvara jääb O D ainuomandisse.
5. Kohustada kostjat O D t täitma kohustus, mille tõttu on 17.01.2013.a XXXXXXXXXX kinnistusraamatu III jakku kinnisasja käsutamise keelumärge Tallinna linna Transpordiameti, kohtutäitur Mati Kadaku ning nimetatud korteriomand üle käsutusõiguse kitsendusteta.
6. Hageja menetluskulud jätta ½ ulatuses kostja kanda ja ½ ulatuses hageja enda kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu 02.11.2012 esitas O P Harju Maakohtule hagi O D vastu ühisvara jagamiseks ja nõude täpsustuse, mille kohaselt palus jagada ühisvara selliselt, et hageja lahusvaraks jääb 2 korteriomand asukohaga XXXXXXXXx, väärtusega 30 500 eurot; korteriomand asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX, väärtusega 55 000 eurot, müüakse ja AS-ile Danske Bank tagastatakse laen selliselt, et hageja kohustuseks jääb tagastada laenujääk 21 350 eurot ja ülejäänud laen tasutakse korteri müügisummast. Hageja tasub kostjale hüvitist pooles ulatuses summast, mis jääb pärast korteriomandi müüki ja laenu tagastamist jagamiseks, millest arvatakse maha ühisvara koormavate kohustuste osa (26.01.2013 keelumärge XXXXXXXX, Tallinn) ja pool laenulepingu muutmisega seotud kuludest 321,73 eurot. Kostja lahusvaraks jääb sõiduauto BMW (XXX XXX), millega tasaarvestaks kostja enammakstud laenumaksed. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu 24.08.1991 Tallinna Perekonnasisuametis ning lahutasid abielu 18.01.
7. Pärast abielu lahutamist on jagamata abielu jooksul soetatud järgmine ühisvara: korteriomand asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX; korteriomand asukohaga Tallinnas XXX XXX; sõiduauto BMW mudel 735I, registreerimismärgiga XXX XXX ning kohustus AS-i Sampo Pank ees vastavalt 15.12.2005 sõlmitud laenulepingule EEL 151205OP (laenujääk 31.10.2012 seisuga 65 144,17 eurot), millega soetati korteriomand asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX. Pooled üritasid jagada ühisvara kohtuväliselt. Kostja vara jagamise ettepaneku eeltingimuseks oli panga nõusolek refinantseerida laen selliselt, et ühine laenukohustus lõpetatakse ja sõlmitakse mõlema poolega eraldi leping. Kuna kostjal puudus vajalik lisatagatis või käendus, ei andnud pank laenu jagamiseks nõusolekut. Lisaks kostja vastutustundetu käitumise tulemusel seati korteriomandile XXX XXX keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik Põhja Politseiprefektuuri kasuks. Kostja ei teavitanud hagejat eelnimetatud olukorrast, hageja sai keelumärkest teada eksperthinnangust. Hageja oli kostja võlgnevustest (erinevad väärteotrahvid) teadlik ning andis kostjale rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks, kuid jätkuvalt on hulgaliselt täitmata kohustusi. Maanteeameti andmete väljavõttest nähtuvalt on ühisvarasse kuuluv sõiduauto koormatud erinevate kohtutäiturite korduvate keelumärgetega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei nõustunud hagis toodud poolte ühisvara koosseisuga ja hageja pakutud ühisvara jagamise variantidega. Kostja väitel lõppesid poolte abielusuhted
8. juunis ning kuni nimetatud ajani elasid pooled koos XXXXXXXXXX korteris.
9. juunis läks hageja elama XXX XXX korterisse ja kostja jäi elama XXXXXXXXXX korterisse. Kostja omandas sõiduauto BMW 18.07.2008, s.o pärast poolte abielusuhete lõppemist. Kostja leidis, et nimetatud sõiduki turuväärtus on maksimaalselt 1500 eurot. Vaidlust ei ole, et poolte ühisvara hulka kuuluvad korteriomandid Mustamäe teel ja Tedre tänaval ning mõlemal poolel on kohustus tagastada AS-ist Sampo Pank võetud laen, mis 31.10.2012 seisuga moodustab 65 144,17 eurot. Kostja hageja ühisvara jagamise variantidega ei nõustunud, kuna siis jääb kostja ilma korteriomandita, mis on vastuolus kostja huvidega ja ebaõiglane. Hagejal on eluase asukohaga XXXXXX. XXX XXX korteriomand on antud hageja poolt üürile ja üüritasu 200 eurot saab täies ulatuses hageja. Kostja on alates XXXXXXXXXX korteromandi omandamisest selles korteris elanud, seetõttu soovis kostja, et ühisvara jagamisel jääks see korteriomand kostja ainuomandisse. Kostja vastuhagi 11.02.2013 esitas kostja vastuhagi, milles palus jagada poolte ühisvara selliselt, et hageja ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga Tallinnas XXX XXX, väärtusega 30 500 eurot ja kostja ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX, väärtusega 55 000 eurot, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja rahaline hüvitis 12 3 250 eurot ja jagada poolte vahel võrdsetes osades kohustus AS Sampo Pank ees, mis seisuga 18.01.2013 oli 64 552,09 eurot. Alternatiivselt palus kostja jagada ühisvara selliselt, et hageja ainuomandisse jääb korteriomand XXXXXXXXXX ja kostja ainuomandisse jääb korteriomand XXX XXX, pannes hagejale kohustuse maksta kostjale rahaline hüvitus 12 250 eurot ning jagada poolte vahel võrdsetes osades kohustus AS Sampo Pank ees, mis seisuga 18.01.2013 oli 64 552,09 eurot. Kostja ei nõustunud jagama ühisvara hageja nõutud viisil, kuna sel juhul jääks kostja ilma eluasemeta, mis oleks kostja suhtes ebaõiglane. Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et ühisvaraks on kaks korteriomandit ja kohustus AS Sampo Pank ees seisuga 18.01.2013 summas 64 552,09 eurot. Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, et kostja tasub hagejale rahalise hüvitise pikema aja jooksul. Kostja leidis, et pooltel puudub vajadus laenu koheseks tasumiseks AS-ile Sampo Pank. Pooled teostasid laenu tagasimakseid õigeaegselt ja võlgnevus panga ees puudub ning mõlemad pooled saavad laenu tagastada iseseisvalt. Hageja vastus vastuhagile Hageja leidis, et kostja loetles ühisvara osaliselt, kuna poolte ühisvarasse kuulub ka sõiduauto BMW, väärtusega ca 2000 eurot. Laenujäägi summa AS Sampo Pank ees seisuga 26.02.2013 oli 64 345,76 eurot. Sõiduauto kuulumist ühisvara kooseisu kinnitavad kostja enda ütlused, et sõiduki eest tasus ta osamakseid 10-12 kuu jooksul alates 2007 kuni 18.07.2008, kui oli tasutud kogu ostusumma 90 000 krooni. Esimene sissemakse oli 25 00030 000 krooni ja igakuine makse vähemalt 5000 krooni. Seega soetati sõiduauto ühisvara arvelt. Kostja leidis vastuhagis, et laenulepingut ei ole vajadus koheselt lõpetada, hageja soovis ühise laenukohustuse lõpetada. Danske Bank AS andis hagejale nõusoleku laenulepingu ülevõtmiseks, kuid kostja majanduslik olukord seda ei võimaldanud. Hagejale teadaolevalt ei ole Danske Bank AS valmis andma kostjale vajalikus ulatuses laenu. Kostja tegelikku tahet ja suutmatust olukorda lahendada näitab kinnistusraamatu väljatrükk selle kohta, et 26.01.2013 kustutati keelumärge korteriomandilt XXX XXX, mis pärines 17.05.2007, kuid 26.01.2013 seati kohtutäituri poolt uus keelumärge. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei ole võimeline võtma vastutust ja likvideerima oma võlgnevusi. Sel põhjusel on välistatud ka hageja poolne võimalus lubada hüvitise maksmine maksegraafiku alusel või muud kokkulepped, kui need ei ole tagatud panga kinnitusega laenu andmise kohta kostjale vajalikus ulatuses. Hageja ei nõustunud ka vastuhagis esitatud alternatiivse variandiga, kuna hagejal ei ole võimalust tasuda kostjale hüvitist ja osa laenukohustusest. Samuti jääks küsimus kuidas saaks kostja laenu oma osa laenusumma tagastamiseks. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus jagas poolte ühisvara järgmiselt: hagejale jääb korteriomand aadressil XXX XXX, Tallinn (registriosa nr 17859501); hagejale jääb laenu tagastamise kohustus Danske Bank AS Eesti filiaali ees summas 21 350 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr EEL-151205OP. Korteriomand XXXXXXXXXX, Tallinn (registriosa nr 6887301) müüakse avalikul enampakkumisel ja korteriomandi müügist saadud rahast tagastatakse laenukohustus summas 43 202,09 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr EEL-151205OP. Laenu tagastamise järgselt korteriomandi müügist järelejäänud summa kuulub hageja ja kostja vahel jagamisele vastavalt vähemsaadule. Nimetatud summast ülejäänud jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Sõiduauto BMW (XXX XXX), kui lahusvara, jääb kostjale. Kohus kohustas kostjat täitma kohustus, mille tõttu kanti 17.01.2013 XXX XXX, Tallinn kinnistusraamatu III jakku 4 kinnisasja käsutamise keelumärge Tallinna linna Transpordiameti, kohtutäitur Mati Kadaku kasuks ning anda XXX XXX korteriomand hagejale üle käsutusõiguse kitsendusteta. Kohus jättis hageja menetluskulud ½ ulatuses kostja kanda ja ½ ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti 24.08.1991 ja poolte abielusuhted lõppesid
10. juunis ning abielu lahutati 18.01.
11. Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX, väärtusega 55 000 eurot ja korteriomand asukohaga Tallinnas XXX XXX, väärtusega 30 500 eurot ning abielu jooksul võetud ühine laenukohustus AS Danske Bank Eesti filiaali (endine AS Sampo Pank) ees, seisuga 18.01.2013 summas 64 552,09 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõiduauto BMW 735I (XXX XXX) kuulub poolte ühisvara hulka või mitte. Puudub vaidlus, et poolte abielusuhted lõppesid
12. juunis. Müügilepingu järgi ostis kostja sõiduauto BMW 735I (XXX XXX) 18.07.2008 ja samal päeval väljastati kostjale sõiduki registreerimistunnistus. Kohus leidis, et kuna vaidlusalune sõiduk omandati peale abielusuhete lõppu, on tegemist kostja lahusvaraga. Hageja väitel oli sõiduauto ühisvara, kuna kostja tasus sõiduauto eest osamakseid ka poolte abielusuhete ajal. PKS § 14 lg 2 kohaselt kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Seega tulnuks hagejal nõuda vaidlusaluse sõiduauto ühisvaraks tunnistamist. Hageja sellist nõuet ei esitanud. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale, millise nõude esitamine aitaks hagejal saavutada tema soovitud eesmärki. Seda enam, et kuigi hagis esitati algselt nõue vaidlusaluse sõiduki jagamiseks ühisvarana, teatas hageja 18.01.2013 istungil, et sõiduki osas vaidlust ei ole ja see võib jääda kostjale. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et sõiduauto BMW 735I (XXX XXX) on kostja lahusvara ja tuleb jätta kostjale. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas jagada poolte vahel korteriomandid ja laenu tagastamise kohustus AS Danske Bank Eesti filiaali ees. Mõlemad pooled soovisid, et neile jääks korteriomand. Samas laenu tagastamise kohustuse suurus panga ees (18.01.2013 seisuga 64 552,09 eurot) ületab nii XXX XXX korteriomandi väärtust (eksperthinnangu järgi väärtus 30 500 eurot), kui ka XXXXXXX korteriomandi väärtust (eksperthinnangu järgi väärtus 55 000 eurot). XXXXXXXXXX korteriomandile on seatud hüpoteek AS Sampo Pank kasuks summas 1 560 000 krooni, kaaskoormatud sama hüpoteegisummaga on korteriomand XXX XXX. Seega peab pool, kes soovib, et üks korteriomanditest jääks temale, tõendama, et tal on piisavalt vara ühisvara jagamisest tekkivate kohustuste täitmiseks või võimalus võtta endale ainukohustuseks osa panga ees lasuvast laenu tagastamise kohustusest. Asjakohase tõendi selle kohta kas ja millistel tingimustel on pank nõus laenu teenindamise jätma pooltele, esitas ainult hageja. Danske Bank Eesti filiaali kirja kohaselt on pank nõus vabastama XXXXXXXXXX korteriomandi hüpoteegist ja loobuma O D antud käendusest juhul, kui laenulepingu tagatiseks jääb hüpoteek korteriomandile XXX XXX ning O P laenujäägiks jääb 21 350 eurot. Danske Bank Eesti filiaal oli seisukohal, et kostja pakutud viisil, jagada korteriomandid ja laenukohustus panga ees selliselt, et XXX XXX korteriomand jääb hagejale ja XXXXXXXXXX korteriomand jääb kostjale ja laenujäägi tagastamise kohustus jagatakse selliselt, et hageja tagastab 20 500 eurot ja kostja tagastab 45 000 eurot, ei ole võimalik laenukohustust jagada, kuna sel juhul on kostjal vaja anda lisatagatis või tagastada osa laenusummast. 5 Ühisvara jagamise eesmärgiks on poolte vahel lõpetada abielust tekkinud varasuhted, seetõttu on kohtu arvates põhjendatud hageja seisukoht, et ta ei soovi kostjaga ühisvara ja tekkinud kohustusi jagada ainuüksi sisesuhtes, vaid soovib ühisvara jagada selliselt, et ka solidaarkohustus kolmandate isikute ees lõpeb. Kuna kostja ei tõendanud, et tal on pangale pakkuda lisatagatis või pank on nõus osa laenusummast tema teenindada jätma, ei ole kohtu arvates vastuhagis esitatud nõuet ja selle alternatiivi, jätta kostjale korteriomand, võimalik rahuldada. Kohus leidis, et XXXXXXXXXX korteriomand tuleb laenukohustuse täitmiseks müüa. Kuna hageja tõendas, et osa laenukohustusest saab jätta temale, oli XXX XXX korteriomand võimalik jätta hagejale. Poolte ühisvara moodustas (55 000+30 500) 85 500 eurot, millest võrdsel jagunemisel jääb mõlemale poolele 42 750 eurot. Poolte ühine kohustus 18.01.2013 seisuga oli 64 552,09 eurot, mis võrdselt jagades moodustab 32 276,05 eurot. Kuna hagejale tuleb jätta XXX XXX korteriomand väärtuses 30 500 eurot ja laenukohustus panga ees summas 21 350 eurot, saab ta vara vähem summas 12 250 eurot ja kohustusi vähem summas 10 926,05 eurot. Seega on hagejal XXXXXXXXXX korteromandi müügist (juhul kui müügihind on 55 000 eurot) õigus saada vähemsaadu arvel 1323,95 eurot. XXXXXXXXXX korteriomandi müügist saadud summast tasutakse laenukohustus Danske Bank Eesti filiaali ees kokku 43 202,09 eurot ja ülejäänud summa jagatakse poolte vahel selliselt, et kostja saab kõigepealt ühisvara jagamisest vähemsaadu (kui korteriomand müüakse 55 000 euroga) ehk 10 473,95 eurot ja hageja 1323,95 eurot ning ülejäänud müügisumma (juhul kui müügisumma on suurem kui 55 000 eurot) jagatakse poolte vahel võrdselt. Kuna tegelik müügihind selgub alles ostjaga lepingu sõlmimisel, ei ole otsuse resolutsiooni vähemsaadu arvelt kindlaid summasid poolte kasuks võimalik märkida. Pooled peavad tegeliku müügisumma selgumisel arvestama vähemsaadu proportsioone. Puudub vaidlus, et kohustus, mille tõttu seati käsutamise keelumärge korteriomandile XXX XXX, ei ole poolte ühine kohustus. Kuna nimetatud korteriomand tuleb ühisvara jagamisel jätta hagejale, on põhjendatud hageja nõue, jätta keelumärke seadmise aluseks oleva kohustuse täitmine kostjale. Seega tuleb kohustada kostjat täitma kohustus, mille tõttu kanti kinnistusraamatu III jakku kinnisasja käsutamise keelumärge ning anda XXX XXX korteriomand hagejale üle käsutusõiguse kitsendusteta. Kohus leidis, et hageja nõue, milles ta palus jätta ka laenulepingu muudatuste sõlmimisel tekkiv võimalik kulu kostja kanda, ei ole põhjendatud. Ühisvara jagamisel edaspidi tekkivad kulud, s.h korteriomandi müügi ja omandi üleandmisega seotud kulud, laenu enneaegse tagastamise kulud, ei ole käesoleval ajal prognoositavad ja seetõttu ei ole asjas lahendatavad. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta korteriomand XXX XXX, Tallinn (turuhind 30 500 eurot) hageja lahusvaraks; korteriomand XXXXXXXXXX, Tallinn (turuhind 55 000 eurot) kostja lahusvaraks; ühised rahalised kohustused tagastamata laenu osas summas 64 552,09 eurot jagada poolte vahel nii, et 20 026,04 eurot tagastab hageja oma lahusvara arvelt ja 44 526,05 eurot tagastab kostja oma lahusvara arvelt. Menetluskulud palus kostja jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus kohaldas vääralt nii materiaal- kui menetlusõiguse norme. Kohus jagas ühisvara nii, et hageja aktiva moodustab 9150 eurot (30 500 - 21 350) ja kostja aktiva 6 moodustab 0 eurot, mis ei vasta PKS § 37 lg-le 3 ja PS §-le 27 (abikaasadel on võrdsed õigused). Kostja palub läheneda selle küsimuse läbivaatamisele mitte formaalselt, vaid humaanselt. Vaidlusaluse otsuse alusel jääb hageja elama 4-toalisse korterisse XXXXXXXXX, omades veel 2-toalist korterit XXX XXX, mida ta kasutab igakuise tulu saamiseks. Kostja jääb reaalse elukohata ja vahenditeta, mis annaksid võimaluse soetada mistahes eluase. Kostja ei vaidle ühisvara jagamisele vastu, kuid soovib, et ka tema õigused eluasemele oleks tagatud. Kostja soovib jagada ühisvara nii, et korteriomand XXX XXX jääb hageja lahusvaraks, korteriomand XXXXXXXXXX jääb kostja lahusvaraks. Ühised rahalised kohustused tagastamata laenu osas summas 64 552,09 eurot jagatakse poolte vahel nii, et 20 026,04 eurot tagastab hageja oma lahusvara arvelt ja 44 526,05 eurot tagastab kostja oma lahusvara arvelt (30 500 – 20 026,04 = 10 473,96) = (55 000 – 44 526,09 = 10 473,95). Sellise õiglase abikaasade õigussuhetele ja kohustustele lähenemise tulemusel saavutatakse nii poolte huvide pariteet kui ka garantiid krediidiasutuse ees kohustuste täitmise osas, sest kummagi poole tagatisvõimalused ületavad laenujääki rohkem kui 10 000 eurot. Kohus viitas otsuse põhjendamiseks PKS § 37 lg-le 3, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samas kohus taganes abikaasade osade võrdsusprintsiibist, määrates hageja osa 9150 eurot suuremana kui kostja osa. See asjaolu tõendab vaidlustatava otsuse aluseks olnud järelduste motiveerimatust ja põhjendamatust. TsMS § 436 lg 1 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida. Kohus ega pooled ei uurinud hageja nõudeid põhjendavaid tõendeid, kuna neid ei esitatud. Pangast anti pooltele
13. aastal pikaajalist laenu, mille tähtaeg ei ole veel lõppenud. Pooled on täitnud oma kohustused panga ees. Kostja tagab oma kohustuste õigeaegse täitmise pangas. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras kohtuotsuse resolutsioonis jätta vaidlusalune korteriomand hageja ainuomandisse. Ringkonnakohus täiendab kohtuotsust selliselt, et kohustab kostjat andma vaidlusaluse korteriomandi registriosa teise jao kehtiva omanikukande, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikuks kostja, kustutamiseks ja hageja korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik puudutatud isiku nõusolek (

§ 34¹ lg 1 tähenduses). Ts

MS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab kostja juba maakohtus esitatud seisukohti. Neile kõigile on maakohus hinnangu andnud. Kehtiva PkS § 210 lg 1 kohaselt laieneb kehtiv perekonnaseadus kõikidele perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevatest sätetest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse nendele asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, toimingu 7 tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda maakohtuga, et ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Seega tuleb korteriomandi ühisvara hulka kuulumise üle otsustamisel kohaldada varaeseme omandamise ajal kehtinud seadust. Maakohus tuvastas õigesti, et korteriomandid kuuluvad abikaasade ühisvara hulka. Selles osas vaidlus puudub. Samas tuleneb viidatud perekonnaseaduse sätetest, et alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest kohaldatakse perekonnaõigusliku ühisvara jagamisele kehtivas seaduses sätestatut. See tähendab, et kõik see vara, mis on abikaasade ühisomandis, sh ka see vara, mis omandati enne kehtiva seaduse jõustumist, tuleb jagada kehtivas seaduses sätestatu kohaselt. PkS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise osas on kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et kohus ei saa oma otsusega lõpetada kaasomandit, vaid kohtulahendi toime saab seisneda selles, et kohtulahendiga üksnes asendatakse kaasomandi lõpetamisele vastuvaielnud kaasomaniku tahteavaldused, mis on vajalikud tehingulisel teel kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi eseme ühe kaasomaniku ainuomandisse jätmiseks. Seega, kaasomandi lõpetamise hagi ei ole mitte kujundushagi, mille alusel tekiks hagejal ainuomand kaasomandis olnud esemele, vaid kaasomandi lõpetamise hagi on sooritushagi, millega saab asendada neid tahteavaldusi, mida peaks kostja vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse kanda. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, mida ta vastava kohtuliku käsutusega silmas pidas. Kuivõrd alates 01.07.2010.a esitatud abikaasade ühisvara jagamise hagide puhul ei saa ainuomand kohtuotsuse alusel tekkida, ei annaks vastav kohtuotsus hagejale seda tulemust, milleks ta kohtusse pöördus. Maakohus ei ole oma otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb osas, milles maakohus määras otsuse resolutsioonis, et korteriomand tuleb jätta hagejale tühistada TsMS § 656 lg 1 p-i 5 alusel. Ringkonnakohus märgib siiski, et see, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni vastava osa, ei tähenda, et korteriomandi ainuomandina hageja omandisse jätmine oleks väär. Seda sisulist otsustust, et korteriomand peab jagamise tulemusena lõppkokkuvõttes jääma hageja ainuomandisse on maakohus piisavalt põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Eespool käsitles ringkonnakohus seda, et ühisvara jagamine toimub kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt ja et kaasomandi lõpetamisel saab kohtulahendiga asendada üksnes kaasomandi lõpetamisega mittenõustunud kaasomaniku tahteavaldusi, st neid tahteavaldusi, mida kaasomanik peaks andma selleks, et tehinguliselt korteriomandi omandiosa hageja ainuomandisse üle kanda. Sellisteks tahteavaldusteks, mida peaks kostja tehingulise käsutuse puhul vabatahtlikult andma selleks, et hageja saaks korteriomandi ainuomandi, on asjaõiguslepingu, mille raames lepiks kostja hagejaga kokku, et kostjale kuuluv korteriomandi omandiosa läheb hageja omandisse, jaoks vajalik tahteavaldus ja praeguse kinnistusraamatu kande, mille kohaselt kuulub korteriomand hageja ja kostja ühisomandisse, kustutamiseks ja hageja ainuomaniku kande tegemiseks vajalik tahteavaldus (kande tegemise eelduseks olev puudutatud isiku nõusolek

§ 34¹ lg 1 tähenduses).

Selliste tahteavalduste andmise vajadus tuleneb AÕS §-st 64¹, mille kohaselt eeldab kinnisasja käsutus asjaõiguslepingu sõlmimist ja kande tegemist kinnistusraamatusse. Ühisomandile kohaldatakse erinormidega reguleerimata küsimustes kaasomandi sätteid (AÕS § 70 lg 6) ja kaasomandi osa käibib samade reeglite järgi kui vastavat liiki ainuomandis olev õiguse ese. Kande tegemine, muutmine ja kustutamine eeldavad aga

§ 34¹ lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku nõusolekut.

Korteriomandile kohaldatakse korteriomandiseadusega reguleerimata küsimustes asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid (KOS § 1 lg 1 lause 2), sh AÕS §-s 64¹ sätestatut. Hageja ei ole otsesõnu sellist nõuet esitanud, kuid hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt soovis hageja saada ülalnimetatud korteriomandi ainuomanikuks. Kuivõrd 8 kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks (hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel), tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni osas, milles korteriomand jäeti hageja ainuomandisse. TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab kohus õigust omal algatusel. Ülalnimetatud seisukohti on Riigikohus rõhutanud lahendis 3-2-1-42-13. Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus leidis õigesti, et poolte ühisvara hulka kuuluv korteriomand XXXXXXXXXX tuleb müüa enampakkumisel. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna kostja ei tõendanud, et tal on pangale pakkuda lisatagatis või pank on nõus osa laenusummast tema teenindada jätma, ei ole kohtu arvates vastuhagis esitatud nõuet ja selle alternatiivi, jätta kostjale korteriomand, võimalik rahuldada. Kohus leidis, et XXXXXXXXXX korteriomand tuleb laenukohustuse täitmiseks müüa. Kuna hageja tõendas, et osa laenukohustusest saab jätta temale, oli XXX XXX korteriomand võimalik jätta hagejale. Hageja on ka tõendanud, et just tema on valdavas osas laenukohustust täitnud panga ees. Ülaltoodu alusel on põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hagejal XXXXXXXXXX korteriomandi müügist (juhul kui müügihind on 55 000 eurot) õigus saada vähemsaadu arvel 1323,95 eurot. XXXXXXXXXX korteriomandi müügist saadud summast tasutakse laenukohustus Danske Bank AS Eesti filiaali ees kokku 43 202,09 eurot ja ülejäänud summa jagatakse poolte vahel selliselt, et kostja saab kõigepealt ühisvara jagamisest vähemsaadu (kui korteriomand müüakse 55 000 euroga) ehk 10 473,95 eurot ja hageja 1323,95 eurot ning ülejäänud müügisumma (juhul kui müügisumma on suurem kui 55 000 eurot) jagatakse poolte vahel võrdselt. Kuna laenulepingu nr. EEL-1512050P alusel on laenusaajaks O P , kes on esitanud ka kokkuleppe pangaga ja kostja pole tõendanud oma vastuhagis esitatud nõuet, siis maakohus jättis põhjendatult laenust 21 350 eurot hageja kanda (t.l.41, 132). Ringkonnakohus leiab, et vastavalt otsuse põhjendustele tuleb täpsustada ka otsuse resolutsiooni, et see oleks täidetav ilma põhjendava osata. Ülaltoodu alusel apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks kaebuses soovitud viisil. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Reet Allikvere Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu 9