KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.02.2013.a., kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-29656 Tsiviilasi AR hagi VM vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 1593,63 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AR(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: ÜR(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: ulla5511@gmail.com) Hageja lepinguline esindaja: Aare Hõbe (e-post: XXX) esindajad Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Kostja: VM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, asukoht Narva mnt 13 A, 10151 Tallinn, e-post: marko@be.
- ee)Kohtuistungi toimumise aeg 01.02.2013.a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada osaliselt AR`i hagi VM vastu tsiviilasjas nr 2/5/250-482/01 Tallinna Linnakohtu 21.12.2001.a. otsusega välja mõistetud elatise suurendamise nõudes. 2. Muuta tsiviilasjas nr 2/5/250-482/01 Tallinna Linnakohtu 21.12.2001.a. otsusega VM`lt välja mõistetud elatise suurust ja mõista VM`lt AR`i kasuks välja elatis alates 31.07.2012.a. kuni 31.12.2012.a. suuruses 145 eurot ja alates 01.01.2013.a. 160 eurot kuus kuni AR`i 18-aastaseks saamiseni. 3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on VM kohustatud punktis 2 sätestatud rahalised kohustused täitma ÜR arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX iga kuu 10ndaks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „AR`i elatusraha“. Menetluskulude jaotus 4. Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 1 Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 31.07.2012.a. kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt Harju Maakohtu 21.12.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/5/250-482/01 tuvastati, et AR`i isaks on kostja VM. Sama otsusega mõisteti kostjalt välja elatis igakuiselt summas 750 krooni. Seoses hindade olulise tõusuga on nimetatud summa jäänud oluliselt väiksemaks vajaminevast. Tegelik kulu kuus lapse ülalpidamiseks on 450 eurot, seega peaks kostja makstavaks elatiseks olema minimaalselt 225 eurot. Vabatahtlikult ei ole kostja olnud nõus elatist suurendama. Hageja esindajal on XXX suvila, laenujääk 14700 eurot (kuumakse 200 eurot), auto Nissan Almera 2000.a., hageja viimase 6 kuu netopalk 815 eurot (sisaldab ka tasu ületundide eest). Lapse vajadused ühes kuus: eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused transpordile 22 eurot, sidekulud 16 eurot, kulutused tervishoiule 8 eurot, kulutused hügieenitarvetele 8 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 45 eurot, jalgpallitrenn 65 eurot, ujumine 6 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot, taskuraha 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 225 eurot kuus alates 01.08.2011.a. Elatis kanda ÜR arveldusarvele. 05.09.2012 täpsustas hageja kulutusi: hageja kulu ujumisele 6,95 eurot, sidekulud 6,95 eurot, veel tegemata prillide kulu ca 120 eurot, kulu koeratoidule kuus ca 70 eurot, millele lisanduvad kulud arstiabi eest aastas kokku ca 100 eurot. (tl 14, 17-23). Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuses hagile (tl 28-33) nõustus kostja maksma hagejale elatist 100 eurot kalendrikuus. Nimetatud pakkumise tegi kostja hageja seaduslikule esindajale, kuid hageja seaduslik esindaja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja on 21.12.2001.a. kohtuotsust täitnud. Kostjal puuduvad igasugused sissetulekud, kostjale ei kuulu kinnisvara ega muud registrisse kantud vallasvara. Kostjal puuduvad osalused äriühingutes ega ta ei kuulu ka äriühingute juhtimisorganitesse. Kostjale kuulub konto Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, millel 2012.a. pole toimunud tehinguid ja reaalselt kontol rahalised vahendid puuduvad. Kostja õpib Mainori Kõrgkoolis II kursusel ärijuhtimist ning on töötu. Kooli kõrvalt otsib poole kohaga tööd kuid senini edutult. Kostja elab ema juures ja on ema ülalpeetav. Kostja ema maksab ka kostja kõrgkooliga seonduvaid kulusid. Kostja ema on ka senini lapsele elatist maksnud. Kostjal puuduvad rahalised võimalused lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks suuremas ulatuses kui 100 eurot. Kostja rõhutab, et lapsele elatist aitab tasuda jätkuvalt kostja ema, kellega on ka kooskõlastatud summa 100 eurot kuus. Hetkel ei ole vanemate varaline olukord võrdne. Kostja leiab, et hageja poolt väidetavad kulutused toidule summas 180 eurot kuus lapse jaoks on ülepaisutatud. Põhjendatud kuluks peab kostja 75 eurot kuus lähtuvalt ka asjaolust, et koolilõuna on lapsele tasuta. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud igakuised kulud (eluasemele, 2 tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustuste täitmiseks, kulutused riietele ja jalanõudele) on tõendamata ega pole kontrollitavad. Samuti on kulud jalgpallitrennile summas 65 eurot ja taskurahale summas 30 eurot ülepaisutatud. Jalgpallikooli igakuine klubimaks on 25 eurot kalendrikuus. Sidekulud ei vasta tegelikkusele summas 9 eurot. Kindlasti ei ole vajalikud kulutused kordus TV ja salvestamise kuutasud, mis kokku ühes kuus on 7 eurot. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja peaks hagejale muuhulgas hüvitama kulutused saksa lambakoerale. Samuti on meelevaldne hageja väide, et kostja oleks eelnimetatud koera hagejale kinkinud. Kostja andis hageja emale sünnipäevakingi ostmiseks küll raha kuid pole osalenud koera ostmise juures. Samuti on tõendamata koera praegune olemasolu, et koer oleks hageja valduses ning asjaolu, et hageja oleks koera omanik. PKS kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, mitte aga koer nagu hageja nõuab. Lähtuvalt hageja ülepaisutatud kuludele toidule võibki järeldada, et see sisaldabki ka kulutusi väidetavale koeratoidule. Lapse vajalike kulutuste osas tuleb arvestada ka riikliku lapsetoetusega. Kostja palub jätta hagiavalduse täielikult rahuldamata ja menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuistung Kohtuistungil võttis kostja hagi osaliselt õigeks, nõustudes maksma 2012.a. lõpuni elatist 145 eurot kuus ja alates 2013.aastast 160 eurot kuus ehk miinimummääras. Kostja ema on nõus nimetatud summasid tasuma. Kostja ema maksab kostja eest õppemaksu oma säästudest, tasumine toimub sularahas. Kostja on ema ülalpidamisel. Hageja leidis, et lisaks miinimumile on lisakulud 65 eurot kuus, millest kulud nägemisele (prillid, läätsed) 20 eurot kuus, jalgpallile 32,5 eurot kuus ja ülejäänud on kulud koerale. Veel leidis hageja, et kostja ei taha tööl käia. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on kostja laps, kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning et hageja ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud Tallinna Linnakohtu 21.12.2001.a. otsusega (tl 4-7) elatis alates 25.01.2001.a. 750 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kehtivas vääringus vastab hagejalt selle otsusega väljamõistetud elatis 47,93 eurole. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on kohtuotsuse alusel ülalpidamiskohustust täitnud. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi: PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. 3 Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11) Seega tuleb kohtul tuvastada, kas on oluliselt muutunud 21.12.2001.a. otsuses märgitud elatise maksmise suurust mõjutavad asjaolud ning kas nimetatud asjaolud on tekkinud peale 21.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu 21.12.2001.a. kostjalt elatise väljamõistmise otsuses arvestas kohus elatise suuruse määramisel, et: arvestades lapse vanust moodustavad lapsele tehtavad igakuised mõistlikud ja põhjendatud kulutused kokku summas 2200 krooni, hageja kuue kuu keskmine palk oli 4500 krooni, kostja nelja kuu keskmine palk oli 3338 krooni. Kohus arvestas ka asjaoluga, et kostjal on kaks seaduslikust abielust sündinud alaealist last, kellede ülalpidamise kohustus kostjal lasub. Hageja leiab, et kostjalt väljamõistetud elatis kuulub suurendamisele seoses hindade olulise tõusuga võrreldes ajaga, mil elatis AR ülalpidamiseks 2001.a. välja mõisteti. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud asjaoludeks käesolevas vaidluses on see, et lapse kasvamisega tema ülalpidamiskulud suurenevad, et elukallidus Eesti Vabariigis on kasvanud oluliselt võrreldes 2001.aastaga ning inflatsiooni kasvuga kulub käesoleval ajal samade kaupade ostmiseks rohkem raha kui 2001.aastal. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 järgi ei vabane kostja oma kohustustest varalise seisundi tõttu maksta elatist. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla alammäära. Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist miinimummääras, so 145 eurot alates hagi esitamisest kuni 2012.a. lõpuni ja alates 01.01.2013.a. 160 eurot kuus leides, et miinimummäär katab ära lapse esmased vajadused. Täiendavate kulutuste kandmisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit. Kostja on seisukohal, et lisakuludeks miinimumile on 65 eurot kuus, millest kulud nägemisele (prillid läätsed) 20 eurot kuus, jalgpallile 32,5 eurot kuus ja ülejäänud osas kulud koerale. Kohus leiab, et põhjendatud kuludeks on kulutused nägemisele ja jalgpallitrennile. Kohus ei pea põhjendatud kuluks kulutusi koerale. Kohus nõustub kostjaga, et elatis mõistetakse välja lapse ülalpidamiseks. Hageja keskmine töötasu (neto) on ca 834 eurot kuus (tl 15). Tõendamist on leidnud, et kostjal sissetulekud puuduvad (tl 36), et kostja õpib täiskoormusel (tl 52). Tõendamist ei leidnud hageja väited, et kostja töötasu võib laekuda kostja ema pangakontole (53-62). Samuti on maksekorraldustega tõendatud, et lapse ülalpidamiskohustust on täitnud kostja ema (tl 3740). Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.08.2011.a. 4 TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on leidnud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Kuna kostja käsutuses vahendeid ei ole, kostja on nõus tasuma elatist miinimummääras, tuleb muuta Tallinna Linnakohtu 21.12.2001.a. otsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 31.07.2012.a. kuni 31.12.2012.a. suuruses 145 eurot ja alates 01.01.2013.a. 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni alates XXX.a. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 29% ulatuses hageja kanda ja 71% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5