KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 46 ja § 85 lg 3 alusel. Korralduse kohaselt on kaebajal esitamata käibedeklaratsioonid (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (TSD) perioodi juuni 2009 kuni oktoober 2011 kohta.

1. Deerhunter Guns&Ammo OÜ esitas 27.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.11.
2. a korraldus nr 9-1.4/
3. Kaebuse kohaselt puuduvad korralduses haldusakti aluseks olevad tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid ning põhjendused, millest tuleneb kaebajale korralduses märgitud deklaratsioonide esitamise kohustus. Korraldus on õigusvastane, kuna vastustaja järelduste kujunemine ei ole jälgitav ega kohtu poolt kontrollitav. Kaebuse 09.02.
4. a täienduses märkis kaebaja, et kusagilt ei nähtu, et 28.11.2011 seisuga oleks kaebaja olnud teadlik, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on registreerinud kaebaja käibemaksukohustuslaseks tagasiulatuvalt ning andnud välja 16.11.2011 kaebajale adresseeritud maksuotsuse (vaidlustatud haldusasjas nr 3-12-24). Seega ei olnud vaidlustatud korraldus piisavalt arusaadav ega põhjendatud.
5. Tartu Halduskohtu 16.03.
6. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt vastab vaidlustatud korraldus

§ 46

nõuetele, maksuhaldur on vaidlustatud korralduses märkinud seda tingivad faktilised ja õiguslikud asjaolud, osundanud maksudeklaratsioonide esitamist reguleerivatele maksuseaduste sätetele ja toonud välja perioodi, mille osas kaebaja ei olnud maksudeklaratsioone esitanud. Kaebaja on registreeritud käibemaksukohustuslasena maksuhalduri 15.11.2011. a otsusega, puuduvad andmed nimetatud otsuse vaidlustamisest ja seega on tegemist kehtiva haldusaktiga.

§ 85

lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi ning anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. Ükski maksuseadus ei ole andnud õigust käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt registreerimisel maksudeklaratsioonide mitte esitamiseks. Kaebaja on saanud kätte maksuhalduri 17.11.

1. a teatise (tl 30), kuna ta on 30.11.2011 koostanud selle osas järelepärimise (tl 40). Kaebaja ei ole märkinud, millal ta sai teada käibemaksukohustuslaseks registreerimisest ega ole tegelikku teadasaamist millegagi tõendanud. Maksuhalduri 06.12.
2. a vastuses kaebaja järelepärimisele (tl 31) on põhjalikumalt välja toodud nii faktiline kui õiguslik alus maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja maksuotsuse osas. Maksuotsuse vaidlustamine ei anna alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Deerhunter Guns&Ammo OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt kohtumenetluse norme ning ei hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid ega tuvastanud, et kaebajal on olnud korralduses märgitud kohustused. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tõesed kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuses toodud argumendid seoses korralduse puudustega. Kuna vastustaja tugines kohtumenetluses 16.11.
4. a maksuotsusele, siis pidanuks halduskohus analüüsima ka kaebaja vastuväiteid maksuotsusele, kuid kohus ei ole vastuväiteid arvestanud ega põhjendanud vastuväidete arvestamata jätmist. Kaebaja selgitas maksuotsuse tühistamist tingivaid asjaolusid ning leidis, et kuna maksuotsus 2 ei ole õiguspärane, ei saa õiguspärane olla ka vaidlustatud korraldus. Halduskohus kohaldas ebaõigesti

§ 46, kuna vaidlustatud korraldus ei vasta nimetatud sättes toodud nõuetele.

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Halduskohtu otsuse p-s 15 on antud hinnang vaidlustatud korralduse vastavusele

§ 46

nõuetele ning p-des 16-18 põhistatud kaebaja kohustust esitada maksudeklaratsioone. Kuna käesoleva vaidluse esemeks on korraldus maksudeklaratsioonide esitamiseks, siis puudus halduskohtul kohustus maksuotsust puudutavate väidete analüüsimiseks ja neile hinnangu andmiseks. Vaidlustatud korralduses ei pea märkima ülevaadet kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimenetluses kogutud tõenditest ega nende pinnalt maksuhalduri poolt tehtud järeldusi, kuivõrd sellekohane informatsioon on kirjas 16.11.

1. a maksuotsuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.03.
3. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Apellatsioonkaebuses viidatatakse HKMS §-dele 158 lg 1, § 165 lg 1 p-le 4 ja § 61 lg-le 1 ja leitakse, et halduskohus ei ole otsuse tegemisel neis märgitud kohustusi täielikult täitnud. Arvestades toimiku materjale ja halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning halduskohus on ka kohtuotsuse põhjendamise nõuet piisavas ulatuses täitnud. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei ole halduskohtu poolt tehtud järeldustega nõus, ei saa olla halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud kas poolte poolt esitatud või vajadusel ka enda initsiatiivil hangitud tõendite alusel. Tõendite hulk ei ole seejuures eesmärk omaette ja kaebajat mitterahuldava otsuse tegemine ei tähenda sisulise kohtuliku läbivaatamise puudumist asjas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu tegevuses tõendite hindamisel võimalik tuvastada ühtegi sellist menetlusnormi rikkumist, mis võiks olla halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kummutaksid apelleeritavas kohtuotsuses väljendatud seisukohad. Apellatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Halduskohus on otsuse p-s 15 andnud põhjaliku hinnangu vaidlustatud korralduse vastavusele

§ 46nõuetele.

Otsuse järgnevates p-des 16-18 on halduskohus selgelt põhistanud kaebaja kohustust esitada maksudeklaratsioone. Halduskohus on vaidlustatud korralduse seaduslikkust põhjalikult hinnanud ja asunud õigesti seisukohale, et see on õiguspärane ja korralduse tühistamiseks puudub igasugune alus. Halduskohtul ei olnud käesoleva haldusasja raames kohustust anda hinnangut ka 16.11.2011. a maksuotsusele või selgitada välja asjaolusid, mis ei kuulu käesoleva haldusasja vaidluse esemesse. Halduskohus ei ole seega vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud HKMS-i sätteid. Peale viite

§-le 46 ei ole kaebaja toonud ära ühtegi muud materiaalõigusnormi, mida halduskohus on tema arvates rikkunud ja seega on apellatsioonkaebus eelnimetatud osas põhistamata. 3

1. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et otsusest ei nähtu põhjendused, miks ei olnud tõene kaebaja märgitu, et korralduses ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, millest vastustaja järeldas, et kaebajal on märgitud deklaratsioonide esitamise kohustus, millised olid asjaolud, mille esinemise maksuhaldur haldusakti andmise eelselt tuvastas ja tõendid, mille maksuhaldur maksumenetluses kogus, et nende pinnalt saaks vaidlusalust haldusakti üldse anda. Halduskohus on selgesõnaliselt kohtuotsuse p-s 15 märkinud, et: „/../ maksuhaldur on vaidlustatud korralduses piisava ulatusega välja toonud nii õiguslikud kui faktilised asjaolud, mille alusel kohustati kaebajat esitama seadusega ettenähtud maksudeklaratsioonid.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et vaidlusaluses korralduses, millega kohustati kaebajat esitama maksudeklaratsioonid alates
2. a juunist kuni
3. a oktoobrini

§ 46

ja § 85 lg 3 alusel, ei pea märkima kaebaja suhtes läbi viidud kontrollimenetluses kogutud tõendite ülevaadet ega nende pinnalt maksuhalduri poolt tehtud järeldusi, sest sellekohane info on kirja pandud 16.11.

1. a tehtud maksuotsuses. Kaebajal kui maksukohustuslasel on seadusest tulenev kohustus esitada maksudeklaratsioonid maksuhaldurile ning deklaratsiooni esitamata jätmisel on maksuhalduril õigus anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. Enne vaidlustatud korralduse andmist on kaebajale saadetud 17.11.
2. a teatis esitamata maksudeklaratsioonide kohta. Kaebaja 05.12.
3. a järelepärimisele on 06.12.2011 vastatud ja ka selles on selgitatud, millest tulenevalt tekkis kaebajal kohustus deklaratsioonid esitada. Ka kaebaja suhtes 16.11.2011 tehtud maksuotsuses oli märgitud, et kaebajal on kohustus olla käibemaksukohustuslasena registreeritud alates
4. a jaanuarist.

§ 85

lg 1 kohaselt on maksudeklaratsioon tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.

§ 85

lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Ka kohtupraktikas on leitud, et juriidiline isik kui õigussubjekt on õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste adressaat ning deklareerimiskohustus on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus (vt nt Riigikohtu 25.04.1997. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-97 ja 22.04.2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-04). Vaidlustatud korraldus ongi antud

§ 85alusel, kohustades kaebajat esitama maksudeklaratsioone.

Maksudeklaratsioonide esitamise nõue ei ole seega maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, vaid maksudeklaratsiooni esitamise kohustus tuleneb seadusest. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et OÜ-l oli kohustus esitada maksudeklaratsioonid.

1. Kuna käesolevas asjas on vaidluse esemeks 28.11.
2. a korraldus maksudeklaratsioonide esitamiseks, mitte 16.11.
3. a maksuotsus ega kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise otsus, siis on asjakohatud apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad 16.11.
4. a maksuotsuse õigusvastasust ja 15.11.
5. a otsust kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Asjaolu, et vastustaja viitas oma vastuses ka 16.11.
6. a maksuotsusele ei tähenda, et seetõttu oleks halduskohus pidanud analüüsima kaebaja vastuväiteid maksuotsusele. Samal põhjusel jätab ka ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse p-s 2.3.1 toodud sisulised vastuväited 16.11.
7. a maksuotsusele. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 16.11.
8. a maksuotsuse vaidlustanud ja seda kaebust menetles Tallinna Halduskohus haldusasjana nr 3-12-24, mille käigus analüüsiti kaebaja vastuväiteid maksuotsuse põhjendustele ja järeldustele. Kohtulahendite infosüsteemist nähtub, et Tallinna Halduskohus jättis 29.06.
9. a otsusega kaebuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.
10. a otsusega jäeti rahuldamata Deerhunter Guns&Ammo OÜ apellatsioonkaebus esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks. 4 Tartu Halduskohus on selles asjas tehtud otsuse p-s 18 samuti märkinud, miks ta maksuotsuse osas esitatud väiteid käesoleva haldusasja raames ei analüüsi ning p-s 16 viidanud sellele, et puuduvad tõendid ka selle kohta, et kaebaja oleks vaidlustanud maksuhalduri 15.11.
11. a otsust tema käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta tagasiulatuvalt alates 01.01.
13. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et halduskohus kohaldas otsust tehes

§ 46

ebaõigesti.

§ 46

sätestab nõude, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud ja sama paragrahvi lg-s 3 loetletakse, mida sellised haldusaktid peavad sisaldama (maksuhalduri nimetus, koostaja nimi, koostamise kuupäev jne). Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud kohtuotsuse p-s 15 õigesti ja põhjendatult asutud seisukohale, et maksuhalduri 28.11.2011. a korraldus vastab

§ 46

nõuetele, sest selles on märgitud maksuhalduri nimetus ja aadress, haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, haldusakti andmise kuupäev, haldusakti adressaadi nimi ja aadress, haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, haldusaktiga tehtav ettekirjutus ja haldusakti täitmise tähtaeg ning ka hoiatus sunniraha rakendamise kohta ja edasikaebe kord. 13. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. Agu Timmi Madis Ernits 5 Maili Lokk