3-11-2490/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2490 Haldusasi Esper Thompsoni (Thompson) kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu varalise kahju summas 4236,90 eurot ja

1. aastast saamata jäänud tulu ning mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.02.
2. a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Esper Thompsoni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Esper Thompson Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON Jätta Esper Thompsoni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.
3. a määrused muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. 28.03.2003 määrati Esper Thompsonile rahvapension, kuivõrd töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž seitse aastat.
5. 24.01.2011 esitas E. Thompson Lõuna ümberarvutamiseks täiendava pensionistaaži alusel. Pensioniametile tal puudus avalduse pensioni
6. 06.04.
7. a otsusega nr 6-2/4839 (tl 15-16) jättis Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu Büroo pensionikomisjon E. Thompsoni töövõimetuspensionile üle viimata.
8. 15.04.2011 esitas E. Thompson Lõuna Pensioniameti Tartu Büroo pensionikomisjoni 06.04.
9. a otsusele nr 6-2/4839 vaide.
10. 04.05.
11. a otsusega nr 1.1-6/13179 kohustas Lõuna Pensioniameti pensionikomisjon Lõuna Pensioniameti Tartu bürood E. Thompsoni avaldust uuesti läbi vaatama.
12. 13.09.
13. a kirjaga nr TA28-2/9720-7 (tl 17-18) selgitas Lõuna Pensioniameti Tartu büroo E. Thompsonile, et nõutavast 7 aastast on tõestatud 6 aastat, 11 kuud ja 13 päeva ning arvesse ei saa võtta töötamist O. Lutsu nimelise raamatukogus, kuna linnaarhiivis sellekohased andmed puuduvad. E. Thompsonile selgitati, et kuna dokumendid pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on tal võimalik tõestada pensioniõiguslikku staaži kohtu korras.
14. 17.10.2011 saabus Tartu Halduskohtusse E. Thompsoni avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning kaebus Sotsiaalkindlustusametilt kahju hüvitamise nõudes (tl 1-2). Tartu Halduskohus eraldas 19.10.
15. a määrusega E. Thompsoni nõuded eraldiseisvatesse menetlustesse, menetledes avaldust pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks haldusasjana nr 3-11-2454 ning kaebust Sotsiaalkindlustusametilt kahju hüvitamise nõudes haldusasjana nr 3-11-
17. Tartu Halduskohtu 21.12.
18. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2454 rahuldati E. Thompsoni avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kohus tuvastas, et E. Thompson töötas ajavahemikul 07.01.1981-31.01.1981 Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus ning nimetatud ajavahemik on võimalik arvata töövõimetuspensionile õigust andva staaži hulka. Seega on õigus määrata E. Thompsonile töövõimetuspension alates 24.01.
20. 17.10.2011 halduskohtule esitatud kaebuses nõuab kaebuse esitaja talle Sotsiaalkindlustusameti poolt tekitatud kahju hüvitamist summas 7236,90 eurot alates
21. aastast saamata jäänud pensioni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on nimetatud kahju tekitatud Tartu Pensioniameti ametnike ametialase lohakuse ja ebapädevusega. Tartu Pensioniameti ametnikele etteheidetav lohakus seisneb kaebuse esitaja sõnul nende suutmatuses mõistliku aja jooksul teda aidata või ise leida tõendeid tema pensioniõigusliku staaži tõendamiseks.
22. Tartu Halduskohus jättis kaebuse kahju hüvitamise nõudes 25.10.
23. a ja 29.11.
24. a määrustega käiguta, nõudes kaebuse esitajalt täpsustusi tekitatud kahju iseloomu ning selle kohta, millise õigusvastase tegevusega on talle kahju tekitatud. 27.12.
25. a määrusega jättis halduskohus kaebuse kolmandat korda käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Halduskohtu põhjenduste kohaselt nähtus kaebusest ja selle täpsustustest, et kaebajale tekitati kahju aastal 2003 riikliku pensioni määramisega, kuid kaebus halduskohtule on esitatud alles aastal
27. 17.01.2012 kohtule esitatud pöördumises on kaebuse esitaja seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt, ning kahju tekkimiseks tuleb lugeda kuupäeva 24.01.2011, mil ta esitas Tartu Pensioniametile taotluse tema pensionistaaži ümbervaatamiseks. Enne seda kahtles kaebuse esitaja väidetavalt vastustaja õiguspärases käitumises, kuid kahtlust ei tuleks käsitleda tema kahjuks. Kaebuse esitaja väidab, et oli enne 24.01.2011 ametnike ametialase lohakuse tõttu eksituses. Kaebuse esitaja täpsustas nimetatud avalduses oma nõuet, viidates riigivastutuse seaduse § 7 lg-tele 1, 2 ja 3, § 8 lg 2 p-dele 1, 2 ja 3 ning § 9 lg-le 1, ning nõudes vastustaja poolse tegevusetusega tekitatud varalise ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Pensioniameti ametnikele etteheidetav lohakus seisneb kaebuse esitaja sõnul 2 ametnike suutmatuses mõistliku aja jooksul kaebuse esitajat aidata või ise leida tõendeid tema pensioniõigusliku staaži tõendamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et ametnike lohakust tõendab Tartu Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-11-2454 21.12.2011 tehtud kohtuotsus, millega rahuldati kaebuse esitaja avaldus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Samuti on kaebuse esitaja arvates ametnike ametialane lohakus tõendatud vaidemenetlusega. Lisaks taotleb kaebuse esitaja halduskohtult Tartu Pensioniameti
28. aastal pensionistaaži arvutamise osas tehtud otsuse tühistamist ning talle riigi õigusabi võimaldamist.
29. Sotsiaalkindlustusamet palub oma 01.02.2012 kohtule esitatud seisukohas lõpetada asjas menetlus, kuna leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja pidid kahjust teada saama aastal 2003, kuid kaebus halduskohtule on esitatud aastal 2011 ehk kaheksa aastat pärast kahju tekitamisest teada saamist.
30. Tartu Halduskohus jättis 07.02.
31. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei pea halduskohus kaebuse esitaja võimalust oma õiguste kaitseks reaalseks ning leiab, et riigi õigusabi võimaldamine antud olukorras oleks ebaotstarbekas. Kaebus käesolevas haldusasjas on esitatud tähtaega ületades, määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ning kaebuse materjalidest nähtuvalt ei ole esinenud ka selliseid mõjuvaid põhjuseid kaebuse hilinenult esitamiseks, mis võimaldaksid kaebetähtaja ennistamist.
32. Tartu Halduskohus lõpetas 07.02.
33. a määrusega haldusasjas menetluse ning tagastas kaebuse, kuna see on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebus on halduskohtule esitatud 17.10.2011, seega pidi kaebuse esitaja olema kahjust teada saanud mitte varem kui 17.10.
34. Halduskohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kahjust teadasaamise ajaks tuleb lugeda 24.01.2011, mil kaebuse esitaja esitas Tartu Pensioniametile taotluse tema pensionistaaži ümbervaatamiseks. Tegu, millega kaebuse esitajale väidetav kahju on tekkinud, on riikliku pensioni määramine 28.03.2003, millest kaebaja pidi teadlikuks saama aastal
35. Kaebuse esitaja poolt väidetu, et ta ei olnud teadlik vastustaja tegevuse õigusvastasusest kuni 24.01.2011, ei muuda kahjust teadasaamise hetke. Halduskohus märgib, et haldusorgani tegevuse õiguspärasust hindab kohus ning seega ei saa selle eelnev tuvastamine olla kohtusse pöördumise eeltingimuseks. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja pidi olema riikliku pensioni määramise ajal aastal 2003 teadlik ka oma tegelikust tööstaažist. Ka siis, kui võtta arvesse kaebuses toodud väidet kaebuse esitaja osalise tervenemise kohta aastal 2005, mis võimaldas kaebuse esitajal tema väitel alustada suuliste järelepäringute tegemist Tartu Pensioniametile, ei ole kohane arvestada selgituskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahjust teadasaamise aega arvates 17.10.
36. Halduskohtu hinnangul on kaebuse esitaja ületanud kaebetähtaega ka Tartu Pensioniameti
37. aastal pensionistaaži arvutamise osas tehtud otsuse tühistamise nõude esitamisel. Kohus märgib, et kõnealuse haldusakti tühistamine vaidlustatud osas ei ole enam vajalik, sest see ei saa enam rikkuda kaebuse esitaja õigusi, kuna kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-2454 on tuvastatud kaebuse esitajal piisava tööstaaži olemasolu töövõimetuspensioni määramiseks. Kuna kaebuse esitaja ei taotlenud kohtult kaebetähtaja ennistamist, kuigi halduskohus andis selleks võimaluse, ei hinnanud halduskohus tähtaja möödalaskmise põhjuseid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
38. 27.02.2012 saabus Tartu Halduskohtule kaebuse esitaja määruskaebus (tl 68-72) Tartu Halduskohtu 07.02.
39. a kohtumääruste peale, milles ta palub tühistada nimetatud 3 määrused ning võimaldada talle tasuta riigi õigusabi, mis aitaks tal tema kaebust juriidiliselt korrektselt vormistada ja ennast kohtus kaitsta. Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus on palunud tal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, seades samas taotluse esitamise eelduseks selle, et määruskaebuse esitaja peab tunnistama, et on kaebetähtaega ületanud. Määruskaebuse esitaja leiab, et ei ole kaebetähtaega ületanud ja halduskohtu ettepanek paluda tal tunnistada, et ta on kaebetähtaega ületanud, rikub tema õigusi. Halduskohus ei ole määruskaebuse esitajat kaebuse formuleerimisel ega korrektsel sõnastamisel aidanud. Määruskaebuse esitaja märgib, et vastustaja poolt halduskohtule esitatud seisukohast võib järeldada, et vastustaja pidi teadma määruskaebuse esitajale valesti määratud pensionist alates aastast 2003, kuid ei võtnud midagi antud rikkumise kõrvaldamiseks ette. Seega on Tartu Pensioniameti ja Eesti Sotsiaalkindlustusameti ametnikud olnud tegevusetud. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitajale tekkinud tervisekahjustused ja psüühikahäired. Samuti on määruskaebuse esitajale tekkinud kahju vähemmakstud pensioni näol. Halduskohus on jätnud kogumata tõendid määruskaebuse esitaja teovõime ja haiguste ulatuse kohta. Samuti ei ole halduskohus näiteks kasutanud võimalust pakkuda pooltele kompromisskokkuleppe sõlmimist. Määruskaebuse esitaja hinnangul on Tartu Halduskohus jätnud ebaõigesti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuse kolmel korral käiguta jätmine halduskohtu poolt on ilmseks tõendiks tema mittevõimekusest kohtumenetluses õigesti orienteeruda. Järjest suurenev materjalide ja asja reguleerivate seadusesätete kogus muudab määruskaebuse esitajal asjas orienteerumise veel keerulisemaks.
40. Vastustaja vaidleb oma 05.03.
41. a vastuses (tl 81) määruskaebusele täies ulatuses vastu ning palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
42. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.
43. a määrused muutmata.
44. Tartu Halduskohtu 07.02.
45. a määrustega jättis halduskohus rahuldamata E. Thompsoni taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks ning lõpetas menetluse haldusasjas 311-
46. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud argumendid ei anna alust halduskohtu õigusliku hinnangu muutmiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 201 lg 4 järgi ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega.
47. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruste põhjendustega, miks on õige käesolevas asjas kaebajale riigi õigusabi mitte anda ning menetlus lõpetada, ega pea vajalikuks halduskohtu määruste põhjendusi üle korrata. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et menetlus tuleb lõpetada sellepärast, et kaebused kahju hüvitamiseks ja Tartu Pensioniameti 28.03.
48. a otsuse osaliseks tühistamiseks pensionistaaži arvutamise osas on esitatud hilinenult. Et oma õigusi tõhusalt kaitsta, oleks kaebaja pidanud vaidlustama tähtaegselt
49. a rahvapensioni määramise otsuse. Kui arvestada kaebajale soodsalt kaebuses esitatud väidet kaebaja osalise tervenemise kohta
50. a, mis võimaldas tal alustada suuliste 4 järelepäringute tegemist Tartu Pensioniametile, on
51. aastast kuni 17.10.2011 kulunud kuus aastat ikkagi liiga pikk aeg.
52. Kuna kahju hüvitamise ja tühistamise kaebused on esitatud hilinenult, on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks asjaoludest tulenevalt ilmselt vähene ning puudub alus kaebajale riigi õigusabi määramiseks.
53. Tähtaja ennistamise taotluse osas selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et selle esitamine ei tähenda enese süüstamist, nagu väidab kaebaja. Riigikohus on selgitanud, et kui kaebaja ei esita mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse esitamist, siis ei pea kohus analüüsima seda, kas selles osas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks või mitte, ning sellisel juhul ei saa kaebuse esitamise tähtaega ennistada (RKHKm 25.06.2009, 3-3-1-39-09, p 11). Samuti on Riigikohus selgitanud, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, s.t usutavaks teinud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, kusjuures mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist (RKTKm 16.05.2011, 3-2-1-40-11, p 16). Tähtaja ennistamise eesmärgiks on asetada isik olukorda, milles ta oleks, kui tähtaeg poleks veel möödunud. Seda saab kohus teha üksnes vastava taotluse ja põhistuse olemasolul, miks tuleks tähtaeg ennistada. Peale selle on võimalik esitada kohtule koos tähtaja ennistamise taotlusega alternatiivne seisukoht ja põhjendus, miks kaebaja leiab, et on kaebuse esitanud tähtaegselt. Einar Vene Agu Timmi 5 Madis Ernits