KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 21.06.2013 Tallinn koht Väärteoasja number 4-13-2974 (2316,13,001802) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi Roman Bunjašini väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Kesklinna politseijaoskond; asukoht: Kolde pst. 65 Tallinn 10321; kohtuistungil osales volitatud esindaja Terle Keskküla Menetlusalune isik Roman Bunjašin isikukood:37810280232; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; ei tööta; elukoht: XXX; varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s:
- Süüdi mõista Roman Bunjašin NPALS § 151 järgi ja karistada arestiga 22 päeva.
- Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).
- Roman Bunjašinil tuleb arest ära kanda hiljemalt 31.07.2013a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Roman Bunjašini suhtes sundtoomist arestimajja.
- Välja mõista Roman Bunjašinilt riigi tuludesse ekspertiisitasu 119,00 eurot.
- Eksperitiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on
- Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju 1 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
- Toimiku juures olev valge ümbrik -kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 21.06.2013 alates kella 15:00 Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 11.03.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1345393 kohaselt oli Roman Bunjašin 11.03.2013.a. kella 15:23 ajal Tallinnas Estonia pst. 9 juures eelnevalt tarvitanud ja omas ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: ei taotlenud istungi protokolli koostamist ja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärtegu on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga (sh menetlusaluse isiku enda ütlustega); - tunnistaja Tanel Veskimäe ütlustega; - elamisloa koopiaga; - joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga; - ekspertiisiaktiga; - karistusregistriga. Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista Roman Bunjašin NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavas väärteos ning taotles tema karistamist arestiga 22 päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendatud isikule aresti määramine: Roman Bunjašin on eelnevalt, korduvalt väärteokorras karistatud, kuid isik ei ole talle eelnevalt määratud karistustest kohaseid järeldusi teinud ning jätkab väärtegude toimepanemist. Isikule eelnevalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja palus Roman Bunjašinilt välja mõista ka ekspertiisitasu 119,00 eurot. Menetlusaluse isiku seisukoht: VtMS § 90 lg 1 järgi võib juhul, kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutada asja ilma menetlusaluse isikuta. Kohtukutse 21.06.2013 istungile on menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte toimetatud 10.06.
- Menetlusalune isik helistas enne istungit kohtuistungi sekretärile ja teatas, et ei saa istungil osaleda töökohtuste tõttu, asja saab läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Menetlusalune isik 2 palus võimaldada aresti kandmine ositi, nädalavahetustel. Kohtu seisukoht: Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks Roman Bunjašini poolt narkootikumide tarvitamise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Roman Bunjašin oli tarvitanud 11.03.2013 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollis on fikseeritud Roman Bunjašin ütlused, mille kohaselt oli ta tarvitanud fentanüüli. Tunnistaja Tanel Veskimäe ütlustega on tõendatud, et olles tööl 11.03.2013.a., aadressil Estonia pst. 9 Tallinn, kella 15:22 ajal, kui tuli teade, et toaletis on meesterahvas, kellel oli süstal peos ning kes oli narkojoobe tunnusega (kitsad pupillid, koordinatsioonihäired, rääkis seosetut juttu). Isik toimetati kinnipidamisruumi. Turvakontrolli käigus selgus, et kinnipeetavaks isikuks osutus Roman Bunjašin (IK 37810280232), kelle rahakoti vahelt leiti fooliumi pakike kahtlase puruga. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast/aktist nähtuvalt tuvastati ekspertiisi käigus, et Roman Bunjašin oli tarvitanud fentanüüli, metadooni. Ekspertiisiaktist nr 13E-AN0319 nähtub, et ekspertiisiks esitatud pruun pulber massiga 0,017 g ühes fooliumvoldikus sisaldab fentanüüli, mille protsentuaalset sisaldust polnud materjali vähesuse tõttu võimalik määrata. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül ja metadoon kuuluvad II nimekirja ning on seega narkootilised ained. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnagul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistatada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Roman Bunjašin pani NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult. Karistust 3 kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu on tahtlik, samuti ei ole Roman Bunjašin kahetsenud. Karistuse mõistmisel Roman Bunjašin ´ile peab arvestama kohaldatava karistuse nii üld-kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Roman Bunjašini näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Roman Bunjašinit on varem väärteokorras karistatud 40-l korral, sh 24 korda NPALS § 151 järgi, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistustest vastavaid järeldusi. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Roman Bunjašini suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Roman Bunjašini arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et Roman Bunjašin suudaks vabaduses viibides hoiduda uute väärtegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul tuleb Roman Bunjašinit 11.03.2013 toimepandud, NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistada arestiga 22 päeva. Roman Bunjašinil tuleb arest ära kanda hiljemalt 31.07.2013a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Roman Bunjašini suhtes sundtoomist arestimajja. Kohus leiab, et Roman Bunjašini suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi: menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta käib tööl. Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub Roman Bunjašinilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 119 eurot (ükssada üheksateist) s.o joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ning narkootilise aine ekspertiisi eest. Toimiku juures olev valge ümbrik, milles on foolium voldik kahtlase ainega-kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtunik: 4