KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-16187 Tsiviil

) § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus tühistas kohtutäituri 28.03.2013 otsuse osas, milles kohtutäitur R S peab võimalikuks Gibraltari Ülemkohtu 02.03.2009 otsuse alusel V P i suhtes täitemenetluse jätkamist. 7. Kohus leidis, et puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, kuna kaebuse esitaja ei ole tasunud kohtutäituri tasu.

§ 2

lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu määramise kohta. Kohtutäituri tasu suurust kaebaja 10.04.2013 kaebuses vaidlustanud ei ole. Kaebuse esitaja on leidnud, et juhul, kui kohtutäituri tasu sissenõudmine on põhjendatud samas täitemenetluses, kus sissenõudja nõudis täitedokumendi alusel võlgnevust, siis tuleks täitemenetlus lõpetada osaliselt. Kohus leidis, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust täitemenetluse osaliseks lõpetamiseks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kohtutäituri tasu sissenõudmiseks uue täiteasja alustamist. Uue täitemenetluse alustamine oleks kõigi täitemenetluse osaliste suhtes põhjendamatult koormav. Samuti ei sätesta täitemenetluse seadus võimalust, et täitekulude sissenõudmiseks peaks kohtutäitur alustama uue täiteasja. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-09 asunud seisukohale, et kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist sissenõudja ja võlgnik jõuavad kokkuleppele või võlgnikule rahuldatakse nõue ilma kohtutäituri 3 otsese tegevuseta, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Ei KTS-is ega

-is ei ole sätestatud võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab võlgnikuga sõlmitud kompromissi alusel kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur selle alusel menetluse lõpetab. Määruskaebus

1. V P palub Harju Maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis täitemenetluse lõpetamata.
2. Maakohus asus seisukohale, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument (tagaseljaotsus) on tühistatud ja seetõttu ei ole kohtutäituril õigus täita tagaseljaotsust. Samas asus maakohus seisukohale, et sellele vaatamata puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, sest võlgnik ei ole tasunud täitekulude väljamõistmise otsuses märgitud summat. Kaebaja on seisukohal, et kui täitemenetluse aluseks olev täitedokument tühistatakse, siis tuleb

§ 48

lg 1 p 4 alusel täitemenetlus lõpetada.

§ 48

sätestab täitemenetluse lõpetamise kohustuslikud eeldused, mille suhtes puudub kohtutäituril diskretsiooniõigus. Kohtutäitur ei saa otsustada täitemenetluse jätkamist, kui esinevad täitemenetluse lõpetamise kohustuslikud eeldused. Vajadusel tuleks alustada uus täitemenetlus kohtutäituri tasu sissenõudmiseks, kui seda nõuet ei täideta vabatahtlikult. Kohtutäituri tasu otsus on

§ 2lg 1 p 16 järgi täitedokument.

Seega on

§ 7

lg-s 1 ja §-s 48 sätestatut arvestades kohtutäituril kohustus lõpetada täitemenetlus, kui talle esitatakse kohtulahend, millega tühistatakse täitedokument. Kohtutäituri ja sissenõudja seisukoht

1. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.
2. Sissenõudja leiab, et võlgniku määruskaebus on põhjendamatu. Kohtutäituri tasu on kohustatud maksma võlgnik. Menetluse edasine käik
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjalidega leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.
5. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et vaatamata sellele, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument (tagaseljaotsus) on tühistatud, puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, sest võlgnik ei ole tasunud täitekulude väljamõistmise otsuses märgitud summat.

§ 48

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument on tühistatud. Tegemist on täitemenetluse lõpetamise kohustusliku alusega. KTS-is ega

-is ei ole sätestatud võimalust jätta täitedokumendi tühistamisel täitemenetlus siiski lõpetamata ja jätkata menetlust üksnes täituri tasu sissenõudmiseks. 15.

§ 2

p 16 järgi on kohtutäituri tasu ja otsus iseseisev täitedokument, mille täitmiseks saab vajadusel algatada täitemenetluse. Ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-09, millele maakohus on otsuses viidanud, puudutab kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks algatatud täitemenetlust olukorras, kus põhitäitemenetlus on lõpetatud, selles lahendis

§ 48lg 1 p 1 alusel.

Riigikohus märgib, et

§ 48

lg 1 p-s 1 on antud sissenõudjale õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist, olenemata põhjustest. Riigikohus 4 käsitleb, millises ulatuses on sellisel juhul täituril õigus tasu nõuda, kuid ei mööna võimalust, et

§ 48lg 1 p 1 aluse esinemisel oleks saanud jätta täitemenetluse lõpetamata.

1. Maakohtu määrus on ka vastuoluline. Kohus leidis, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust täitemenetluse osaliseks lõpetamiseks, kuid põhjenduste järgi siiski osaliselt lõpetas täitemenetluse, samas resolutsiooniga jättis täitemenetluse lõpetamata.
2. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja kohtutäituri 23.03.2013 otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on kohustatud täitemenetluse lõpetama.
3. Seoses nii määruskaebuse kui kaebuse rahuldamisega jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäitur Risto Sepa kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Malle Seppik