KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§-st 69 ei tulene, et massimeediavahenditele juurdepääs oleks takistatud või ära võetud. Ringkonnakohtu hinnangul kaasneb paratamatult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, milleks võivad olla

§ 69

lg 2 p-des 1–5 toodud meetmed, isiku õiguste piiramine, s.t ka juurdepääsu piiramine meediale. Kuna kaebaja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid Tartu Vangla

1. aprilli
2. a käskkirja nr 6-1/188 (tl 50–50p) alusel, mis on kehtiv haldusakt, on kaebaja ilmajätmine raadio- ja televisioonisaadetest õiguspärane. Kuna mainitud käskkirja alusel paigutati kaebaja eraldi lukustatud kambrisse, ei ole tal tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 8 lg-st 4 liikumisõigust, mis on tagatud kinnipeetavatele VsKE § 8 lg 1 alusel. Tartu Vangla ei ole kohustatud kaebajat varustama temale sobivate venekeelsete ajalehtedega.

§ 30

lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Tulenevalt tõigast, et kaebaja kannab karistust Eesti Vabariigis asuvas kinnipidamisasutuses ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6 ja keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg 1 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, on mõistetav, et enamik üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ilmub eesti keeles. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (tl 63–64p) kinnitab kaebaja, et tal on võimalus lugeda venekeelset Postimeest, kuid tema peab ajakirjanduse all silmas kõike muud kui seda, mida on võimalik pakkuda Tartu Vanglal kinnipeetavatele lugemiseks.

§ 30

lg 2 ei keela kinnipeetaval tellimast isiklike vahendite arvelt endale meelepärast kirjandust. Käesoleval juhul ei ole N. Lilitškin seda võimalust kasutanud viitega asjaolule, et Tartu Vangla ei ole talle taganud tööd, mistõttu tal puuduvad rahalised vahendid ajalehtede ja ajakirjade tellimiseks.

§ 38lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga.

Juhul kui vanglal see võimalus puudub, et saa panna vanglale kohustust, mille täitmine osutuks võimatuks. 3. N. Lilitškini rohkearvulised osundused rahvusvahelistele õigusaktidele ei kummuta eelpool öeldut ja kohtule teadaolevate asjaolude pinnalt tehtud järeldusi. Kaebuse rahuldamata jätmise on tinginud eelkõige asjaolu, et Tartu Vanglat ei saa tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 kohustada sooritama toiminguid, mille sooritamiseks tal tulenevalt õigusaktidest kohustus puudub. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Madis Ernits Maili Lokk 2 Einar Vene