Obsah (6)
§ 29§ 53§ 54§ 69§ 132§ 123KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-1811 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Tõlk Väär
§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 17.10.2012.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 17.10.2012.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus 4-12-1811 kohtumenetluse 31.10.2012.a. pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates Asjaolud ja menetluskäik 21.03.2012. a on koostatud väärteoprotokoll nr AB 1285687 selle kohta, et Antonina Hynninen 21.03.2012.a kella 08:05 ajal, Pärnu linnas xxx tn x juures parkis mootorsõidukit Citroen Berlingo (reg.nr x) haljasalal ilma selle omaniku või haldaja loata, tekitades haljasalale auto rehvidega sügavad vaod, rikkudes sellega Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 21 lg 2 p 12 nõudeid. 16.04.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,12,002681 on menetlusalust isikut karistatud LS § 241 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut so 20.00 EUR. Kaebuse sisu 27.04.2012.a esitas A.Hynninen`i kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega A.Hynninen`i suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus
§ 29
lg 1 p 1, kuna teos puuduvad väärteo tunnused järgmistel põhjustel: 21.03.2012.a. koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseiniku Tanel Lips`u poolt väärteoprotokoll AB1285687, millega süüdistatakse kaebuse esitajat liiklusseaduse (LE) § 21 lg 2 p 12 rikkumises. VäärteoprotokoIIis on kohtuvälise menetleja poolt märgitud väärteo kirjelduse asukoht „x tn x ees" ja rikkumise kirjeldus „ isik parkis haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata, tekitades haljasalale auto rehvidega sügavad vaod". Kaebuse esitaja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri 21.03.2012.a. väärteoprotokolli number AB1285687 kaebuse esitaja suhtes ja lõpetada väärteomenetlus
§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse esitaja teos puuduvad väärteotunnused.
Kaebuse esitaja elab aadressil x tn x Pärnus x. korteriga elamus. Nimetatud aadressil puudub õuealal kõigi korteriomanike (sh kaebuse esitaja) mootorsõidukite jaoks parkimiskoht, ja mootorsõidukite parkimine on välja kujunenud sellisel viisil, et x tn x korteriomanikud pargivad mootorsõidukid Rohu tänavale, sõidutee äärde, korterelamu vahetusse lähedusse. 20.03.2012.a. õhtul parkis kaebuse esitaja endale kuuluva mootorsõiduki Rohu tänava sõiduteeäärde, x tn x kinnistu piirdeaia ette sõidutee äärde teepeenrale. Kaebuse esitaja poolt oli mootorsõiduk pargitud sõidutee äärde selliselt, et see ei takistaks teistel mootorsõidukitel sõiduteel liiklemist ja teepeenral selliselt, et mootorsõidukirattad ei paikneks haljasribal. Mootorsõiduki parkimise kohas x tn ääres (ala, mis jääb sõidutee ja kinnistu piirile rajatud aia vahele) ei olnud tegemist x tn x kinnistu koosseisu kuuluva maa-alaga, vaid x tn x kinnistu piir lõpeb kinnistuomaniku poolt rajatud aiaga, mistõttu ei ole õige kohtuvälise menetleja väide, et kaebuse esitajale kuulunud mootorsõiduk parkis haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Samuti ei nähtunud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollist, kelle luba oli vaja selleks, et parkida x x kinnistu ette sõidutee äärde teepeenrale. Antud maa-ala omanikus on Pärnu linn ja parkimise keeld selles asukohas ei ole vastava liiklusmärgiga märgistatud. Samuti ei kajastanud väärteoprotokolli juurde lisatud tunnistaja R K ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodest ükski foto sõiduki väidetavat rikkumist ajal ja asukohas. Fotod on tehtud hiljem, kui kaebuse esitajale oli antud korraldus eemaldada sõiduk parkimise kohast. Tunnistaja R K ülekuulamise protokolli juurde on lisatud fototabel koos 3 fotoga. Fotolt number 1 on näha, et kaebuse esitajale kuulunud mootorsõiduk on pargitud x tn x kinnistu ette aga antud fotolt ei nähtu, et mootorsõiduk oleks pargitud haljasalale, mida on märgitud väärteoprotokollis ja milles kaebuse esitajat süüdistatakse. Samuti ei nähtu fotos number 2 kaebuse esitaja poolt väidetavalt toimepandud rikkumist, kuna pildilt on näha mootorsõiduki parkimise koht ja kaebuse esitajale kuuluv mootorsõiduk on pargitud liikluseeskirjas sätestatud 2
(9)4-12-1811 nõuete kohaselt ja fotole number 3 jäädvustatud x tn x esine haljasalal (x tänava ja x x kinnistu vahele jääv haljasala) olevad mitmed rattajäljed ei tõenda, et need oleks tekitanud kaebuse esitajale kuuluva mootorsõiduki poolt. Asjaoludest nähtuvalt on väärteoprotokolli koostanud patrullpolitseinik Tanel Lips, kes jõudis sündmuskohale hiljem ja kellel ei olnud võimalik tuvastada mootorsõiduki algset parkimise asukohta, kuna menetlusalune isik teise politseiniku korraldusel sõitis selle koha pealt 2-3 m edasi. Politseinik Rainer Künnapuu, kes väidetava rikkumise avastas, samuti temaga koos patrullis olnud Katrina Saat ei ole väärteoprotokolli koostanud, vaid on käesolevas asjas tunnistajad. Kohtuväline menetleja ei saa olla samaaegselt tunnistaja.
§ 53
lg 1 kohaselt vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi.
§ 54
' lg 5 järgi vähetähtsa liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda mootorsõiduki eest vastutava isiku kirjaliku hoiatamisega, kui ta leiab, et mootorsõiduki eest vastutava isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. Antud juhul oleks piisanud hoiatusest. 16.04.2012.a. koostas kohtuväline menetleja otsuse väärteoasjas nr 2670,12,002681, jättes arvestamata kaebuse esitaja vastulaused. Kohtuväline menetleja karistas kaebuse esitajat LS § 241 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. Kohtuväline menetleja põhjendab vastulausetes märgitu mittearvestamist järgmiselt:
- „/.../ kui liiklusseadus § 21 lg 2 p 12 kohaselt ei tohi sõidukit peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata, siis ei tohi seal ka parkida sõidukit. Parkimise keeld haljasalal tuleneb otseselt seadusest ning puudub kohustus selle tähistamiseks liiklusmärkidega. Pärnu Linnavolikogu poolt 21.04.
- a vastu võetud „Avaliku korra eeskiri" § 4 p 10 kohaselt on avaliku korra tagamiseks keelatud liigelda ja parkida mootorsõidukiga tähistatud supluskohas, parkides ning mujal avalikel haljasaladel. Pärnu linn keelab parkida avalikel haljasaladel, seega puudus menetlusalusel isikul luba parkida x tn x maja ees oleval haljasalal". „/.../ Kohtuvälise menetluse käigus tunnistajana ülekuulatud Rainer Künnapuu ütluste kohaselt viibides tööülesannete täitmisel Pärnu linnas 21.03.2012 kl 08.05 ajal koos patrullpolitseinik Katrina Saat Iga nägid nad x x maja juures, kuidas üks sõiduauto pargib haljasalal. Sõiduauto riiklik numbrimärk oli x x . Rainer Künnapuu fotografeeris haljasala, millele sõiduauto riikliku numbrimärgiga x x parkis. Ülekuulamisele lisatud foto ei kajastagi konkreetset rikkumise hetke, kuid nendelt nähtub, et x tn x maja ees on haljasala. Kohtuvälise menetluse käigus tunnistajana ülekuulatud Katrina Saat ütlustest nähtub, et olles 21.03.
- a Pärnu linnas teenistusülesannete täitmisel koos patrullpolitseinik Rainer Künnapuuga patrullisid nad x tn x, kus märkasid, et x x juures pargib haljasalal Citroen Berlingo reg nr x x punas värvi. Auto oli pargitud nii, et murul olid sopased rattavaod. Asjaolu, et menetlusalune isik parkis selleks keelatud kohas, haljasalal, tõendavad nii Rainer Künnapuu kui ka Katrina Saati ütlused. "
- „/.../ Väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 1 kohaselt osaleb kohtuväline menetleja menetluses ametniku kaudu. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-69-05 öelnud, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja selle ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja, kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud. Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajana KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea. Patrullpolitseinikud Rainer Künnapuu ja Katrina Saat ei ole käesolevas väärteoasja läbi viinud ühtegi väärteomenetluse toimingut ning seega saavad nemad osaleda väärteomenetluses tunnistajatena. " Kaebuse esitaja ei nõustu väärteo otsuses märgituga ja on seisukohal, et tema poolt ei ole toime pandud LS § 21 lg 2 p 12 nimetatud rikkumist ning väärteoprotokoll on koostatud ebaseaduslikult. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormus süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Vastavalt
§ 69lg 2 p 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo 3
(9)4-12-1811 tuvastatuks. Antud juhul väärtegu ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja parkis oma mootorsõidukit ja mootorsõiduki parkimise kohas x tn x ees ei ole tegemist haljasalaga, vaid tegemist on sõidutee ja haljasala vahele jääva teepeenraga, mis on kaetud killustiku ja kruusaga. Antud ala puhul ei saa rääkida haljasalast liiklusseaduse tähenduses, veel vähem haljasalale parkimisest. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses välja toonud põhjendused kaebuse esitaja vastulausele ja on märkinud, et mootorsõidukit ei tohi ei peatada ega parkida haljasalal, kuigi kaebuse esitajat süüdistatakse LS § 21 lg 2 p 12 rikkumises, mida kohaldatakse sõiduki peatumise korral. Seega üritas kohtuväline menetleja ebaseaduslikult laiendada väärteoprotokollis märgitud süüteo kvalifitseerimise. Kaebuse esitaja tahab siinjuures viidata ja juhtida tähelepanu LS § 2, milles on ära sätestatud parkimise ja peatamise mõisted ning, mis on oma olemuselt erinevad. LS § 2 p 49 sätestab, et parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks; ja p 52, et peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Asjas ei ole vaidlust, et kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud x x kinnistu piirdeaia ees, ehk seisnud seal pikemat aega. LS § 2 p 81 sätestab ka tee mõiste, milleks on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Samuti on LS sätestatud, kuidas tohib asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida. LS § 20 lg 3 sätestab, et asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Kaebuse esitaja ongi parkinud nõuetekohaselt ja kohtuväline menetleja ei ole tõendanud vastupidist. Samuti on kohtuväline menetleja väärteootsuses viidanud Pärnu linnas kehtivale avaliku korra eeskirjale ja toonud välja p.10 märgitud sõnastuse. Kaebuse esitaja ei väidagi, et haljasalal ei tohi ei peatuda ega parkida, aga kaebuse esitaja juhib veel kord tähelepanu asjaolule, et antud ala puhul ei ole tegemist haljasalaga, mis kuulub Pärnu Linnale ja millele parkimine on ilma Pärnu Linna loata keelatud eeskirjadega. Lisaks Kaebuse esitaja on arvamusel, et kui kohaliku omavalitsuse poolt kehtestati avaliku korra eeskiri, peeti haljasalana Pärnu linna haldusterritooriumil eelkõige silmas siiski maa-alasid, millel kasvab muru. Kaebuse lisatud fotodelt on näha, et vaidlusalune koht on korduvalt sissesõidetud teiste sõidukite poolt ja tegemist on teeäärse kraavi omavolilisest kinnipanemisest tekitatud alaga, mis on eelnevalt olnud sõidutee ääreosa. Kaebuse esitaja jätkuvalt seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole tõendatud, et fotole jäädvustatud rattajäljed kuuluvad kaebuse esitaja mootorsõidukileja seda enam, et sündmuskohale jõudnud patrullpolitseinik Tanel Lips, kelle koostatud oli väärteoprotokoll ja, kes jõudis sündmuskohale hiljem, ei olnud tal võimalik tuvastada rikkumist, milles süüdistatakse kaebuse esitajat väärteoprotokollis. Kohtuväline isik otsuses tunnistab isegi, et Kaebuse esitaja sõiduki paiknemistväidetaval haljasalal ei kajasta politseipatrulli poolt tehtud fotod. Väärteo otsuses on märgitud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Menetlusalune isik on seisukohal, et tegemist ei olnud tahtlikkusega ja kohtuvälise menetleja poolt ei ole see tõendatud, vaid kohtuväline menetleja toetub patrullis olevate politseinike oletusele ja spekulatsioonile. Tuginedes eeltoodule on kaebuse esitaja seisukohal, et antud väärteootsus on ebaseaduslik. Samuti on otsus õigusvastane ka selle tõttu, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kas süütegu pandi kaebuse esitaja poolt toime ikka tahtlikult. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
§ 132
lg 3 palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 16.04.2012.a otsus väärteoasjas nr 2670,12,002681 Antonina Hynninen`i suhtes ja lõpetada väärteomenetlus
§ 29lg 1 p 1, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. 4
(9)4-12-1811 Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi` oma 09.05.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et menetleja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: Kaitsja toob kaebuses välja, et väärtegu ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja selle väitega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. Otsuses on kirjas millistest tõenditest nähtuvalt leidis kohtuväline menetleja, et väärtegu on tõendatud. Nimelt väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja Rainer Künnapuu ja tunnistaja Kairina Saat ütlustega ning fotodega. Kaebuses on märgitud, et eesti keeles on mõistetel „haljasala" ja „haljasriba" erinev tähendus erinevate seaduste järgi. Eeelpoolnimetatud mõistetele ei ole ühegi Eestis kehtiva seadustega kindlaks määratud definitsioone antud. Õigusaktides kasutatakse mõisteid, näiteks liiklusseaduses haljasala, kuid mõiste seletus puudub. Eesti keele seletav sõnaraamat, mis on kättesaadav internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/, defineerib neid mõisteid järgmiselt: haljasala - muru, lillede, puude ja põõsastega kaetud ala linnas vm. asulas; haljasriba - suhteliselt pikk ja kitsas haljasala. Seega on mõiste üldkasutatav ning üldteada, millest saadakse ühiskonnas aru ühtviisi. Kaebuses on kirjutatud, et kohtuväline menetleja on väärteootsuses välja toonud põhjendused kaebuse esitaja vastulausele ja on märkinud, et mootorsõidukit ei tohi peatada ega parkida haljasalal, kuigi kaebuse esitajat süüdistatakse LS § 21 lg 2 p 12 rikkumises, mida kohaldatakse sõiduki peatumise korral. Seega üritas kohtuväline menetleja ebaseaduslikult laiendada väärteoprotokollis märgitud süüteo kvalifitseerimist. Selline kaitsja väide on kohut eksitav. Kvalifikatsiooni ega ka rikutud õigusnormi ei ole kohtuvälise menetluse käigus muudetud ega laiendatud. Otsuses on kõigest selgitatud, miks ei tohi haljasalal parkida, kui seal peatumine keelatud on. Lisaks on veel kaebuses kirjutatud, et väärteootsuses on märgitud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Menetlusalune isik on seisukohal, et tegemist ei olnud tahtlikkusega ja kohtuvälise menetleja poolt ei ole see tõendatud, vaid kohtuväline menetleja toetub patrullis olevate politseinike oletustele ja spekulatsioonidele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik kavatsetult parkis oma auto x tn x ees olevale haljasalale. Ka kaebuses on märgitud, et 20.03.2012. a õhtul, seega väärteo tuvastamisele eelneval päeval, parkis kaebuse esitaja endale kuuluva mootorsõiduki x tänava sõiduteeäärde, x tn x kinnistu piirdeaia ette sõidutee äärde. Järelikult menetlusalune isik ettekavatsetult jättis oma sõiduki seisma kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks - parkis sõiduki. Karistusseadustik § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Lisaks peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et karistusseadustik § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. . Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes väärteomenetluse seadustikust § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta Antonina Hynninen`i kaebus rahuldamata ja 16.04.2012. a tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,12,002681 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et 20 märtsi õhtul parkis auto x x oma maja vastu. 21 märtsi hommikul kell 7.45 tulin välja oma majast istusin autosse, kinnitasin turvavöö kui minust sõitis mööda politseiauto, meesterahvas näitas mulle käega, et ma ei hakkaks liikuma. Politseinik tuli minu auto juurde ja palus mul esitada dokumendid. Küsisin mis põhjusel pean esitama dokumendid. Andsin dokumendid ja ta läks politseiautosse. Politseinik tuli minu juurde tagasi ja ütles, et 5
(9)4-12-1811 rikkusin x x maja juures muru, haljasala. X x maja omanik pani sinna haljasalale kaks telliskivi. Ma seletasin politseinikule, et majaomaniku territoorium on aia taga ja kaks telliskivi ei ole paigaldanud linn ja need on ebaseaduslikult pandud . Politsei palus, et ma auto ümber pargiksin, et fotosid teha. Siis tuli teine politseiauto, kutsuti mind välja ja hakati fotografeerima. Mina palusin vaadata minu autorataste ja rehvide laiust ja võrrelda neid nende jälgedega, et need on hoopis teised jäljed. Neid ei huvitanud see. Tegid fotod ära ja sõitsid minema. Ma ei vaadanud kella aga siis tuli kolmas politseiauto ja need kaks sõitsid ära. Kolmas politseiauto mis tuli seal palus politseinik, et istuksin nende autosse ja näitasid protokolli. Nad ütlesid, et rikkusin nõudeid sellel haljasalal. Nad tutvustasid mulle protokolli ja ütlesid, et rikkusin x x maja territooriumil haljasala. Mina ütlesin, et kõik autod seisavad seal kus minu autogi seisab, et minu auto samamoodi seisab seal. Politseinikud selle peale ütlesid, et see on selle maja territoorium. Mina ütlesin, et x x maja territoorium on kuni aiani ja seal on kraav. Tunnistaja Katrina Saat, kinnitas, et 21.03.2012 patrullisime x tänaval koos patrullpolitseinik R. Künnapuu`ga. x tn x maja ees nägime seisis punast värvi Citröen Berlingo mis oli pargitud sõidu tee ja haljasalale. Märkasime, et naisterahvas tuli auto juurde ja puhastas autoklaase. Soovisime temaga vestelda ning läksin naisterahva juurde ja küsisin miks ta pargib haljasalal ja palusin, et ta esitaks oma dokumendid. Alguses ta ei tahtnud üldse dokumente anda, küsis miks te neid tahate, et ta ei ole midagi teinud. Ütlesin, et te pargite siin kus ei tohi ja selgitasin, et soovin kontrollida dokumente. Ta ägestus ja ei saanud aru mis ta on valesti teinud. Palusin ka paarilist ning viimane tuli temaga vestlema. Naine ägestus, istus autosse ja ta lihtsalt tõmbas ukse kinni ja ei olnud nõus meiega rääkima ja eiras meid. Minu paariline vestles temaga edasi kas läbi avatud autoklaasi või autoukse. Mingil momendil sõitis ta sealt kohalt ära ja ei kinnitanud turvavööd. Siis andis paariline märku, et ma fotoaparaadiga pilti teeksin kuna fotoaparaat ei töötanud kutsusime teise politseiekipaaži kes fotografeeris autot kuid seda hiljem kui auto oli ära liikunud sündmuskohalt. x x majast tuli mees rääkima, et see on pidev probleem, et see naisterahvas sinna pargib ja sinna on sopp tekkinud. Ta on ka varem öelnud, et ta pargiks mujale. Tunnistaja näitab fotol nr 2 et kaebuse esitaja auto vasakpoolsed rattad paiknesid asfaldi peal, parempoolsed rattad asusid lume pool, Tunnistaja kinnitas, et ei olnud eesmärk asja menetleda, vaid eesmärk oli suhelda inimesega ja selgitada olukorda. Tunnistaja Rainer Künnapuu kinnitas, et patrullis 21.03.2012 a x piirkonnas x tänaval koos Katrina Saat´ga ning patrullimise käigus keerasid x tänavalt x tänaval, kui nägid, et punane kaubik parkis haljasalal. Naisterahvas oli auto juures ja puhastas auto aknaid. Peatusin ja Katrina Saat läks välja märkust tegema, et miks haljas alale auto on pargitud. Nad vestlesid ja Katrina Saat andis käega märku ning tahtis mind appi. Läksin välja ja ta ütles, et ta ei saa aru. Selgitasin menetlusalusele isikule, kes ma olen ja rääkisin vene keeles jutu ära. Tema jäi aga endale kindlaks, et ta ei pargi vale kohapeal. Läks aega, et talt dokumendid kätte saada ning välja selgitada isiku andmed. Minu nägemus oli see, et ta ei tahtnud aru saada sellest, et ta vales kohas pargib. Seal oli värske rohi kasvamas. Vaidluse keskel istus ta autosse. Ma ütlesin paarilisele, et too fotoaparaat, et pilti teha kuidas auto on parkinud. Selle peale pani ta käigu sisse ja sõitis edasi. Teised autod olid normaalselt pargitud ja ta sõitis ka sinna edasi kus teised autod parkisid. x x majast tuli meesterahvas ja küsisin kas ta nägi kui naisterahvas sinna parkis.? Ta ütles, et on ka varem selgitanud, et ära pargi sinna ja tema hooldab seda. Oli konflikt juba varem sellel teemal. Peale seda ta loobus sellest. Meesterahvas ütles, et kevadel maapind taheneb ja teeb olukorra paremaks. Tunnistaja kinnitas, et fotod on tehtud pärast, kui menetlusalune isik edasi sõitis, fotoaparaadil oli probleem mälukaardiga, kutsusime teise ekipaaži, et nad fotoaparaadi tooksid. Kui ta edasi sõitis ei pannud ta turvavööd peale ja oli näha, et ta on konflikte inimene. Siis ma arvasin, et asi jõuab nii kui nii 6
(9)4-12-1811 kohtusse peab olema kaks tunnistajat. Veel kinnitas tunnistaja, et kraavis all pool oli lumi ja seal üleval tee pool oli roheline ala, muru oli välja sulanud. Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid kaebuse esitaja suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et väärteo koosseis ei ole täidetud kuna väärteoprotokollis antud teo kirjeldus ei vasta tegelikkusele. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud tunnistajate ütlustega, fotodega, väärteoprotokolli ja sellele esitatud vastulausega. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kaebuse esitajale heidetakse ette, et ta 21.03.2011 a kella 08.05 paiku Pärnu linnas x tn x ees parkis Citoen Berlingo reg.nr x x haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata tekitades haljasalale auto rehvidega sügavad vaod rikkudes sellega LS § 21 lg 2 p 12 nõudeid. Kaebajale oli koostatud väärteoprotokoll nimetatud nõuete rikkumise eest. Antonina Hunninen oma kaebuses vaidlustab nimetatud rikkumise täies ulatuses, kuid ei eita asjaolu, et tema sõiduk oli pargitud x tn x kinnistu piirdeaia ees. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et Antonina Hynninen`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Riigikohtu praktikas on leitud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.06.2006.a määrus nr 3-1-2-2-06), et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Riigikohus on selgitanud, et sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Samuti on Riigikohus selgitanud, et olles küll formaalses mõttes haldusakt on kohtuvälise menetleja otsus sisuliselt ehk materiaalselt käsitatav jurisdiktsioonilise aktina. Siit järeldub, et ka väärteootsuses sisalduv väärteo kirjeldus peab kajastama kõiki asjas tuvastatud asjaolusid vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile. Seega kohtul tuleb isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohtuliku uurimise käigus tunnistajad Rainer Künnapuu, Katrina Saat ja kaebuse esitaja andsid samasisulisi ütlusi selle kohta, et sõiduauto Citroen Berlingo oli 7
(9)4-12-1811 pargitud x x maja ette, samas tunnistaja Rainer Künnapuu leidis, et auto oli pargitud haljasalal, Katrina Saat kinnitas, et auto oli pargitud kahe rattaga asfaldile ja kahe rattaga haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata, kaebuse esitaja kinnitas, et auto oli pargitud teepeenrale mitte haljasalale. Seega kaebuse keskseks teemaks on vaidluse sisu lahendamisel vajadus kohtul tuvastada kas väärteoprotokollis rikkumise kirjeldus on kooskõlas faktiliste ja menetluslike asjaoludega ning seejärel kui on tuvastatud et auto oli pargitud haljasalale tuleb võtta seisukoht, kas kaebaja on rikkunud Liiklusseaduse § 21 lg 2 p 12 nõudeid. Teeseaduse § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Sama paragrahvi lg 2 muuhulgas fikseerib, et tee moodustab ka teepeenar, p.2 muude rajatiste osas on kraav, haljasala ning eraldus või haljasriba. Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. LS § 2 p 81 järgi on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Kohtu hinnangul nii haljasala kui ka teepeenra kohta puudub liiklusalastes õigusaktides legaaldefinitsioon. Samas kohtupraktikas on lähtutud haljasala kui ka teepeenra tavapärasest ja loogilisest elukäsitlusest. Kohtu hinnangul teepeenar kuulub oma olemuselt tee-ehituslike teeosiste hulka ning seetõttu võib järeldada, et teepeenar on tee ehituse käigus rajatud teeosa. See tähendab, et teepeenar ei saa põhimõtteliselt tekkida isetekkelisel moel, vaid teepeenar on tee ehituse käigus või peale kõvakattetööde lõpetamist rajatud. Seega teeb kohus järelduse, et peale kõvakatte tee (asfaldi) lõppemist algab teepeenar, mitte muldkeha. Nimetatud seisukohta kinnitab ka visuaalselt jälgitavad fototabelid nr 2 ja ( tl 14 ja 15 fototabelid ) kus x x kinnistu ees on näha purustatud kruusa ja killustiku segu koos kasepuudelt langenud okstega. Väärteoprotokollis on fikseeritud, et sõiduk oli pargitud x tn x ees, mis on tuvastatud toimikus oleva fotoga nr 1. Foto nr 2-st nähtub, et sõiduk on pargitud täielikult nelja rattaga asfaltteele. Samas rikkumise kirjeldus väärteoprtokollis, et sõiduk on pargitud omaniku või valdaja loata haljsalale ei vasta fotode nr 1 ja 2 nähtule. Kohtuliku uurimise käigus kinnitasid tunnistajad, et neil ei õnnestunud fofosid teha fotoaparaadi rikke tõttu ja selleks kutsuti teine ekipaaz , kes tegi fotod peale seda kui sõiduk oli pargitud teise kohta. Tunnistaja Katrina Saat andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et auto vasakpoolsed rattad paiknesid algselt asfaldil ja parempoolsed rattad asusid lume pool,tunnistaja Rainer Künnapuu kinnitas, et sõiduk paiknes haljasalal, kaebuse esitaja tõendas, et sõiduk oli pargitud teepeenrale. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormus süüdistusfunktsiooni kandjal s.o kohtuvälisel menetlejal ning vastavalt
§ 69
lg p.3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima millistele tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo toimepanemise tuvastatuks. Kohtul kohtuliku uurimise käigus ei olnud võimalik üheselt välja selgitada sõiduki algne paiknemine. Foto nr 3 on näha mitmeid sõiduki rehvi jälgi, kohtuväline menetleja kelle kohustus oleks täpselt fikseerida sõiduki jäljed, vajaduse korral fotografeerida sõiduki rehvi muster neid toiminguid nõuetekohaselt ei teinud. 8
(9)4-12-1811 Kohtuväline menetleja on väärteootsuses viidanud, et parkimise keeld haljasalal tuleneb otseselt seadusest ning puudub kohustus selle tähistamiseks liiklusmärkidega. Pärnu Linnavolikogu poolt 21.04.2005 a vastu võetud „Avaliku korra eeskiri“ § 4 p 10 kohaselt on avaliku korra tagamiseks keelatud liigelda ja parkida mootorsõidukitega tähistatud supluskohas, parkides ning mujal avalikel haljasaladel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja ülalnimetatud seisukohaga, seega vaidlust ei ole selles, et haljasalal ei tohi ei peatada ega parkida, vaid kohtu hinnangul pole üheselt tõendamist leidnud, et on tegemist haljasalaga. Omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra eeskirja kohaselt, peetakse avalikke haljasalasid Pärnu linna haldusterritooriumil eelkõige silmas neid maa-alasid, millel kasvab muru. Kaebuse lisatud ja väärteo materjalides olevatelt fotodelt on näha, et vaidlusalune teeäär on korduvalt sissesõidetud teiste sõidukite poolt seega tegemist on teepeenraga, mitte haljasalaga selles mõttes mida omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra eeskirjades on kirjeldatud. Kohus on seisukohal, et isiku suhtes süüteo vastutuse kohaldamine on isiku põhiõiguste riive intensiivsuselt ultima ratio abinõu ning seda saab kaebuse esitaja suhtes aktsessoorselt tema poolt pandud väärteovastutusega kohaldada ainult siis, kui kogutud tõendite analüüsi pinnalt tekib kohtul ilma mistahes kõrvaldamata kahtlustuseta tõsikindel siseveendumus, et kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu ületab karistusõigusnormis selle rakendamiseks ettenähtud künnise. Antud kaebuse lahendamisel esitatud ja kohtulikul uurimisel analüüsitud tõendite pinnalt kohtul sellist veendumust ei tekkinud, et isik oleks vastuvaidlematult parkinud sõiduki ilma omaniku või haldaja loata haljasalale. Lähtudes Riigikohtu lahendist (3-1-1-74-10) kui kohus on analüüsinud süüteokoosseisu objektiivsest külge ja leidnud kontrollitasandil tuvastamisele kuuluva nõutava tunnuse puudumise, siis puudub kohtul alus siirduda järgmisele kontrollitasandile see tähendab puudub alus edasi analüüsida subjektiivset teokoosseisu, sealt edasi kontrollida õigusvastasust ning kaebuse esitaja süü tasandit. Kohus leiab, et Antonina Hynninen`i kaebus tuleb rahuldada ning tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi poolt 16.04.2012.a väärteoasjas nr 2670,12,002681 tehtud üldmenetluse otsus täies ulatuses ja lõpetada Antonina Hynninen`i suhtes väärteomenetlus
§ 29lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Igor Pütsep Kohtunik 9
(9)