) § 11 lg 2 p-le 1 tegutsema avalikes huvides, mis tähendab, et tema tegevus peab olema kasulik kogu ühiskonnale tervikuna või kasusaajate sihtgrupile. Avalik huvi tähendab maksimaalselt laia isikute ringi kaasamist ühiskonna kui terviku eesmärkide saavutamisele. Taotluse esitamise ajal on ühingul vaid 2 liiget, kes tulenevalt põhikirjast otsustavad ühingu tegevuse üle ja juhivad selle igapäevast elu. Avalikes huvides tegutsev ühing võib oma ühiskondlikke tegevusi toetada majandustegevusest saadud tuluga, mis samas ei või olla peamiseks tegevuseks. Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 279 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord, nimekirja koostamiseks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus, samuti liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord” (edaspidi Kord) lisas 1 toodud vormi TMIN kohase taotluse andmetel tegeleb ühing ettevõtlusega, mis seisneb etenduste andmises, mis ei toimu tasuta ega turuhinnast madalama hinnaga. MTÜ Kinoteater tegevus ei toimu avalikes huvides, vaid oma erialaga seotud kitsa isikute ringi huvides. Seda kinnitab ka ühing oma nimekirja kandmise taotluses, märkides, et lavakunstikooli lõpetajatele, kes ei leia kohta olemasolevates teatrites, luuakse võimalused loovaks tööks ja eneseväljenduseks. Järelikult ei toimu ühingu tegevus
Vastavalt
lg 2 p-le 2 kantakse nimekirja ühing, mis on heategevuslik, s.t pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust. Põhikirja kohaselt on MTÜ Kinoteater eesmärgiks viljeleda ja arendada kultuurialast tegevust ning teenindada sellega elanikkonda. Oma eesmärgi saavutamiseks teostatakse kasumit mittetaotlevalt järgmisi tegevusi: töötatakse välja ja arendatakse erinevaid kultuuriprojekte; rikastatakse teatrikeelt uute väljendusvahenditega; organiseeritakse seminare, festivale, 2
Mõne üksiku ürituse või tegevuse korraldamine, mida võib heategevuslikuks lugeda (senise tegutsemisaja jooksul ei kvalifitseeru ükski neist selliseks), ei muuda ühingut veel heategevuslikuks, niisugune tegevus peab olema valdav. TMIN taotluse tulude ja kulude aruandest nähtub, et kogutulust 14 800 eurot moodustab ettevõtlustulu 71%, mis laekub põhiliselt tasuliste ürituste korraldamisest ja tasuliste teenuste osutamisest. Oluline on, et ühingu registreerimisest 21.12.2011 kuni taotluse esitamiseni on tasutud töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasudeks 2000 eurot. Seega ei tegele ühing heategevusega, vaid ettevõtlusega. PMTK esitas asjatundjate komisjonile põhjendused, miks ühingut ei esitata nimekirja kandmiseks. Asjatundjate komisjon soovitas küll 27.02.2012 esitada ühing nimekirja kandmiseks, kuid ei põhjendanud, mis asjaoludel komisjoni liikmed PMTK arvamusest erinevale järeldusele jõudsid. Kuna PMTK on tuvastanud ilmselgeid vastuolusid
§-ga 11, ei saa ühingut nimekirja kanda. 4. MTÜ Kinoteater esitas 22.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PMTK 31.05.2012 otsus nr 12.2-6/69-3 ja kohustada vastustajat esitama MTÜ Kinoteater tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kandmiseks. Kaebuse kohaselt on MTA veebilehel toodud selgitustes nimetatud kunsti ja kultuuri avalikes huvides tegevusaladeks. Kultuuriühingu sihtrühmaks ei saa olemuslikult olla üksnes loovisikud või tehniline personal, vaid eelkõige on selleks publik. 3
lg 2 p 6 kohaselt ei tohi töötasud ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. Taotluses toodud prognoositavas eelarves moodustasid tööjõukulud koos maksudega vaid viiendiku, esimesel poolaastal pole töötasusid vahendite puudumisel üldse makstud. Kitsaks ei saa pidada ka võimalike toetusstipendiumide saajate ringi, kuna sellist infot MTA-le esitatud pole ja saajate ring pole veel väljagi kujunenud, sõltudes vahendite mahust, ning vaid ühes kultuurivaldkonnas tegutsedes ei saagi toetatavate isikute hulk olla lõputu. Seadusest, otsusest ega vastustaja senisest praktikast ei selgu, kuidas defineeritakse MTA loetletud „kasulikku tegevust”, „ühiskonda tervikuna” ja „ühiskonna kui terviku eesmärke” ning milliste tunnuste järgi neid avalikes huvides tegutsemise hindamisel mõõdetakse. Samuti on küsitav, kas mõistete defineerimine on üldse vastustaja pädevuses, sest ühiskonna ja sihtrühmade vajadusi ritta seadma hakates astub maksuhaldur poliitika kujundaja rolli. Seadusandja on lähtunud
puhul kodanikuühiskonna põhimõtetest ja eeldanud, et tegusad kodanikud teavad ise, mida nemad, kogukond ja ühiskond vajavad ning maksuhalduri rolliks jääbki hinnata vaid ühingute formaalset vastavust seaduse nõuetele. Nii tavatähenduses kui põhiseaduse valguses on kultuuri säilimine riigi ja ühiskonna huvides, sellega kaebaja tegeleb – järelikult on avalikes huvides tegutsemise kriteerium täidetud. MTA ei täpsusta, mida ta peab või ei pea „heategevuslikeks projektideks ja tegevusteks”.
lg 2 p 2 sätestab, et ühing on heategevuslik, s.t pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust. Kaebaja vastab sellele nõudele, kuna taotluses ja kaebuses esitatu põhjal tegutsetakse üheselt kasumit mittetaotleval viisil, makstakse sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust, tehakse soodustusi vähemkindlustatud isikutele ja hoitakse piletihind madalal. Ühe või teise tunnuse osakaalu kogu tegevusest seadus ette ei näe. Vaidlustatud otsuse põhjendustest pole võimalik tuletada, milline peaks ühingu tegevus olema, et olla avalikes huvides ja heategevuslik. Kõue mõisas 11.05.2012 toimunud etendus oli ühekordne tellimustöö, mis polnud kaebaja enda organiseeritud ning kus põhiteenuseks oli kõrvalises kohas asuva mõisa avamise puhuks korraldatud 4-5-tunnine õhtusöök hinnaga 45 eurot, millest etendus oli üks 1-tunnine osa. Seda ega teisi üksikuid näiteid ei saa kuidagi laiendada kaebaja tegevusele tervikuna ja sügisest 2012 toimunud kümnekonna ürituse hinnad pole kunagi ületanud 7 eurot. Kuid kaebaja tegevust ei saaks pidada kasumit taotlevaks isegi siis, kui pilet maksaks 15 eurot, sest reeglina peaks teatrite rahastamispoliitika järgi teenitama omatuluga (sh piletihind, sponsorlus ja reklaamitulud) tasa 1/3 kõigist kuludest. Sellest järeldub, et kui kõik kulud katta vaid piletitulust ja tahta ka kasumit teenida, peaks piletihinnad olema 50-100 eurot. Seega on kaebaja hinnad vastavuses
Mingeid toetusi maksumaksja rahast pole kaebaja saanud. Kaebaja põhikirja p-dest 1.2 ja 1.3 on selgelt loetav või tuletatav, et ühingu sihtrühmaks on elanikkond laiemalt ja noored kultuuritegelased kitsamalt, samuti märgiti taotluses sihtrühmana noorem publik. Laiemalt on kultuuriorganisatsiooni sihtrühmaks ju kõik huvilised, keda ei annagi teistmoodi kirjeldada, ning huvilistele kättesaadavate kultuurielamuste pakkumises seisneb mõneti ka nende toetamine. Toetusi pole seni makstud nii vahendite puuduse kui ka selle tõttu, et maksuvabade stipendiumide maksmise üheks eelduseks on nimekirja kuulumine. Asjakohane pole põhjendus, et kuna ühingu tuludest 71% moodustub tasuliste ürituste korraldamisest ja tasuliste teenuste osutamisest, ei tegeleta 4
lg 2 p 2 alusel saab heategevuslikkust hinnata üksnes kulutatud ressursside, mitte tulude struktuuri järgi ning ressursside juures tuleks arvesse võtta vabatahtlikku tööd, mida TMIN vorm ei võimalda näidata, kuid mille alusel on kaebaja seni tegutsenud. Selgelt mõeldamatu on „mõõdetavalt ja koguseliselt“ tõendada, missugust kasu Eesti rahvas saab kultuurist või ka keskkonnast, spordist või loomakaitsest. Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ka piiritletud liikmeskonnaga seltsidele pole omane mingisugune erilisem toetamine ja vajaduste rahuldamine, vaid ikkagi ühe kunstivormi viljelemine ja avalik esitamine, kusjuures teenus pole oluliselt „heategevuslikum“. Õige ei ole vastustaja väide, et vahemikus 21.12.2011 - 15.01.2012 on kaebaja maksnud töövõi teenustasudeks 2000 eurot. Taotluse p-s 22 on kaebaja ekslikult märkinud 2000 eurot, mis on kogu aasta eelarve ja eeldatav töötasumaht, tegelikult töötasusid kellelegi ei makstud. Aastas kokku 2000 euro töötasudeks maksmine, kusjuures tegu pole juhatuse liikmete ega palgatöötajatega, ei välista nimekirja kandmist. Kohtumenetluses kaebaja esindajaks oleva Alari Rammoga sõlmitud tööleping näeb ette tasustamise tehtud töötundide alusel. A. Rammoga sõlmitud töölepingu alusel pole viidatud perioodil väljamakseid tehtud, seega pole tekkinud ka maksukohustust ega võlgnevusi deklaratsioonide esitamisel ja maksusummade tasumisel. Isegi kui kaebaja tegeleks ettevõtlusega, poleks seegi vastuolus seaduse nõuetega, sest kuni 90% kasumist kasutatakse vastavalt
§-le 11 lg 4 p 3 põhikirjalistel eesmärkidel. 2011. aasta 7 tööpäeva jooksul (arvates kaebaja registrisse kandmisest 21.12.2011) ei olnudki kaebajal kulusid, seega pole tulemit kasutatud põhikirjale või seaduse nõuetele mittevastavalt. Jooksva aasta osas saigi kaebaja taotluse esitamise aega (16.01.2012) arvestades esitada üksnes prognoositavaid tulusid ja kulusid. Ebapiisav on MTA selgitus, miks ei arvestatud asjatundjate komisjoni soovitusega kaebaja nimekirja kanda. Ekslik on vastustaja väide, et komisjon ei põhjenda oma arvamusi: arutelu toimub, ent seda ei protokollita. See ei muuda aga komisjoni seisukohta olematuks või tähtsusetuks, kuna komisjon ja maksuhaldur tegid oma otsused sama informatsiooni põhjal. Kuigi
lg 1 näeb ette komisjoni arvamuse soovituslikkuse, kinnitab komisjoni kaalukamat rolli vastava seadusemuudatuse seletuskiri: „Komisjon määrab kindlaks, kas ühing tegutseb avalikes huvides heategevuslikel eesmärkidel. Praktika lubab järeldada, et ainuüksi maksuhaldurile esitatud avalduse ja muude dokumentide põhjal ei ole seda alati võimalik kindlaks teha.” Eelnõu esimesel lugemisel 05.04.2006 Riigikogus selgitas rahandusminister, et komisjon on maksuhaldurile ja valitsusele abistavaks organiks, sinna hakkavad kuuluma ainult mittetulundusühingute ja nende liitude esindajatest koosnevad eksperdid, kes annavadki sisulise hinnangu selle kohta, kas konkreetne nimekirja saada soovija tegutseb avalikes huvides või mitte. 5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Üksnes kultuurivaldkonnas tegutsemine pole piisav kinnitamaks, et ühing on loodud ja tegutseb avalikes huvides. Üheks avalikes huvides tegutsemise tunnuseks on, et tegutsemisega hõlmatakse maksimaalselt laia isikute ringi, kuid kaebajal on ainult kaks liiget, kes tegelevad ühingu kaudu peamiselt tasuliste etenduste andmisega, mis pole turuhinnast madalama hinnaga ja moodustab 71% kaebaja tuludest. See pole kooskõlas
lg 4 p-ga 3, mille kohaselt tuleb ühingu poolt ettevõtlusega tegelemisel vähemalt 90% kasumist kasutada põhikirjalistel eesmärkidel. Taotluse p-st 22 nähtuvalt ei kulutanud kaebaja
lg 2 p-s 2 sätestatud heategevus on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada konkreetseid asjaolusid arvesse võttes. Ühingu heategevuslike eesmärkide tõendamiseks peab põhikirjast selgelt tulenema sihtrühm, keda heategevuslikult toetatakse, kaebaja põhikirjast seda ei tulene. Kaebusest nähtuvalt pole kaebaja ka ise suuteline sihtrühma selgelt määratlema.
lg 2 p 2 kohaselt peab ühing nimekirja kandmiseks olema heategevuslik, s.t peab juba taotluse esitamise ajal tegutsema heategevuslikult. Taotluses toodud varasemate ja tulevikus planeeritavate tegevuste seas pole aga ühtegi heategevuslikku projekti ega tegevust. Taotlusest ja põhikirjast ilmneb pigem, et ühing tegeleb ettevõtluse eesmärgil etenduste andmisega ja püsiva tegevuskoha otsimisega, tegemist on erateatriga. Seni pole ühing kellelegi toetusi maksnud. Kaebaja väitel teeb ta soodustusi vähemkindlustatud isikutele, kuid pole esitanud andmeid, kellele soodustusi on tehtud. Tegutsemine kasumit taotlemata ei muuda ühingu tegevust heategevuslikuks, selline tegutsemisviis on tavapärane kõikidele mittetulundusühingutele. Heategevuslik tegutsemine tähendab seda, et konkreetne sihtrühm saab ühingu tegevuse tulemusena mingit reaalselt tuvastatavat kasu. Ühingu tegevust ei muuda heategevuslikuks üksnes laiemas mõttes ühiskonnaelu edendamisega tegelemine. Kaebaja etenduste eest võetav tasu pole selline, mida saab pidada heategevuslikuks. Arvestades, et ühing on andnud vähe etendusi, on piletihinna heategevuslikkuse määratlemisel oluline võtta arvesse iga etendust, sh ka 11.05.2012 15-eurose piletihinnaga etendust. Otsuses toodud väide, mille kohaselt vahemikus 21.12.2011-15.01.2012 on kaebaja maksnud töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasudeks 2000 eurot, tuleneb kaebaja taotluse p-st 21, kus kaebaja on märkinud, et taotluse esitamise seisuga on 2012. a makstud töö- või teenustasusid kokku 2000 eurot ja 2011. a 0 eurot. Nimekirja kandmine on õiguspärane üksnes
nõuete täidetuse korral, mistõttu asjatundjate komisjoni soovituse järgimine oleks viinud õigusvastase otsuse tegemiseni. Kõik komisjoni liikmed, sh kaebaja esindaja A. R on allkirjastanud protokolli ning sellega kinnitanud, et protokoll on õige ja sisaldab koosolekul arutatut. Kui mõni komisjoni liige leidis, et protokoll polnud täielik, oli tal võimalus jätta protokoll allkirjastamata või esitada omapoolne eriarvamus protokolli sisu kohta. Seda pole aga tehtud. Vastustaja arvestas otsust tehes kõiki asjaolusid, sealhulgas asjatundjate komisjoni soovitust. Kuna aga tuvastati ilmselged vastuolud
§-ga 11, siis polnud võimalik komisjoni soovitust järgida.
lg 1 annab asjatundjate komisjonile üksnes soovituse andmise õiguse, seadus ei sätesta, et see soovitus oleks kohustusliku iseloomuga. Kaebaja ja A. R vahel sõlmitud töölepingust nähtub, et ühingul on alates 01.04.2012 olnud töötaja, kellele töölepingu p 2.
-le on tulumaksu kinnipidaja kohustatud hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks kandma kinnipeetud tulumaksu üle MTA pangakontole ja esitama maksudeklaratsiooni (§ 40 lg 4 ja lg 5). Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja ei kanta ühingut, kes on korduvalt jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega (§ 11 lg 4 p 6). Maksuhalduri andmetel pole kaebaja 21.09.2012 6
Kohus nõustub otsuses selle seisukoha kinnitamiseks esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 165 lg 2 alusel korrata. MTÜS § 1 sätestab, et mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (lg 1); mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kasumit ei või jaotada oma liikmete vahel (lg 2).Vastavalt
lg 2 p-dele 1 ja 2 kantakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja mittetulundusühing, mis tegutseb avalikes huvides ning on heategevuslik, s.t pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust. Etenduste andmisega kultuuri edendamine iseenesest ei tee ühestki ühingust heategevuslikku ühendust – kultuuri edendamisega tegelevad ka kutselised teatrid, mis pole heategevuslikud asutused. Ka kutseliste teatrite piletihindadest mõnevõrra madalamate piletihindadega etenduste korraldamine ei tee kaebajast heategevuslikku ühingut, kasumit taotlemata tegutsemine ongi MTÜS § 1 lg 1 ja 2 järgi omane kõikidele mittetulundusühingutele. Heategevuslik on niisugune tegutsemine, kus konkreetne sihtrühm saab ühingu tegevuse tulemusena mingit reaalselt tuvastatavat kasu. Kaebaja tegevus pole suunatud isikute hobitegevusele ja selle tutvustamisele laiemale publikule, vaid noortele algajatele näitlejatele, lavastajatele ja teistele lavakunstikooli lõpetajatele eneseväljendusvõimaluse ehk töö leidmisele. Ent näitlejatele, lavastajatele ja teistele töötajatele töö võimaldamine on ka kutseliste teatrite ülesanne. Algajate loomeinimeste poolt antavad etendused pole kunstiliselt kvaliteedilt kindlasti võrreldavad kutseliste teatrite etendustega, ka puuduvad seal publikut juba ainuüksi oma nimega ligi meelitavad tippnäitlejad ja -lavastajad. Just nendel põhjustel – ja mitte väidetava publikule suunatud heategevuse pärast – ongi kaebajate korraldatavate etenduste piletihinnad kutseliste teatrite omadest mõnevõrra madalamad (v.a Kõue mõisa etendus), sest potentsiaalne publik lihtsalt poleks nõus kõrgemat piletihinda maksma. Ekslik on kaebaja seisukoht, et asjatundjate komisjoni soovitus esitada kaebaja Vabariigi Valitsusele kõnealusesse nimekirja kandmiseks oli vastustajale täitmiseks kohustuslik, kuna komisjoni kaalukamat rolli kinnitavad vastava seadusemuudatuse seletuskiri ja rahandusministri selgitus eelnõu esimesel lugemisel. Kui seadusandja soov oleks olnud asjatundjate komisjonile kõnealuses küsimuses otsustusõiguse andmine, siis oleks seaduse tekstis komisjoni soovituse asemel kirjas komisjoni otsus. Komisjoni 27.02.2012 koosoleku protokollist nähtuvalt pole komisjon enda soovitust kaebaja osas põhjendanud, mistõttu 7
-ga hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks kandma kinnipeetud tulumaksu üle MTA pangakontole ja esitama maksudeklaratsiooni. Kui kaebaja seda teinud pole, on ta rikkunud nii töölepingut kui ka
. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. MTÜ Kinoteater palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud
Antud maksuerand ongi mõeldud mittetulundusühingutena ja sihtasutustena tegutsejatele ehk kodanikuühiskonna ja kodanikualgatuse toetamiseks, avaliku ja erasektori poolt pakutava täiendamiseks ja ühiskonnaelu rikastamiseks. Seega vastab suurem osa mittetulundusühingutest juba olemuslikult
lg 2 p 2 nõuetele, kui nende pakutav on potentsiaalsele sihtrühmale eelkõige rahaliselt kättesaadav ning tegevuse kasumit taotlev iseloom pole tuvastatud. Kaebaja leiab, et kultuurivaldkonnas tegutsejate sihtrühmi täpsemalt piiritleda ning tegevusest elanikkonnale tõusvat „reaalselt tuvastatavat kasu“ tõendada on raske. Sellise tõendusmaterjali kogumine uuringute või küsitluste näol oleks selgelt ebamõistlik nii kuluva ressursi kui kasuteguri juures. Kui selline täpne info olnuks seadusandja soov, oleks märgitud see TMIN taotlusvormis. Kaebaja hinnangul tuleb
lg 2 järgi leida või tuletada nii avalikes huvides tegutsemine kui heategevuslikkus suuresti põhikirjalisest eesmärgist. Vastuolulised on halduskohtu põhjendused, kus ühelt poolt leitakse, et heategevuslikkus eeldab konkreetset sihtrühma, aga teiselt poolt, et laiemat publikut. Samuti on kohus jätnud põhjendamata, miks justkui oleks heategevuslik vaid suunatus isikute hobitegevuse tutvustamisele ning miks kaebaja sellele tingimusele ei vasta. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtu mõttekäik, kus kohus kinnitab korduvalt, et kaebaja ei ole kutseline või professionaalne teater, olemata samas nimekirja sobiv ka algajana. Põhjendamatult on üle tähtsustatud asjaolu, justkui kaebaja tegevus on suunatud töökohtade loomisele, jättes arvestamata, et kultuuriseltsi tegevus on vähemalt teatrikunstis olemuslikult publikule suunatud. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole töötajaid omav ühing heategevuslik. Kaebaja puhul ei esine ka asjaolusid, mis kinnitaks kuidagi tavapärasest suuremat erahuvi, näiteks suuri palkasid. Töötasudeks oli taotluses ja selgitustes näidatud aasta peale eeldatavalt 2000 eurot.
§-s 11 ei näe ükski tingimus ette, et nimekirja ei kanta ühinguid, kus makstakse töötasusid. Ebapiisav on kohtu põhjendus, millega tuvastati, ent jäeti arvestamata asjaolu, et oma hinnatasemelt vastab ühing
Kohus leidis, et võimaluse avanemisel oleksid kaebajal piletihinnad kõrgemad, millega ei vastaks ühing enam nimekirja kandmise nõuetele. See väide on meelevaldne. 8
Nimetatud leping on tänaseks kokkuleppel lõpetatud ja töötaja nimetatud ühingu juhatuse liikmeks selle eest tasu saamata. 8. Maksu- ja Tolliamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Sarnaselt kaebajale on nii kohus kui ka vastustaja mõistnud, et
§-s 11 sätestatud maksuerand on nähtud ette mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning usulistele ühendustele. Samas ei tähenda see, et antud maksuerand kohaldub kõigile mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja usulistele ühendustele, vaid üksnes neile, kes täidavad
§-s 11 sätestatud nõudeid. Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et ainuüksi tegutsemine kasumit taotlemata ei muuda ühingu tegevust heategevuslikuks, kuna selline tegevus ongi omane kõikidele mittetulundusühingutele. Vastasel juhul puuduks
Samuti on kaheldav, kas pakutava rahaline kättesaadavus potentsiaalsele sihtrühmale muudab tegevuse automaatselt heategevaks.
lg 2 p 2 tuleb mõista nii, et pakutav peab olema kättesaadav tasuta või äärmisel juhul sümboolse tasu eest. Ühtlasi on kohus leidnud, et see, et kaebaja piletihinnad on madalamad kui kutseliste teatrite piletitehinnad, ei ole põhjustatud väidetavale publikule suunatud heategevusest, vaid asjaolust, et potentsiaalne publik ei oleks nõus algajate loomeinimeste etenduste eest rohkem maksma. Samuti tuleb lisada, et
Kui ei ole võimalik määratleda konkreetsemat sihtrühma ning nende saadavat kasu, siis jääbki endiselt üles küsimus, kas sellist tegevust saab pidada heategevuslikuks
Vastustaja hinnangul tuleb avalikes huvides ja heategevuslikult tegutsemise tuvastamisel vaadata kaugemale põhikirjalisest eesmärgist ning lisaks hinnata ülejäänut põhikirjas sätestatut ja tegelikke asjaolusid. Käesoleval juhul on vastustaja otsust tehes lisaks põhikirjas sätestatule võtnud arvesse ka muud kaebaja kohta teadaolevat informatsiooni ning kohus on olnud sellise käsitlusega nõus, nõustudes haldusaktis toodud põhjendustega. Kaebaja on valesti mõistnud kohtu põhjendusi ja need kontekstist välja rebinud. Kohtu hinnangul eeldab heategevuslikkus sihtrühma selgelt määratlemist, kuid samas tegevus ei tohiks olla suunatud liiga kitsa ringi huvide rahuldamisele. Ühtlasi tuleb lisada, et liiga kitsa ringi huvide rahuldamine seab kahtluse alla ka avalikes huvides tegutsemise. Kohus on põhjendanud, miks ei erine tema arvates kaebaja tegevus kutseliste teatrite tegevusest, mistõttu puudub alus pidada erinevalt kutselistest teatritest kaebaja tegevust heategevuslikuks. Kui kaebaja ja kutseliste teatrite tegevus oleks erinev, siis võiks seal esineda ka heategevuslikkuse element. Kui nende tegevused on samasugused, siis jääb küsitavaks, mistõttu just kaebaja tegevust peaks erinevalt teistest pidama heategevuslikuks. Kohus on leidnud õigesti, et kaebaja ei tegutse kutselise teatrina. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja on vähe aega tegutsenud ja etendusi annavad hiljaaegu kooli lõpetanud näitlejad. Samuti on kohus selgitanud, miks tema arvates ei sobi kaebaja nimekirja ning seda hoolimata sellest, et tema teater alles alustab tegevust. Arusaamatuks jääb, mille alusel leiab kaebaja, et kohtu arvates ei ole töötajaid omav ühing heategevuslik. Kohus ei ole sellist väidet esitanud, mistõttu puudub tal ka vastav põhjendamiskohustus. Samas on kohus selgitanud, et publikule etenduste andmine iseenesest ei tee 9
Seetõttu on asjakohatu ka etteheide, et kohus seda asjaolu ei arvestanud. Kohus üksnes põhjendas, et tema arvates on kaebaja poolt kutselistest teatritest mõnevõrra madalamate piletihindade kehtestamine tingitud asjaolust, et tegemist ei ole kutseliste teatrite poolt antavate etendustega, kus inimesed oleksid nõus rohkem maksma, mitte väidetavale publikule suunatud heategevuse pärast. Vastustaja arvestas otsust tehes kõiki asjaolusid, sealhulgas komisjoni soovitust, kuid komisjoni soovitust ei olnud võimalik järgida, mida vastustaja vaidlusaluses otsuses ka põhjendas. Asjakohane ei ole kaebaja viide haldusasjale nr 3-11-2352, kuna seal heideti ette asjaolu, et MTA ei põhjendanud haldusaktis, miks asjatundjate komisjoni soovitust ei järgitud. Antud juhul on vastustaja vaidlusaluses otsuses põhjendanud, miks komisjoni soovitust ei järgitud, mistõttu puudub alus väitmaks, et vaidlusaluse otsuse andmisel oleks tehtud kaalutlusvigu, mis tingiks haldusakti tühistamise. 9. MTÜ Kinoteater selgitas 24.01.2013, et Vabariigi Valitsus on 27.12.2012 korraldusega vaatamata maksuhalduri ja Rahandusministeeriumi ettepanekutele leidnud, et VAT Teater, Fine 5 Tantsuteater, Muusikute Täiendõppe Keskus ja Ühendus R.A.A.A.M kustutamine nimekirjast pole põhjendatud. MTA poolt oli nimekirjast kustutamise alusena toodud
lg 4 p 4 ja mittevastavus
Vabariigi Valitsus leidis sellega, et teatri-, tantsu- ja muusikaetenduste andmine, sealhulgas piletitasu küsides ja töötasusid makstes, on avalikes huvides ja heategevuslik ning tegu ei ole kellegi kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega. Seda kinnitab ka Vabariigi Valitsuse 27.12.2012 pressikonverentsil öeldu.
Korra § 4 lg 5 kohaselt esitab Maksu- ja Tolliamet komisjonile nende ühingute loetelu, kes on esitanud taotluse nimekirja kandmiseks, kuid keda nimekirja kandmiseks ei esitata. Ettepaneku korral ühingut nimekirja mitte kanda lisab Maksu- ja Tolliamet nimekirja kandmata jätmise põhjuse ja märgib õigusliku aluse. Sellise loetelu rahandusministrile ja tema poolt Vabariigi Valitsusele esitamist
ega Kord sõnaselgelt ei sätesta. Nagu nähtub Vabariigi Valitsuse 28.06.2012 korraldusest nr 282, ei ole maksuhalduri ettepanekut kaebaja nimekirja kandmiseks Vabariigi Valitsuse korraldusega ka lahendatud. Seetõttu on kaebaja õiguste kaitseks kohustamisnõude esitamine kohane.
lõike 2 p-des 1 ja 2 kasutatud avaliku huvi ja heategevuse mõistetele praktikas antavat sisu. 15. Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et kaebaja ei tegutse avalikes huvides. Teatrikunstist osasaamise võimaluste loomine on ringkonnakohtu arvates käsitletav avaliku huvina, sest see aitab luua ja edasi anda Eesti kultuuri. Küsimus sellest, kas eneseväljenduse võimaluste loomine ja töö pakkumine algajatele kutselistele näitlejatele on seejuures samuti avalikes huvides või mitte, pole taotluse lahendamisel määrava tähtsusega.
lg 2 p 1 ei nõua, et avalikes huvides tegutsemisel ei võiks nimekirja kantava mittetulundusühingu tegevuse tulemuseks olla mõju ka mõnele üksikisikule ilma, et seda kõrvalist mõju saaks pidada samuti avalikuks huviks. Erateatri huvi ei ole üksnes töö pakkumine isikutele, kes lavastuses osalevad, seda ette valmistavad või ette valmistamist aitavad. Teatrikunsti eesmärk on 11
lg 2 p 1 alusel taotluse nimekirja kandmiseks esitamata jätmine oli seetõttu õigusvastane. 16. Heategevuslikkuse kriteeriumit, nagu ka avalikku huvi, ei ole
Olukorras, kus
lõikes 1 nimetatud asjatundjate komisjon pole selgitanud, miks ta peab kaebaja tegevust heategevuslikuks, on maksuhalduril ja Vabariigi Valitsusel kaebaja nimekirja kandmisel ulatuslik hindamisruum selle määratlemata õigusmõiste sisustamisel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.